Esmaspäev, 10. detsember

Peaminister vastas arupärimisele ettevõtte tulumaksu kohta

Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Tiit Kuusmiku, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Helle Kalda, Inara Luigase, Jaan Kundla, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Jüri Ratase, Toivo Tootseni, Arvo Sarapuu, Aadu Musta, Vilja Savisaare, Aivar Riisalu, Marika Tuusi ja Heimar Lengi 25. oktoobril esitatud arupärimisele ettevõtte tulumaksu kohta (nr 22).

Peaminister selgitas, et rahandusministeerium esitas valitsuse 5. juulil toimunud kabinetinõupidamisele äriühingute tulumaksusüsteemi muutmiseks neli varianti, mis põhinesid ministeeriumis valminud analüüsile. Esitatud variantide hulgast valiti kabinetinõupidamisel välja investeeringuid soodustav äriühingu tulumaksusüsteem aastapõhise maksustamisega ja tehti rahandusministeeriumile ülesandeks valmistada ette vajalikud tulumaksuseaduse muudatused. Ansip märkis: ”Eestis kehtib ka praegu äriühingu tulumaks, mille eripäraks on vaid maksustamise hetk: kasumi jaotamise, mitte selle teenimise aeg. Seetõttu ei ole õige rääkida ettevõtetele tulumaksu kehtestamisest.” Ülalnimetatud tulumaksuseaduse muudatuste jõustumine on kavandatud 2009. aasta 1. jaanuarile, see tähendab Euroopa Liiduga liitumisel saadud üleminekuperioodi lõppemise järgsele perioodile, ütles peaminister.

Ansip rõhutas, et ettevalmistamisel olevate seadusemuudatustega tehakse vaid muudatusi maksustamise korras, mitte ei kehtestata uut maksu. Olulisemateks erinevusteks, võrreldes kehtiva tulumaksuseadusega on üleminek aastapõhilisele maksustamise korrale koos sellega kaasneva avansiliste maksete tasumise kohustusega, samuti mõningad muudatused äriühingute maksubaasi osas. „Sealjuures on kavas säilitada Eesti tulumaksusüsteemi kõige iseloomulikum joon – äriühingute reinvesteeritud kasumi mittemaksustamine,” kinnitas Ansip.

Peaminister vastas veel Riigikogu liikmete Helle Kalda, Marika Tuusi ja Heimar Lengi 25. oktoobril esitatud arupärimisele Saksamaale ümberasujatele kuulunud vara tagasitaotlejate avalduste lahendamise kohta (nr 23).

Sotsiaalminister Maret Maripuu vastas Riigikogu liikmete Kadri Musta, Arvo Sarapuu, Mailis Repsi, Kalle Laaneti, Vilja Savisaare ja Olga Sõtniku 6. novembril esitatud arupärimisele lapsehoolduspuhkusel oleva vallavanema umbusaldamise kohta (nr 24) ja Riigikogu liikmete Vilja Savisaare, Jaak Aabi ja Marika Tuusi 7. novembril esitatud arupärimisele Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite kasutamise kohta haiglate investeeringuteks (nr 25).

Teisipäev, 11. detsember

Riigikogu sätestas tingimused uute lasteaiakohtade loomiseks ja renoveerimiseks

Riigikogu võttis 91 poolthäälega vastu Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse (116 SE). Seadusmuudatustega luuakse õiguslikud tingimused riikliku investeeringute programmi „Igale lapsele lasteaiakoht!” realiseerimiseks. Seaduse kohaselt volitatakse valitsust kehtestama riigieelarvest koolieelsete lasteasutuste kohtade loomise, lasteasutuste renoveerimise ja lasteasutuste õpetajatele palgavahendite toetuse eraldamise ning kasutamise tingimused ja kord. Samuti sätestatakse, et nimetatud tingimustega määratakse kindlaks ka kohaliku omavalitsuse üksuste omaosaluse määr ning nõuded täiendavate palgavahendite eraldamiseks. Käesolev seadus jõustub 2008. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

