Esmaspäev, 28. jaanuar

Keskkonnaminister vastas arupärimisele põlevkivi kaevandamise kohta

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas Riigikogu liikmete Lembit Kaljuvee, Vilja Savisaare, Ain Sepiku, Evelyn Sepa, Rein Ratase, Jaak Aabi, Arvo Sarapuu, Toivo Tootseni, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Kalev Kallo, Olga Sõtniku, Jüri Ratase, Toomas Vareki, Tiit Kuusmiku, Valeri Korbi, Inara Luigase, Aadu Musta, Lauri Laasi, Vladimir Velmani, Kadri Musta, Mailis Repsi, Jaan Kundla, Valdur Lahtvee, Maret Merisaare, Aleksei Lotmani, Toomas Trapido ja Kalle Laaneti 17. detsembril 2007 esitatud arupärimisele korralageduse kohta keskkonnaministeeriumi haldusalas (nr 34). Arupärijad osutasid mitmele väidetavale seadusrikkumisele, mis on seotud põlevkivikaeveloaga Ojamaa kaeveväljal.

Tamkivi selgitas, et keskkonnaministeerium ei alusta maavarade kaevandmise loa nr. 55 tühistamist, kuna selleks puudub õiguslik alus. Põlevkivi kasutamise maht ning suunad lepitakse riiklikul tasemel kokku põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas perioodiks 2008–15. Arengukavas kinnitatakse ka põlevkivi kaevandamise lubatud aastamäär, õiguslikud võimalused lubadele. Märgitud aastamäära vähendamiseks esitatakse ettepanekud maapõue seaduse muutmise seaduse eelnõus, mille eesmärk on tagada põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas kehtestatava põlevkivi kasutamise aastamäära saavutamine.

Keskkonnaminister märkis, et põlevkivi arengukava koostajad on lähtunud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 5, mille järgi Eesti loodusvarad ja -ressursid on rahvuslik rikkus ja neid tuleb kasutada säästlikult. „Eesmärk on kasutada põlevkivi maksimaalse efektiivsusega ning sellest tulenevalt on määratud ka riigi huvi põlevkiviressursi kasutamisel,” ütles Tamkivi. „Riigi huvi on Eesti tarbijate tõrgeteta varustamine elektri- ja soojusenergiaga ning väärtustatud põlevkivitoodetega, rakendades põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel parimat võimalikku tehnoloogiat. Samuti kasutades põlevkivi ja sellega kaasnevaid loodusvarasid efektiivselt ning võimalikult väikese negatiivse keskkonna- ja sotsiaalse mõjuga nii, et põlevkivi jätkuks võimalikult pikaks ajaks ja oleks tagatud riigi julgeolek ning jätkusuutlik areng,” kinnitas keskkonnaminister.

Vabas mikrofonis võttis sõna Marek Strandberg.

Teisipäev, 29. jaanuar

Riigikogu hääletas õiguskantsleri ettepaneku poolt

Riigikogu arutas õiguskantsleri ettepanekut Riigikogu liikme staatuse seaduse kooskõlla viimiseks Eesti vabariigi põhiseadusega (nr 1, 21.01.08). Õiguskantsleri väitel on Riigikogu liikme kuulumine riigi esindajana riigi osalusega äriühingu nõukogusse põhiseadusega keelatud. Kuna Riigikogu liikme staatuse seadus õiguskantsleri arvates seda ei keela, siis on nimetatud seaduse vastav säte vastuolus põhiseaduse § 63 lõikest 1 ja § 64 lg 2 punktist 1 tuleneva ametite ühitamatuse põhimõttega. Sellega seoses tegi õiguskantsler Riigikogule ettepaneku viia riigikogu liikme staatuse seadus kooskõlla ametite ühitamatuse ning võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega. Ettekandega esinesid õiguskantsler Allar Jõks ning põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde. Sõnavõttudega esinesid Jaanus Marrandi, Andres Herkel, Marek Strandberg, Hannes Rumm, Tõnis Kõiv, Evelyn Sepp, Urmas Reinsalu ja Eiki Nestor. Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 86 Riigikogu liiget, vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. Riigikogu põhiseaduskomisjoni peab vastavalt täna vastu võetud ettepanekule algatama eelnõu Riigikogu liikme staatuse seaduse kooskõlla viimiseks põhiseadusega.

Riigikogu lõpetas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud huvikooli seaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (175 SE) esimese lugemise. Eelnõu eesmärk on tagada stabiilsus koolijuhi ametikohale sobivatele inimestele juhul, kui nende sobivuse on heaks kiitnud pädev komisjon. Ülalmainitud seadusi täiendatakse sätetega, mis reguleerivad koolijuhtide atesteerimist. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Lõpetati rahanduskomisjoni algatatud investeerimisfondide seaduse, tagatisfondi seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (172 SE) esimene lugemine. Käesoleva seadusega täpsustatakse investeerimisfondide võimalusi väärtpaberitesse investeerimisel ning börsiettevõtete ülevõtmispakkumiste korda. Investeerimisfondide prospektirežiim (prospektide koostamine ja avalikustamine) viiakse täpsemini kooskõlla Euroopa Liidu vastava õigusega. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Riigikogu lükkas rahanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (153 SE). Komisjoni ettepaneku poolt hääletas 42, vastu 33 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (133 SE) esimene lugemine. Arutelu jätkatakse homme kell 14 algaval istungil.

