Esmaspäev, 17. detsember

Riigikogu kinnitas töönädala päevakorra

Riigikogu kinnitas töönädala päevakorra, mille kohaselt on alanud töönädalal arutusel 24 teemat.

Teisipäeval annab peaminister Andrus Ansip ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast ja valitsuse poliitikast selles valdkonnas. Esimesele lugemisele on kavandatud 3 eelnõu, teiste hulgas ka Vabariigi Presidendi esitatud otsuse eelnõu Allar Jõksi õiguskantsleri ametisse nimetamise kohta (171 OE). Teisele lugemisele tuleb samuti 3 eelnõu, teiste hulgas valitsuse algatatud pärimisseaduse eelnõu (56 SE). Kolmapäeval on kolmandal lugemisel 6 eelnõu, muuhulgas valitsuse algatatud teenetemärkide seaduse eelnõu (134 SE) ja pärimisseaduse eelnõu (56 SE). Teisel lugemisel on 9 eelnõu, nende hulgaks ka otsuse eelnõud, mis pikendavad Eesti kaitseväe kasutamist rahutagamismissioonil Kosovos, (143 OE) ja julgeolekutagamismissioonil Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis (144 OE). Neljapäevasele istungile on kavandatud 5 eelnõu kolmas lugemine.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Mark Soosaar, Mart Jüssi, Mart Nutt, Urmas Reinsalu, Toomas Trapido, Marek Strandberg, Jürgen Ligi ja Karel Rüütli.

Teisipäev, 18. detsember

Peaminister andis ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast

Tänasel istungil esines peaminister Andrus Ansip Riigikogu ees ülevaatega teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas. Ansip rõhutas oma ettekandes, et teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika edukusest ja mõjust Eesti majandusele sõltub otseselt Eesti konkurentsivõime suurenemine. Sellest valdkonnast oleneb, kas suudame pikas perspektiivis tagada eestimaalaste elukvaliteedi kasvu ja jõuda Euroopa rikkamate riikide hulka. Ta märkis, et valitsuse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika on olnud järjepidev. Nimetatud tegevuse kogukulutuste osakaalu eesmärgiks on seatud 2011. aastaks 2 % SKPst, millest erasektori investeeringud moodustaksid 50 %. 2015. aastaks soovitakse saavutada 3 %-line osakaal SKPst. Valitsuse üheks olulisemaks ülesandeks on olnud Euroopa Liidu struktuurivahendite otstarbeka kasutamise tagamine. Ansipi väitel suunavad Euroopa Komisjoni poolt sügisel kinnitatud struktuurivahendite rakenduskavad teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni üle 6 miljardi krooni. Ansip: „Euroopa Liidu liikmesriikide teadus- ja arendus- ning innovatsioonisüsteemi võrdlevas uuringus hinnati Eesti strateegia kõrgele kaasaaegsele rahvusvahelisele tasemele vastavaks”.

Peaminister tõi esile kaks prioriteeti: esiteks innovatsioonipoliitika arendamine ja ettevõtete teadus- ja arendusinvesteeringute soodustamine ning teiseks inimressursi arendamine. Uue algatusena käivitab valitsus 2008. aastal toetusskeemi arendustöötajate värbamiseks ettevõtetes ning innovatsiooniosakute skeemi. „Juba on käivitatud teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise programm. Tehtud investeeringute edukus sõltub sellest, kas meil on piisavalt kvaliteetne ja konkurentsivõimeline inimressurss,” ütles Ansip.

Ettekandes puudutati veel teadlaste motiveerimist, teaduse järelkasvu olulisust, aga ka energiatehnoloogiate arendamist.

Pärast valitsuse ülevaadet esinesid sõnavõttudega Riigikogu liikmed Hannes Astok, Marek Strandberg, Mart Laar, Peeter Kreitzberg ning Aadu Must.

Riigikogus jäi vastu võtmata Vabariigi Presidendi esitatud Allar Jõksi õiguskantsleri ametisse nimetamise otsus (171 OE). Otsuse vastu hääletas 56 ja poolt 36 Riigikogu liiget erapooletuks ei jäänud keegi.

Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud pärimisseaduse eelnõu (56 SE) teine lugemine. Uue pärimisseaduse eelnõuga viiakse pärimisõigus sisu osas vastavusse võlaõigusseaduse ja uue tsiviilseadustiku üldosa seaduse jõustumisega kaasnenud muudatustega. Eelnõuga soovitakse kaotada pärimisõiguses ilmnenud kitsaskohad ning mitmed regulatsioonid kirjutatakse põhjalikumalt lahti. Nimetatud eelnõu teine lugemine jätkub järgmisel istungjärgul.

Sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud elatisabi seaduse muutmise seaduse eelnõu (156 SE). Eelnõu eesmärk on kõrvaldada elatisabi seaduse rakenduslikud probleemid, välistamaks võimalikud ebaselgused seaduse rakendumisel. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (159 SE) teine lugemine. Eelnõus nähakse ette tööealiste puudega inimeste toetuste tõstmine 30% võrra. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu (128 SE) esimene lugemine, mida jätkatakse homme kell 14 algaval istungil.

Kolmapäev, 19. detsember

Riigikogu pikendas välismissioonide mandaate

Riigikogu võttis vastu kuus seadust ja kolm otsust:

84 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud kaitseliidu seaduse §40 muutmise seadus (92 SE), mis muudab kaitseliidu seaduses sätestatud tähtaegu, et võimaldada lõpule viia kaitseliidu omandisse andmisele kuuluvate varade üleandmise protsess. Et kaitseliidule varade tagastamise näol on tegemist aeganõudva protsessiga, ei ole senistest tähtaegadest kinnipidamine võimalikuks osutunud.

83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (137 SE), mis kaasajastab rahapesu ja terrorismi tõkestamisega seotud regulatsiooni ning arvestab neid muutusi, mida on endaga kaasa toonud nii tehnoloogia kiire areng kui ka kuritegevusega seotud tehingute siirdumine globaalsesse ning kiirelt toimivasse küberruumi. 

81 poolthäälega (1 vastu, 1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud teenetemärkide seadus (134 SE), mis lihtsustab riiklike teenetemärkide andmise korda. Kaotatakse ära Teenetemärkide Komitee ning jäetakse igaühele, sealhulgas asutustele, õigus esitada ettepanekuid, ilma seejuures kvoote kehtestamata. Ettepanekutele seatakse tähtajaline juurdepääsu piirang. Teenetemärkidega seotud asjaajamine antakse Vabariigi Presidendi Kantselei korraldada. Lisandub teenetemärgi äravõtmise ning teenetemärgi miniatuuri ja täiendava rosettmärgi taotlemise regulatsioon. Seadus ühtlustab teenetemärkide kirjeldused ning kehtestab etalonkujutised. Vabariigi President on seaduse kohaselt edaspidi Riigivapi ketiklassi kavaler.

83 poolthäälega võeti vastu Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud elatisabi seaduse muutmise seadus (156 SE), mis kõrvaldab elatisabi seaduse rakenduslikud probleemid, välistamaks võimaliku ebaselguse seaduse rakendumisel.

80 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (159 SE), mis tõstab tööealiste puudega inimeste toetusi 30% võrra. Sügava puude korral hakkab toetus olema 210%, raske puude korral 140% ja keskmise puude korral 65% puudega inimeste sotsiaaltoetuste määrast kuus. Puudega inimeste sotsiaaltoetuste määr 2008. aastal on 400 krooni. Seega hakkavad tööealised inimesed saama sügava puude korral 840 krooni, raske puude korral 560 krooni ja keskmise puude korral 260 krooni kuus toetust.

69 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri eesõiguste ja puutumatuse kokkuleppe heakskiitmise seadus (138 SE), mis täidab sellega riigisisese menetluslünga. Eesti kirjutas kokkuleppe alla ja on selle osaline juba alates 12. veebruarist 1992. Kokkuleppe ratifitseerimine annab aatomiagentuurile oma ülesannete täitmiseks vajaliku õigusvõime, eesõigused ja puutumatuse, mida neil on vaja ülesannete sõltumatuks täitmiseks liikmesriikide territooriumil.