85 poolthäälega ratifitseeriti valitsuse algatatud 1949. aasta 12. augusti Genfi konventsioonide 2005. aasta 8. detsembri III lisaprotokoll täiendava tunnusmärgi vastuvõtmise kohta (129 SE). 12. augusti 1949. aasta Genfi konventsioonidega (edaspidi Genfi konventsioonid) tunnustatakse kolme nimetust ja embleemi: punane rist, punane poolkuu ning punane lõvi ja päike. Probleeme on tekitanud punase risti või poolkuu embleemi kasutamine riikides, kus kristlaste ja moslemite kogukonnad jagunevad kaheks ja kummalgi ei ole märkimisväärset enamust elanikkonnast. Olukorra lahendamiseks ongi koostatud Genfi konventsioonide lisaprotokoll täiendava tunnusmärgi vastuvõtmise kohta (edaspidi III protokoll), millega võetakse kasutusele uus tunnusmärk punane kristall. Punase kristalli embleemi peaksid kasutusele võtma eelkõige need riigid ja rahvuslikud seltsid, kellel ei ole usulistel, kultuurilistel või poliitilistel põhjustel võimalik kasutada punast risti või poolkuud. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

Keskkonnakomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud pakendiseaduse § 36 muutmise seaduse eelnõu (127 SE) teine lugemine. Eelnõu kohaselt peab pakendiettevõtja (välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa) alates 2009. aasta 1. jaanuarist tagama oma pakendatud kauba ja sisseveetud pakendatud kauba pakendijäätmete taaskasutamise pakendijäätmete kogumassist vähemalt 60 % aastas ning ringlussevõtuna vähemalt 35 % aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15 % aastas. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigikontrolli seaduse muutmise seaduse eelnõu (110 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on kaotada diskrimineeriv vanuseline piirang (65 aastat) riigikontrolöri ametis töötamiseks. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Riigikaitsekomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse § 40 muutmise seaduse eelnõu (92 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärgiks on muuta Kaitseliidu seaduses sätestatud tähtaegu, et võimaldada lõpule viia Kaitseliidu omandisse andmisele kuuluvate varade üleandmise protsess. Et Kaitseliidule varade tagastamise näol on tegemist aeganõudva protsessiga, ei ole senistest tähtaegadest kinnipidamine võimalikuks osutunud.   Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (162 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on kergendada represseeritutele mõeldud toetuse kättesaamist ning muuta 2500 kroonine terviseedendamistoetus toetuseks, mida makstakse kuludokumente esitamata. Eenõu kaotaks ära tervise taastamiseks tehtud kulutuste üksiktõendamise nõude etapiliselt, tehes seda 1000 krooni osas 1. jaanuarist 2008 ning ülejäänud 1500 krooni osas 2009. aasta 1.jaanuarist. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Rahanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (168 SE) esimene lugemine. Eelnõu on koostatud konfiskeeritud aktsiisikauba aktsiisivabastuse kehtetuks tunnistamiseks, et tagada aktsiisikaupade võrdsetel alustel maksustamine. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Kolmapäev, 12. detsember

Riigikogu võttis vastu tuleva aasta riigieelarve

Riigikogu võttis vastu neli seadust:

55 poolthäälega (1 vastu, 4 erapooletut) võeti vastu valitsuse algatatud 2008. aasta riigieelarve seadus (122 SE). Rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi ütles menetluskäigu ülevaates, et varasemate lugemistega on uus , et muudeti majanduse reaalkasvu prognoosi – see on alanenud 5,2%-le. „Põhjuseks on peamiselt eratarbimise ja investeeringute kasvutempo alanemine, kuid majanduskasvu nominaalnumber on jäänud 14% ringi ning rahandusministeeriumi prognoosi järgi ei ole tarvidust muuta riigieelarve maksulaekumiste prognoosi. Selline on nende hinnanguline muutus SKP struktuuris,” selgitas Ligi. Eelarve ülejäägiks on endiselt 1,3% SKP-st. Eelarve tulud on 96,3 miljardit ja kulud 93,6. Kõige suuremad kulud eelarves on pensionid – 17,7 miljardit ja ravikindlustus – 13 miljardit. Lisakulu pensionidega seoses on 2,6 miljardit. Need on riigipoolsed maksed teise pensionisambasse. 4,3 miljardit suunatakse põllumajandus- ja kalandustoetusteks ning 3,6 miljardit riigiteede hoiuks, hariduskuludeks omavalitsustele läheb 3,3 miljardit - sealhulgas on õpetajate palgaraha. Sotsiaalkuludest on suuremad veel peretoetused ja vanemahüvitis, mis mõlemad hõlmavad umbes 2 miljardit krooni. Riigieelarve ülejääk on 2,7 miljardit krooni, mis suunatakse reservi.

