Esmaspäev, 21. jaanuar

Peaminister vastas arupärimisele postiteenuste kättesaadavuse kohta

Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Kalev Kallo, Arvo Sarapuu, Tiit Kuusmiku, Valeri Korbi, Helle Kalda ja Inara Luigase 19. novembril 2007 esitatud arupärimisele postituru avanemise kohta (nr 27). Arupärijad tundsid huvi, mida kavatseb valitsus ette võtta peatamaks postiteenuste kättesaadavuse väidetav halvenemine.

Ansip selgitas, et postiseaduse § 51 esimene lõige sätestab, et kuni 50 grammi kaaluva kirja riigisisese edastamise ainuõigus on universaalse postiteenuse osutajal kuni 31. detsembrini 2008. Pärast seda peaks reserveeritud ala ära kaduma ja turg avaneb uutele postiteenuse osutajatele.

AS Eesti Postil on seadusest tulenev kohustus tagada universaalse postiteenuse järjepidev, kvaliteetne ja mõistlike hindadega osutamine kogu Eesti territooriumil õigusaktidega sätestatud alustel ja korras, märkis Ansip. Hõreasustuse ja väikese turuga aladel, kus statsionaarne postkontor oleks ebamõistlik, kasutab AS Eesti Post motokannet ja lisaks motokandele pilootprojektina Lõuna-Eestis ka postibussi teenust. Motokanne ehk autoga liikuv kirjakandja toob vajalikud postiteenused inimestele koju kätte. Olgu selleks kirja, paki või pensioni koju toimetamine, perioodika tellimine või filateeliatoodete müük. Postibuss on liikuv postkontor, mis sõidab kokkulepitud marsruudil, pakkudes samuti kõiki postiteenuseid. „AS Eesti Post ei halvenda postiteenuste kättesaadavust, vaid viib teenuse tarbijani ökonoomsemalt ja kaasaegsel viisil, olles see läbi ka oma tegevuses paindlikum,” selgitas peaminister. „Muutused on alati keerukad, ennekõike tarbijale harjumatud, see aga ei tähenda, et need oleksid tingimata halvad või tarbetud, et kokkuvõttes senisest paremat teenust ei osutata,” ütles Ansip.

Peaminister vastas ka Riigikogu liikmete Kalev Kallo, Olga Sõtniku, Lauri Laasi, Lembit Kaljuvee, Vladimir Velmani, Heimar Lengi, Nelli Privalova, Rein Ratase, Enn Eesmaa, Aadu Musta ja Toivo Tootseni 22. novembril 2007 esitatud arupärimisele Estonian Airi erastamise kohta (nr 29). Arupärijad soovisid teada valitsuse seisukohta antud küsimuses. Peaminister ütles, et valitsus ei ole asja arutanud ega ka otsustanud Estonian Airi aktsiaid müüa.

Peaminister vastas veel Riigikogu liikmete Arvo Sarapuu, Toomas Vareki, Jaak Aabi, Aadu Musta, Tiit Kuusmiku, Jüri Ratase, Helle Kalda, Lembit Kaljuvee, Inara Luigase, Toivo Tootseni, Jaan Kundla, Enn Eesmaa, Valeri Korbi ja Vladimir Velmani 3. detsembril 2007 esitatud arupärimisele haldusreformi kohta (nr 30). Arupärijad küsisid, mida kavatseb valitsus ette võtta, et kohalike omavalitsuste haldussuutlikkust  tõsta.

Ansip ütles, et rahandusministeerium esitas möödunud aastal kooskõlastamiseks kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse eelnõu, mille kohta esitati regionaalministri ning üleriigiliste omavalitsusliitude poolt mitmeid olulisi ettepanekuid ja märkusi, mis kõik on tulnud põhjalikult läbi analüüsida. Kõige eelduste kohaselt jõuab eelnõu Riigikokku selle aasta kevadiseks istungjärguks.

Peaminister vastas ka Riigikogu liikmete Karel Rüütli, Jaanus Marrandi, Mai Treiali, Ester Tuiksoo, Tarmo Männi ja Villu Reiljani 6. detsembril 2007 esitatud arupärimisele VEB Fondi kohta (nr 32). Arupärijad soovisid teada, mida on valitsus ette võtnud, et lahendada VEB Fondi nõuete probleem Venemaaga valitsuste vahelisel tasandil ja kas selle Fondiga seoses ei kaasne nõudeid Eesti vastu.