81 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Eesti kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisus“ (140 OE). Euroopa Liidu lahingugruppide kontseptsioon kiideti heaks 2004. aasta juunis. Lahingugrupp on pataljonisuurune taktikaline üksus, mida on tugevdatud lahingutoetus- ja lahinguteenindustoetuse elementidega. Lahingugruppide kontseptsiooni järgi peavad lahingugrupid olema 15-päevases valmisolekus, millest viis päeva on otsuste tegemiseks pärast kriisiohje kavandi vastuvõtmist Euroopa Liidu poolt ning 10 päeva üksuste operatsioonipiirkonda lähetamiseks. Kontseptsioonist lähtuvalt on EL võimeline alates 2007. aastast korraldama samaaegselt kahte operatsiooni. Lahingugrupid on valmisolekus kuue kuu kaupa ja korraga on valmisolekus kaks lahingugruppi. Lahingugruppide ülesanneteks on humanitaar- ja päästeoperatsioonid, rahuvalveoperatsioonid, kriiside ennetamine ja tõkestamine. Et lahingugrupp võib operatsioonile siirduda vahetult enne pooleaastase valmidusperioodi lõppu, vajab kaitseväe üksus võimalikul operatsioonil osalemiseks aastast mandaati, mis kataks valmidusperioodi, operatsiooni ja operatsioonilt naasmise aega. Sellest johtuvalt näeb mandaat ette kuni 55 liikmelise kaitseväe üksuse võimaliku kasutamise ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2008.

80 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Kosovos“ (143 OE), mis näeb ette pikendada Eesti kaitseväe üksuste kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos ühe aasta võrra alates 1. jaanuarist 2008, mil lõpeb praegu operatsioonil viibimist sätestav Riigikogu mandaat.

53 poolthäälega (29 vastu) võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel julgeolekutagamismissioonil Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis“ (144 OE), mis näeb ette Eesti kaitseväelaste mandaadi pikendamise 31. detsembrini 2008 vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile.

 Riigikogu lõpetas viie eelnõu teise lugemise:

Valitsuse algatatud kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse eelnõu (78 SE);

Valitsuse algatatud väärismetalltoodete seaduse muutmise seaduse eelnõu

(93 SE);

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (146 SE);

Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (168 SE);

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (162 SE).

Riigikogu lõpetas eelnõu esimese lugemise:

Valitsuse algatatud kaubandustegevuse seaduse, majandustegevuse registri seaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (150 SE);

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (166 SE).

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi kaks eelnõu:

Majanduskomisjoni ettepanekul lükati tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu (128 SE). Hääletustulemus: 53 poolt, 38 vastu.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu (123 SE). Hääletustulemus: 55 poolt, 28 vastu, 1 erapooletu.

Infotunnis vastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts küsimustele ühistranspordi dotatsioonide, Eesti Posti ja korteriühituste kohta. Kaitseminister Jaak Aaviksoo vastas küsimusele rahvusvahelistel missioonidel osalemise kohta. Siseminister Jüri Pihl vastas küsimustele Lohusuu kordoni, päästeteenistuse ja transiidi kohta.

Neljapäev, 20. detsember

XI Riigikogu pidas oma II istungjärgu viimase istungi

Riigikogu võttis 86 poolthäälega vastu valitsuse algatatud kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse (78 SE). Seaduse eesmärk on aidata kaasa rahvusliku kultuuripärandi säilimisele, andes võimaluse piirata kultuuriväärtuste väljavedu või eksporti seaduses sätestatud korras. Käesolev seadus sätestab kultuuriväärtuste väljaveo loa menetlemise, asjale ekspertiisi tegemise ja asja või kultuuriväärtuse ekspertiisi suunamise, tolliformaalsused kultuurväärtuste ekspordil ja vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve teostamise korralduse. Samuti määratletakse kultuuriväärtused, mille väljaviimiseks Euroopa Liidu liikmesriikidesse või ekspordiks väljapoole Euroopa Liidu liikmesriike on vaja taotleda muinsuskaitseametilt väljaveoluba. Seadus jõustub 30. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 3 Riigikogu liiget.