Kolmanda lugemise käigus võtsid läbirääkimistel sõna Toomas Varek, Tarmo Mänd, Toomas Trapido, Eiki Nestor, Mart Laar, Keit Pentus ja rahandusminister Ivari Padar.

66 poolthäälega (3 vastu, 1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seadus (104 SE), mis ühtlustab prokuröridele esitatavad haridusnõuded ja tingimused kohtuniku- ja kohtunikuabide ning vabadele õiguselukutsetele esitatavate nõuetega. Seadus muudab riigiprokuröriks nimetamise korda. Sarnaselt riigi peaprokurörile, juhtivale riigiprokurörile ja vanemprokurörile nimetatakse ka riigiprokurör ametisse avaliku konkursita. Seaduse kohaselt nimetab riigiprokuröri ametisse justiitsminister riigi peaprokuröri ettepanekul.    

67 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seadus (136 SE), mis näeb ette toetada eestkostel ja perekonnas hooldamisel olevaid lapsi, tõstes toetust nendele lastele seniselt 1500 kroonilt 3000 kroonini kuus. Seadus soodustab vanemliku hoolitsuseta laste kasvamist peredes ja tagab neile perekeskse kasvukeskkonna.  

76 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud puhkuseseaduse muutmise seadus (145 SE), mis annab isale võimaluse kasutada 10 tööpäeva puhkust naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi.  

Riigikogu lõpetas viie eelnõu teise lugemise:

Valitsuse algatatud veterinaarkorralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (147 SE), millega viiakse seadus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava määrusega. Olulisemateks muudatused puudutavad veterinaarjärelevalve tasusid. Muutuvad nende arvestamise põhimõtted ja ka määrad, mis olenevalt käitlemisvaldkonnast tõusevad mõnel juhul poole võrra või rohkem, sest alates 1. jaanuarist 2008 ei võimalda nimetatud määrus enam tasumäärade vähendamist. Teine oluline muudatus on seotud ümberkorraldustega veterinaarlaboratooriumide tegevuses ning üleminekuga veterinaarlaboratooriumi tegevuslubadelt volituse andmise korrale.

Valitsuse algatatud relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (97 SE), mis korrastab riigilõivumäärasid relvadega seotud toimingutele, nii et need vastavad riigi poolt tegelikele tehtavatele kulutustele. Eelnõuga vähendatakse osasid relvadega seotud toimingute riigilõivusid, mis on ebaproportsionaalselt kõrged. Relva ja laskemoona sisseveo ja väljaveo erilube ning edasitoimetamise eellube ja lube hakkab julgestuspolitsei asemel väljastama ning nende üle arvestust pidama politseiamet.              

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse, maa hindamise seaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduse eelnõu (154 SE), millega viiakse viisakutsete lõivustamise kord kooskõlla Schengeni acquis’ga. Võrreldes seniste määradega tõusevad viisataotluse läbivaatamise eest võetavad lõivud 395–630 krooni võrra. Kaob seni kehtinud lõivuvabastus 6-18 aastaste isikute suhtes, välja arvatud õpilased ja üliõpilased, kes reisivad õppetöö eesmärgil. Alates Schengeni viisaruumiga ühinemisest võib lõivuvabalt menetleda ainult alla 6-aastaste laste viisataotlust. Eesti liitub Schengeni  viisaruumiga 21. detsembril  2007.        

Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu (137 SE), mis kaasajastab rahapesu ja terrorismi tõkestamisega seotud regulatsiooni ning arvestab neid muutusi, mida on endaga kaasa toonud tehnoloogia kiire areng ja kuritegevusega seotud tehingute siirdumine globaalsesse ning kiirelt toimivasse küberruumi.

Valitsuse algatatud teenetemärkide seaduse eelnõu (134 SE), mille eesmärk on riiklike teenetemärkide andmise korralduse lihtsustamine. Kaotatakse ära Teenetemärkide Komitee ning jäetakse igaühele, sealhulgas asutustele, õigus esitada ettepanekuid, ilma seejuures kvoote kehtestamata. Ettepanekutele seatakse tähtajaline juurdepääsu piirang. Teenetemärkidega seotud asjaajamine antakse Vabariigi Presidendi Kantselei korraldada. Lisandub teenetemärgi äravõtmise ning teenetemärgi miniatuuri ja täiendava rosettmärgi taotlemise regulatsioon. Eelnõu ühtlustab teenetemärkide kirjeldused ning kehtestab etalonkujutised. Vabariigi President on eelnõu kohaselt edaspidi Riigivapi ketiklassi kavaler.