Ansip selgitas, et teatavasti koondab VEB Fond Eesti juriidiliste isikute nõuded endise Nõukogude Liidu Välismajanduse Panga vastu. Tegemist ei ole Eesti riigi kohustustega. Meie kohtud on juba mitu aastat tagasi asunud seisukohale, et üle 16 aasta tagasi külmutatud vahendite eest vastutab Venemaa, mitte Eesti riik. „Mitte ühelgi taasiseseisvunud Eesti valitsusel pole Venemaa vastuseisu tõttu õnnestunud VEB Fondi teemat läbirääkimislaua peale tuua. Võimalik, et millalgi tulevikus see siiski juhtub,” ütles peaminister.

Sotsiaalminister Maret Maripuu vastas Riigikogu liikmete Vladimir Velmani, Rein Ratase, Nelli Privalova, Jüri Ratase, Olga Sõtniku, Tiit Kuusmiku, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Enn Eesmaa, Jaan Kundla, Inara Luigase, Kadri Musta, Helle Kalda ja Heimar Lengi 21. novembril 2007 esitatud arupärimisele kõrgema radioaktiivsusega vee kohta (nr 28).

Maripuu kinnitas, et tervisekaitseinspektsioon ei ole hetkel väljastanud luba joogivee radioloogiliste näitajate ületamise korral mitte ühelegi veekäitlejale. „Seega ei ole ühegi kvaliteedile mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müügiluba radionükliidide ületamise tõttu ka peatatud,” ütles minister. Tervisekaitseinspektsioon on koostöös erinevate asjasse puutuvate asutustega – sotsiaalministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, kiirguskeskuse, Tartu Ülikooli füüsikainstituudi, Eesti Geoloogiakeskuse ja Eesti Vee-ettevõtete Liiduga läbi viinud nõupidamisi tegevuskava väljatöötamiseks joogivee radioaktiivsuse teemal. Selle töö tulemusena on kiirgusohutuse riiklik arengukava kuni aastani 2017 eelnõuna kõigile kättesaadav keskkonnaministeeriumi koduleheküljel, välja on toodud joogivee radioaktiivsusega seotud probleemid ning kavandatud vajalikud tegevused.

Sotsiaalminister vastas veel Riigikogu liikmete Villu Reiljani, Mai Treiali, Tarmo Männi, Jaanus Marrandi, Ester Tuiksoo ja Karel Rüütli 5. detsembril 2007 esitatud arupärimisele tervishoiu kohta (nr 31). Küsimused puudutasid AIDSi ravi ja tervishoiuteenuste kättesaadavust, haigekassa reserve, töörahu tervishoiusüsteemis, raviteenuste tegevuspõhiste hindade kehtestamist ja tervishoiuteenuste osakaalu SKPst.

Maripuu kinnitas: ”Tegutseme jätkuvalt selle nimel, et nii tervishoiuteenused, tervisekasvatus, tervisekaitse kui ka ennetustöö pidevalt areneksid ja vastaksid nii elanikkonna ootustele kui ka vajadustele ning tagaksid rahvastiku tervise jätkusuutliku paranemise. Ühtlasi jätkame eelmistel aastatel algatatud rahvastiku tervisepoliitika arendamise protsessi, mille eesmärk on töötada välja rahvastiku tervise arengukava, mis annab tervisesektorile arenemiseks ühtse ja eesmärgistatud raamistiku.”

Teisipäev, 22. jaanuar

Riigikogu asus muutma Eesti Panga seadust

Riigikogu lõpetas rahanduskomisjoni algatatud Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu (182 SE) esimese lugemise. Eelnõu näeb ette tühistada spetsiifiline kõrghariduse nõue Eesti Panga Nõukogu esimehele ja Eesti Panga presidendile. Kehtiva seaduse kohaselt peab neil olema majandus- või õigusalane kõrgharidus. Rahanduskomisjon põhjendab, et tänapäeva kõrgkoolide poolt antav haridus võimaldab leida ka teiste erialade esindajate seast isikuid, kes on pädevad täitma Eesti Panga Nõukogu esimehe või Eesti Panga presidendi ülesandeid. Eelnõu sätestab, et nimetatud ametikohtade puhul on nõutav vaid akadeemiline kõrgharidus.

Riigikogu lükkas majanduskomisjoni ettepanekul esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud elamuseaduse muutmise seaduse eelnõu (149 SE), millega sooviti sätestada elamumajanduse arengukava kinnitamine Riigikogu otsusega, kuna algatajad pidasid elamumajanduse valdkonda väga oluliseks. Nimetatud arengukava kinnitamine on praegu valitsuse pädevuses. Hääletustulemus: 45 poolt, 35 vastu. Eelnõu langes menetlusest välja.

Kolmapäev, 23. jaanuar

Riigikogu asus muutma tulumaksuseadust

Riigikogu ees andis ametivande regionaalminister Siim-Valmar Kiisler.

