Esmaspäev, 14. jaanuar

Siseminister vastas arupärimisele jälitustegevuse kohta

Ametivande andis Riigikogu asendusliige Leino Mägi.

Siseminister Jüri Pihl vastas Riigikogu liikmete Karel Rüütli, Mai Treiali, Tarmo Männi, Ester Tuiksoo, Villu Reiljani ja Jaanus Marrandi 14. novembril 2007 esitatud arupärimisele jälitustegevuse kohta (nr 26).

Arupärijad soovisid teada mitmele KAPO ja politseiameti  ametnikule on antud volitused teha otsuseid jälitusmenetluse alustamiseks ja kui palju sellekohaseid otsuseid on viimase kolme aasta jooksul tehtud?

Pihl selgitas, et volitused teha otsuseid jälitusmenetluse alustamiseks on antud 44le politseiametnikule, need on kriminaalpolitseiüksuste juhid, osakondade ja talituste juhid, kes vastutavad üksuste tegevuse seadusliku ja tegevuse põhjendatuse eest. Kaitsepolitseis on neid 15. Politseiameti ja Kapo poolt on viimase 3 aasta jooksul tehtud jälitusmenetluse alustamiseks kokku 7163 otsust, selle hulka on arvestatud ka jälitustegevuse seaduse § 1 lõige 1 p 1 ajendil alustatud jälitusmenetlused, see tähendab vajadus koguda tõendeid kriminaalmenetluses.

Pihl märkis: ”Meie hinnangul on seaduses ja ametkondlikes käskkirjades sätestatud jälitustegevuse seaduslikkuse kontrollimise tagamise mehhanismid piisavad kindlustamaks menetlusaluste isikute õigusi ning välistamaks politsei poolseid rikkumisi.” Siseministri kinnitusel on tuvastatud, et jälitusmenetlused on läbi viidud põhjendatult ja seaduslikkuse alusel. „Kuna jälitustegevuse üle teostatakse ka parlamentaarset kontrolli ja vastav komisjon on samuti leidnud, et menetlustoimingud on olnud põhjendatud ja vastavuses kehtiva seadusega, siis võib väita, et jälitustegevuse üle teostatav kontroll on tõhus ja jälitustegevust viiakse läbi kooskõlas kehtivate seadustega,” rõhutas Pihl.

Riigikogu korrigeeris töönädala päevakorda. Maaelukomisjoni ettepanekul ei arutata sellel töönädalal valitsuse algatatud riigipiiri seaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise seaduse eelnõu (160 SE) esimesel lugemisel.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Marek Strandberg ja Hannes Astok.

Teisipäev, 15. jaanuar

Riigikogu arutas lasteasutuse hoolekogu koosseisu täiendamise ettepanekut

Kultuurikomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 24 muutmise seaduse eelnõu (152 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on võimaldada ka lasteasutuse õpetajatel nimetada oma esindaja lasteasutuse hoolekogusse. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnõu (139 SE). Komisjoni ettepaneku poolt hääletas 47 ja vastu 33, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja.

Kolmapäev, 16. jaanuar

Pärimisseaduse eelnõu saadeti kolmandale lugemisele

Valitsuse algatatud pärimisseaduse eelnõu (56 SE) läbis teise lugemise. Eelnõu näeb ette võtta ühe põhimõttelise muudatusena pärandvara nn vastuvõtusüsteemi asemel kasutusele nn loobumissüsteemi. Kehtiva õiguse kohaselt läheb pärandvara pärijale üle üksnes juhul, kui pärija pärandi vastu võtab. Loobumissüsteemi puhul kaasneb seadusest tulenev pärimisõigus automaatselt ja pärandist loobumiseks tuleb avaldada oma sellekohast tahet. Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele neljapäeval 17. jaanuaril.

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu esimese lugemise:

Valitsuse algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse, erakooliseaduse ning huvikooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (165 SE), mille eesmärk on asendada seaduses sisalduv õppekava nimetus „alushariduse raamõppekava” nimetusega  „koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava” ning täpsustada selle õppekava poolt määratavaid eesmärke ja põhimõtteid. Eelnõu kohaselt kehtestab koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava valitsus oma määrusega, mis muuhulgas näeb ette 6-7 aastase lapse eeldatavad üldoskused.

Valitsuse algatatud seadmete energiatõhususe seaduse muutmise seaduse eelnõu (167 SE), mis lähtub vajadusest harmoneerida Eesti seadusandlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga seadmete ökodisaini kohta. Eelnõu eesmärgiks on sätestada energiat tarbivate seadmete ökodisaini nõuded ja tagada nimetatud seadmete vaba liikumine siseturul. Eelnõu käsitleb nõudeid, millele peavad vastama rakendusmeetmete alla kuuluvad seadmed, et neid tohiks turule viia ja kasutusele võtta. Nõuded kehtestatakse seadmete energiatõhususe ja nende tootmise keskkonnasõbralikkuse taseme parandamiseks.

Valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (161 SE), mille eesmärk on täpsustada erinevate kaitsealade maamaksuga maksustamist ja paremini rakendada ühetaoline maksustamise põhimõtet.  Tehtavad muudatused puudutavad looduskaitseseadusest tulenevates erinevates kaitsevööndites majandustegevuse piiramisega seotud maamaksu vähendatud määrasid, mis seni on olnud 25, 50 või 75 protsenti maamaksu määrast. Eelnõuga on jäetud alles vaid üks vähendatud määr – 50 protsenti maamaksu määrast, seda eesmärgiga vältida olukorda, kus samaväärsete looduskaitsealade suhtes kehtivad erinevad soodusmäärad. Nendel looduskaitsealadel, millelt seni tasuti maamaksu 25% maamaksumäärast edaspidi enam maamaksu ei võeta. 

Infotunnis vastas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi küsimustele jäätmekäitluse, maavarade piirkonna maakorralduse ja turba kasutamise kohta. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas küsimustele õpetajate palkade ja maagümnaasiumide kohta. Regionaalminister Vallo Reimaa vastas küsimustele regionaalse tööhõive probleemide kohta.

Neljapäev, 17. jaanuar

Riigikogu võttis vastu uue pärimisseaduse

Riigikogu võttis 55 poolthäälega vastu valitsuse algatatud pärimisseaduse (56 SE). Võrreldes kehtiva pärimisseadusega on üheks põhimõtteliseks muudatuseks pärandvara nn vastuvõtusüsteemi asendamine nn loobumissüsteemiga. Kehtiva õiguse kohaselt läheb pärandvara pärijale üle üksnes juhul, kui pärija pärandi vastu võtab. Loobumissüsteemi puhul kaasneb seadusest tulenev pärimisõigus automaatselt ja pärandist loobumiseks tuleb avaldada oma sellekohast tahet. Käesoleva seaduse kohaselt avaneb pärand pärijale pärandaja surmapäeval. Uus pärimisseadus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu hääletas 31 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.

Istungi stenogrammid on aadressil: http://www.parlament.ee/?op=steno

Riigikogu pressitalitus