91 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud väärismetalltoodete seaduse muutmise seadus (93 SE). Seadusesse tehakse mitmeid väikseimaid muudatusi, sealhulgas täpsustatakse seaduse kohaldamisala ja mõisteid, muudetakse väärismetallide märgistusele esitatavaid nõudeid, täiendatakse riiklikku järelevalvet käsitlevaid sätteid ja täpsustatakse nõudeid väärismetalltoodete müügidokumentidesse kirjutatavale teabele. Üheks muudatuste aspektiks on sissevedajate nimemärgiste käsitluse muutmine. Ühe muudatusena peab sissevedaja tagama, et tema poolt turule lastaval tootel oleks peal nimemärgis, mis on teises liikmesriigis õiguspäraselt märgistatud. Käesolev seadus jõustub 2008. aasta 15. aprillil. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

92 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (146 SE). Seaduse eesmärk on luua õiguslikud alused e-tervise projektide rakendamiseks ja vastava tervise infosüsteemi loomiseks. Tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse lisatakse uus peatükk – tervishoiu infosüsteem, mis on aluseks sotsiaalministeeriumis välja töötatud projektide “Digitaalne terviselugu”, “Digitaalsed pildid”, “Digitaalne ravijärjekorra registratuur” ja “Digitaalne retsept” elluviimisel. Tervishoiusektori infosüsteemide alase oskusteabe kogunemine ühte kohta loob võimaluse hoida kokku tervishoiusektoris tehtavaid kulutusi. Käesolev seadus jõustub 2008. aasta 1. septembril. Seaduse § 1 punkt 9 ning § 8 punktid 2 ja 3 jõustuvad 10 päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

90 poolthäälega võeti vastu Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus (168 SE). Seaduse kohaselt hakkavad salakaubavedajad vahelejäämise korral lisaks kauba konfiskeerimisele maksma ka aktsiisimaksu. Praegu piirdub salakaubaveo vahelejäämise kulu üksnes kauba konfiskeerimisega. Muudatuse kohaselt ei ole konfiskeerimine aktsiisivabastuse aluseks; kaubad peavad olema võrdsetel alustel maksustatud. Käesolev seadus jõustub järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kuid mitte varem kui 2008. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

92 poolthäälega võeti vastu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seadus (162 SE). Seadusemuudatustega lihtsustatakse represseeritutele mõeldud 2500 krooni suuruse tervise taastamise toetuse kättesaamist; tühistatakse nõue sellekohaste kuludokumentide esitamiseks. Represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku tervise taastamise toetuse määra 2500 krooni rakendatakse alates 2009. aasta 1. jaanuarist. 2008. aastal on toetuse määr 1000 krooni, lisaks sellele makstakse 2008. aastal seaduses mainitud isikuile hüvitist kuni 1500 krooni kuludokumentide alusel. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

Istungi lõppedes astus Riigikogu istungisaali jõuluvana, kes tuli Riigikogu liikmeile jõulutervitusi tooma ja head aastalõppu soovima. Osa oma kõnest adresseeris jõuluvana ka ajakirjanikele, kellele ta ütles, et tundis suurt rõõmu selle üle, et kui Riigikogus on mille üle vaielda ja arutada, siis arutatakse ja vaieldakse, mis ühest parlamendist teeb parlamendi. Jõuluvana arvates oli vaidlus õiguskantsleri ametikoha üle üsna värske. „Arutage just ja vaielge! Tehke oma tööd niimoodi, nagu te siiamaani olete teinud, ja see oli minu meelest hea vaidlus. See näitas, et parlament suudab ka vaielda,” ütles jõuluvana. Kõik fraktsioonid said jõuluvanalt ka kingitused.

„Kallid inimesed, lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma tahan öelda seda, et teie olete saanud sellel aastal, nii nagu kõik eelmisedki Riigikogud, nahutada valijate ja ajakirjanike, presidendi, kantslerite ja veel paljude teiste käest. Ma tahan öelda seda, et mina olen Jõuluvana ja ma soovin teile kõigile toredatele inimestele, teie kodudesse, teie peredesse – ilusat rahulikku jõuluaega ja ei nuhtle ega riidle ega  ütle teile ühtegi paha sõna. Te olete olnud väga tublid! Jätkake samas vaimus, sest nüüd te saate rahulikult teha oma tööd vähemasti kuni järgmiste valimisteni,” edastas jõuluvana oma soovid.

Istungi stenogramm on aadressil: http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1198058700

Riigikogu pressitalitus