Kolmapäev, 30. jaanuar

Päästeteenistuse seaduse eelnõu läbis teise lugemise

Riigikogu lõpetas nelja eelnõu teise lugemise:

Valitsuse algatatud päästeteenistuse seaduse eelnõu (164 SE), millega reguleeritakse päästeteenistujate õiguslikku seisundit ja päästeala töökorraldust. Muuhulgas defineerib eelnõu päästeteenistuja mõiste, jaotades nad juhtimisega tegelevateks päästeametnikeks ja päästetöid otseselt teostavaiks päästetöötajateks. Eelnõu annab päästeteenistujale õiguse jääda kuni kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist vanaduspensioni ootele. Päästeamet maksab päästeteenistujale sel ajal toetust, mille suurus on võrdne tema vanaduspensioni suurusega. Selline õigus oleks päästeteenistujal, kellel on päästeteenistuse staaži vähemalt 15 aastat. Teise olulise muudatusena on plaanis viia päästeteenistujate tööaeg kooskõlla töö- ja puhkeaja seadusega ning minna sellest tulenevalt 24-tunnistelt vahetustel üle 12-tunnistele vahetustele. Algataja on seisukohal, et 12 tunnistes vahetustes töötamine on päästeteenuse korraldamise seisukohast efektiivsem ja võimaldab komandopealikul tööajagraafikut paremini planeerida.

Valitsuse algatatud kaubandustegevuse seaduse, majandustegevuse registri seaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (150 SE), mis täpsustab kaubandustegevuse erinevaid regulatsioone. Eelnõu muudab konkreetsemaks regulatsiooni nii kaubandusega tegeleva ettevõtja suhtes kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil, täpsustades kaubandustegevuse seaduse kohaldamisala, samuti kaubandustegevuse valdkondi. Eelnõu vastuvõtmisel luuakse paremad võimalused tarbijate majandushuvide kaitseks – täiendatakse kauplejale esitatavaid kohustuslikke nõudeid ning tarbijale müügikohas antava teabe ulatust. Majandustegevuse registri seaduse muutmise eesmärgiks on halduskoormuse vähendamine, milleks lihtsustatakse registreerimismenetlust, andes õiguse registripidajale teha kõiki registriga seonduvaid toiminguid elektroonilise keskkonna võimalustele toetudes. Ühtlasi on laiendatud isikute ringi, kellel on õigus teha registritoiminguid. Turismiseaduse muutmise eesmärgiks on ühtlustada turismivaldkonna õiguslik regulatsioon, võimaldades vastavas valdkonnas tegutsevate isikute kohta saada infot majandustegevuse registrist nii tarbijatel, ettevõtjatel kui ka järelevalvet teostavatel isikutel.

Valitsuse algatatud seadmete energiatõhususe seaduse ja ehitusseaduse muutmise seaduse eelnõu (167 SE), mis lähtub vajadusest harmoneerida Eesti seadusandlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava direktiiviga seadmete ökodisaini kohta. Eelnõu eesmärgiks on sätestada energiat tarbivate seadmete ökodisaini nõuded ja tagada nimetatud seadmete vaba liikumine siseturul. Eelnõu käsitleb nõudeid, millele peavad vastama rakendusmeetmete alla kuuluvad seadmed, et neid tohiks turule viia ja kasutusele võtta.

Valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (114 SE), millega alates 1. oktoobrist 2008 likvideeritakse Viru Ringkonnakohus. Sellest tulenevalt suunatakse Viru Maakohus Tartu Ringkonnakohtu alluvusse. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletustulemus: 36 poolt, 44 vastu.

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise:

Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (184 SE), mille algatamine tulenes vajadusest võtta tarvitusele täiendavad meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud laevade üle kontrolli kehtestamiseks, lähtudes EL Nõukogu määrusega kehtestatud nõuetest. Seadust muudetakse ka harrastuslikul kalapüügil püügiõigust kinnitava mobiilimakse võimaldamiseks ning harrastuspüügil kalastuskaardi taotlemise ja andmise protseduuride täpsustamiseks. Ühtlasi viiakse kalapüügiseadus kooskõlla 22. veebruaril 2007 Riigikogus vastuvõetud püsiasustusega väikesaarte seaduse muudatustega.

Valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (176 SE), millega täpsustatakse, et Eesti ühineb Rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) 1999. aasta muudetud versiooniga. Konventsioonis 1999. aastal tehtud muudatused polnud 2004. aastaks, kui Riigikogu konventsiooni algselt ratifitseeris, jõustunud. Samas saab riik ühineda vaid COTIF-i kehtiva versiooniga. Rahvusvahelise raudteeveo konventsioon on reisijate, pagasi ja kaupade rahvusvahelist raudteevedu käsitlev ühtne õigusnormide süsteem. Konventsiooni ühtseid reegleid kohaldatakse peale rahvusvahelise raudteetranspordi ka sellega seotud maantee- ja veetranspordi suhtes. COTIF-i osalised moodustavad Rahvusvahelise Raudteeveo Valitsustevahelise Organisatsiooni (OTIF), mille peakorter asub Bernis. Eesti saab OTIFiga liituda peale täpsustaud ühinemiskirja esitamist.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi kolm eelnõu:

Rahanduskomisjoni ettepanekul (47 poolt, 38 vastu) lükati tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (133 SE), mille eesmärgiks oli suurendada maksumaksjalt elukohajärgsele kohalikule omavalitsusüksusele laekuvat residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust 11,9% suurust osa järk-järgult 12,9 %-ni.

Rahanduskomisjoni ettepanekul (53 poolt, 30 vastu) lükati tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse § 15 täiendamise seaduse eelnõu (155 SE), millega algataja soovis alandada toidukaupade käibemaksumäära 18 %-lt 5 %-le.

Majanduskomisjoni ettepanekul (46 poolt, 36 vastu) lükati tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud teeseaduse muutmise seaduse eelnõu (158 SE), mille eesmärk oli kütuseaktsiisilt laekuvate ja kohalike teede remondiks eraldatavate vahendite osatähtsuse suurendamine 15 %-lt 2008. aastal  30 %-ni 2011. aastal.

Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip küsimustele uue töösuhte regulatsiooni, jälitusasutuste tsiviilkontrolli, SA Narva Tööstusala maa munitsipaliseerimise ja Eesti-Afganistani poliitika kohta. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas küsimustele loomsete jäätmete käitlemise ja ühistegevuse organisatsioonide rahastamise kohta. Välisminister Urmas Paet vastas küsimusele Petseri tagasivõtmise kohta.

Neljapäev, 31. jaanuar

Riigikogu võttis vastu päästeteenistuse seaduse 

Riigikogu võttis 58 poolthäälega vastu valitsuse algatatud päästeteenistuse seaduse (164 SE). Seaduse väljatöötamise tingis vajadus reguleerida päästeala teenistusküsimused eraldi seaduses. Päästetöötajatel puudus seni töö eripära arvestav teenistusseadus. Samas on riigi ülesandeks saavutada päästeasutuste tõhus ettevalmistus ja varustatus, kuna Päästeametil ja päästeteenust osutavatel asutustel on keskne roll inimeste elu ja vara päästmisel ja keskkonna kaitseks tehtavate vältimatute tööde korraldamisel. Käesolev seadus reguleerib päästeteenistuse korralduse ja päästeteenistujate õigusliku seisundi. Päästeametnikele laieneb avaliku teenistuse seadus ja päästetöötajatele töölepingu seadus ja muud tööseadused käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Seadus jõustub 2008. aasta 1. märtsil. Vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

79 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kaubandustegevuse seaduse, majandustegevuse registri seaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (150 SE). Seaduse eesmärgiks on täpsustada seaduste sätteid, muuta regulatsioon selgemaks ja lihtsamaks, ühtlustada erinevates majandustegevuse valdkondades registreerimise kohustusega seonduvaid üldsätteid. Kuna nii majandustegevuse registri seadus kui ka kaubandustegevuse seadus on nn raamseadused, siis tuli muuta ka alkoholiseadust, ehitusseadust, turismiseadust.  Käesolev seadus jõustub 2008. aasta 15. mail, turismiseaduse muudatused jõustuvad 2008. aasta 1. septembril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

82 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud seadmete energiatõhususe seaduse ja ehitusseaduse muutmise seadus (167 SE). Seadus on välja töötatud vajadusest harmoneerida Eesti seadusandlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga seadmete ökodisaini kohta. Seadusega sätestatakse energiat tarbivate seadmete ökodisaini nõuded ja tagatakse nimetatud seadmete vaba liikumine siseturul. Seadus käsitleb nõudeid, millele peavad vastama rakendusmeetmete alla kuuluvad seadmed, et neid tohiks turule viia ja kasutusele võtta. Nõuded kehtestatakse seadmete energiatõhususe ja nende tootmise keskkonnasõbralikkuse taseme parandamiseks, mis omakorda aitab kaasa säästvale arengule. Seadus jõustub üldises korras. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

Sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse, ühistranspordiseaduse ja okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (151 SE). Komisjoni ettepaneku poolt hääletas 47, vastu 34 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Istungi stenogramm on aadressil: http://www.riigikogu.ee/?op=steno

Riigikogu pressitalitus