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud päästeteenistuse seaduse eelnõu (164 SE) esimese lugemise. Eelnõu reguleerib päästeteenistujate õiguslikku seisundit ja päästeala töökorraldust. Muuhulgas defineerib eelnõu päästeteenistuja mõiste, jaotades nad juhtimisega tegelevateks päästeametnikeks ja päästetöid otseselt teostavaiks päästetöötajateks. Eelnõu annab päästeteenistujale õiguse jääda kuni kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist vanaduspensioni ootele. Päästeamet maksab päästeteenistujale sel ajal toetust, mille suurus on võrdne tema vanaduspensioni suurusega. Selline õigus oleks päästeteenistujal, kellel on päästeteenistuse staaži vähemalt 15 aastat. Teise olulise muudatusena on plaanis viia päästeteenistujate tööaeg kooskõlla töö- ja puhkeaja seadusega ning minna sellest tulenevalt  24-tunnistelt vahetustel üle 12-tunnistele vahetustele.

Infotunnis vastas rahandusminister Ivari Padar küsimustele majanduskasvu prognooside muutuste mõju, majanduskasvu ja kodanikuühenduste maksusoodustuste kohta. Välisminister Urmas Paet vastas küsimustele Vene-Eesti suhete, väliskoostöö ja rahvusvaheliste inimõiguste kohta. Justiitsminister Rein Lang vastas küsimustele õigusteenuse kättesaadavuse ja võrdse kohtlemise kohta.

Neljapäev, 13, detsember

Riigikogus toimus kodanikuühiskonna arengu arutelu

Riigikogu võttis 82 poolthäälega vastu Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud pakendiseaduse § 36 muutmise seaduse (127 SE). Seadusmuudatuse kohaselt peab pakendiettevõtja (välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa) alates 2009. aasta 1. jaanuarist tagama oma pakendatud kauba ja sisseveetud pakendatud kauba pakendijäätmete taaskasutamise pakendijäätmete kogumassist vähemalt 60 % aastas ning pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 35 % aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15 % aastas. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.

88 poolthäälega võeti vastu Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigikontrolli seaduse muutmise seaduse (110 SE). Seadusmuudatus kaotab diskrimineeriva vanuselise piirangu (65 aastat) riigikontrolöri ametis töötamiseks. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

88 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud veterinaarkorralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (147 SE). Käesoleva seadusega täpsustatakse järelevalvetasu suuruse arvestamise põhimõtteid ja järelevalvetasu määrasid tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest, millega on kehtestatud ühenduse tasandil ametlike kontrollide korraldamise ühtlustatud raamistik. Teine oluline muudatus on seotud ümberkorraldustega veterinaarlaboratooriumide tegevuses. Seaduses sätestatakse laboratooriumi loomataudide diagnoosimiseks volitamise kord ning tunnistatakse kehtetuks senine tegevuslubade andmise kord. Käesoleva seaduse raames muudetakse ka loomatauditõrje seadust, riigilõivuseadust ning taimede paljundamise ja sordikaitse seadust. Käesolev seadus jõustub 2008. aasta 1. jaanuaril, seaduse § 40 jõustub 2008. aasta 1. aprillil. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.