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud riigivapi seaduse muutmise seaduse eelnõu (130 SE) teise lugemise. Eelnõu näeb ette, et juhul, kui riigivappi kasutatakse kujundus- ja turvaelemendina isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel väljaantavatel dokumentidel, võib turvakaalutlustest ning kujundus- ja turvaelemendi eripärast lähtuvalt riigivapi etalonkujutist stiliseerida. Kehtiv seadus seda ei võimalda.

Riigikogu lõpetas kuue eelnõu esimese lugemise:

Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (178 SE), mis annab raamatukogudele teatud perioodi möödudes õiguse koju laenutada helikandjaid, ilma õiguste omajatelt luba küsimata. Kehtiva õiguse järgi peavad raamatukogud küsima laenutamiseks luba heliteose esitajatelt ja fonogrammitootjalt. Samuti võimaldatakse eelnõuga raamatukogudel, arhiividel ja muuseumidel õiguste omajatelt luba küsimata ja tasu maksmata laenutada heli- ja audiovisuaalseid teoseid kohalkasutuseks. Lisaks täpsustatakse eelnõuga autorile pärimise teel üle läinud autoriõiguse teostamisest saadud tasu kasutamise sätteid ja tühistatakse kultuuriministeeriumi juures tegutseva autoriõiguse komisjoni kohustus esitada kaks korda aastas Vabariigi Valitsusele ülevaade autoriõigusealasest olukorrast Eestis.

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (183 SE), millega muudetakse tööjõu sissetoomist puudutavaid sätteid. Muuhulgas tõstab eelnõu sisserände piirarvu 0,05%-lt 0,1%-ni Eesti alalisest elanikkonnast, mis hinnanguliselt võimaldab aastas sisse tuua kuni 1300 spetsialisti. Eelnõuga seatakse tööandjale kohustus tasuda väljastpoolt Eestit värvatud töötajale palka, mille suurus on vähemalt võrdne Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega. Algataja hinnangul piirab see odava tööjõu sissetoomist ja tagab olukorra, et tööandaja on huvitatud ennekõike kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate palkamisest. Lisaks lühendab eelnõu tööturuameti otsimisperioodi kahelt kuult kolmele nädalale ja näeb ette viisataotlejalt või viibimisaja pikendamise taotlejalt sõrmejälgede võtmise, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu vastavast määrusest.

Valitsuse algatatud kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse ja kohtute    seaduse muutmise seaduse eelnõu (169 SE), millega soovitakse seni maakohtute juures asunud kriminaalhooldusosakonnad üle viia vanglasüsteemi, muutes kriminaalhooldusosakonnad vanglate osakondadeks.

Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise seaduse eelnõu (160 SE), mille eesmärk on takistada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud laevade tegevust, keelates ebaseadusliku kalapüügiga tegelevate kalalaevade sadamasse sisenemise, prahtimise, oma lipu alla võtmise ja nende abistamise.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (181 SE), mille eesmärk on viia Eesti äriühingute tulumaksuga maksustamise kord täielikult kooskõlla Euroopa Liidu ema- ja tütaräriühingute vastava direktiiviga, säilitades seejuures Eestis alates 2000. aastast kasutusel olnud tulumaksusüsteemi iseloomulikema joone – maksustamise edasilükkamise äriühingu kasumi ettevõtluses kasutamise korral.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (180 SE), millega kehtestatakse maksuvabastus eraisikute reinvesteeritud investeeringutulule.

Infotunnis vastas sotsiaalminister Maret Maripuu Marika Tuusi esitatud küsimusele töölepinguseaduse eelnõu kohta. Minister Urve Palo vastas Vilja Savisaare esitatud küsimusele lõimumiskava ja Mai Treiali esitatud küsimusele välistööjõu kohta. Kultuuriminister Laine Jänes vastas Maret Merisaare esitatud küsimusele Vene Draamateatri majandustegevuse ja Kalev Kallo esitatud küsimusele tähtsamate kultuuriobjektide rahastamise kohta.

Neljapäev, 24. jaanuar

Riigikogu muutis riigivapi seadust

Riigikogu võttis 85 poolthäälega vastu valitsuse algatatud riigivapi seaduse muutmise seaduse (130 SE), mis näeb ette, et juhul, kui riigivappi kasutatakse kujundus- ja turvaelemendina isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel väljaantavatel dokumentidel, võib turvakaalutlustest ning kujundus- ja turvaelemendi eripärast lähtuvalt riigivapi etalonkujutist stiliseerida. Kehtiv seadus seda ei võimaldanud.

Istungi stenogramm on aadressil: http://www.riigikogu.ee/?op=steno

Riigikogu pressitalitus