88 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (97 SE). Seadusmuudatustega korrastatakse riigilõivumäärasid relvadega seotud toimingutele, nii et need vastavad riigi poolt tehtavatele tegelikele kulutustele. Seadusega vähendatakse relvadega seotud osade toimingute riigilõivusid, mis on ebaproportsionaalselt kõrged. Relva ja laskemoona sisseveo ja väljaveo erilube ning edasitoimetamise eellube ja lube hakkab julgestuspolitsei asemel väljastama ning nende üle arvestust pidama politseiamet. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud riigilõivuseaduse, maa hindamise seaduse ja maaktastriseaduse muutmise seadus (154 SE). Seaduse peamine eesmärk on viia riigilõivuseaduse viisalõivude ning viisataotluste lõivuvabastuste regulatsioon kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, mis muutub Eestile kohustuslikuks Schengeni ühtse viisaruumiga ühinemisel 2007. aasta detsembris. Kaob seni kehtinud lõivuvabastus 6-18 aastaste isikute suhtes, välja arvatud õpilased ja üliõpilased, kes reisivad õppetöö eesmärgil. Alates Schengeni viisaruumiga ühinemisest võib lõivuvabalt menetleda ainult alla 6-aastaste laste viisataotlust. Seadusmuudatuste teiseseks eesmärgiks on maa-ameti toimingute eest võetavate lõivude sätestamine riigilõivuseaduses ning lõivu tasumise kohustuse viimine toimingute tegemist reguleerivatesse eriseadustesse, samuti tehingute andmebaasist koopiate või väljavõtete väljastamise eest võetava riigilõivu arvutamise lihtsustamine ja läbipaistvamaks muutmine. Maakatastriseaduse muutmise eesmärk on reguleerida tehingute andmebaasiga seotud küsimusi. Seaduse § 1 punktid 1, 7–14 ja 20 ning §-d 2 ja 3 jõustuvad järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kuid mitte varem kui 2008. aasta 1. jaanuaril. Seaduse § 1 punktid 2–6 ja 15–19 jõustuvad järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kuid mitte varem kui Eesti täielikul ühinemisel Euroopa Liidu ühtse viisaruumiga. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

Riigikogus toimus täna ka olulise tähtsusega riikliku küsimusena Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni elluviimise ja kodanikuühiskonna arengu arutelu. Ettekannetega esinesid regionaalminister Vallo Reimaa, põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde ning kodanikuühiskonna toetusrühma esimees Urmas Reinsalu. Reimaa tõi oma ettekandes välja hetkeolukorra suurimad puudused, milleks ühelt poolt on kodanikeühenduste etteheide riigile, et riigipoolne suhtlemistasand ei ole olnud piisavalt kõrge ja koordineeritud. Kaasamise mehhanismid on sageli liialt formaalsed ning teavitamine toimub viimasel hetkel, mistõttu jäävad paljud võimalused kasutamata. Reimaa sõnul on paljude ametnike ja ministeeriumide teadlikkus veel liiga madal. Reimaa: „Teiselt poolt on analüüsides kirjeldatud ka mittetulundussektori sagedasemaid probleeme: vähene tegevuste strateegiline kavandamine ja struktureeritus, vähene raamatupidamis-, aruandlus- ja seadusandlusalane teadlikkus, vähene oskus tegeleda turul vajalike teenuste ja toodete väljatöötamisega ja vähene võimekus neid müüa, liidrite vananemine ja väsimine, noorte ja uute liikmete aeglane järelkasv eelkõige maapiirkondades, kaasamise ja koostöövalmiduse probleemsus, nõrkus partnerina kohaliku omavalitsuse ja riigiasutuste silmis ning väga sageli väljatoodud faktor, et ühenduste peamiseks tegevuse finantseerimise allikaks on projektipõhised toetused.” Samuti andis Reimaa ülevaate Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni toetamise arengukavas 2007–2010 sisalduvatest üldeesmärkidest.

Väino Linde andis ülevaate 11. detsembril Riigikogu Valges saalis toimunud Riigikogu kolme komisjoni, põhiseadus-, sotsiaal- ja kultuurikomisjoni ühisistungist, kus kuulati ära asjaosaliste ning ekspertide seisukohad Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni rakendamisest. Urmas Reinsalu rõhutas oma ettekandes, et parlamendi ülesanne on eelkõige mängureeglite kehtestamine ja riigile ning riigivõimu asutustele ühepoolsete kohustuste kehtestamine, mis hõlbustaksid ja arendaksid kodanikuühenduste tekkimist ja nende tööd. Reinsalu: „Minu üleskutse kodanikuühiskonna esindajatele oleks, et teeme tõsist koostööd. Meie poolt on see valmisolek olemas, me loodame ka teiepoolsele tõsisele ärksusele oma probleemide püstitamisel. Ja vastuoksa, ärge peitke oma seisukohti poliitika suhtes ja parlamendi otsuste suhtes. Kogu kaasamise mõte ongi sekkumine.”

Sõnavõttudega esinesid veel Riigikogu liikmed Karel Rüütli, Paul-Eerik Rummo, Toomas Trapido ja Aadu Must.

Istungi stenogramm on aadressil: http://www.riigikogu.ee/?op

Riigikogu pressitalitus