Peaminister vastas arupärimisele aprillisündmuste kohta

Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikme Evelyn Sepa esitatud arupärimisele aprillirahutuste analüüsi ja tagajärgede kohta.                      

Peaminister selgitas, et Tõnismäe hauatähise kiirkorras teisaldamine oli riigisisese julgeoleku ja turvatunde taastamiseks ainuvõimalik lahendus. Kaitseministeerium asus 26. aprillil täitma sõjahaudade kaitse seadusest tulenevaid ülesandeid, teavitades eelnevalt kõiki asjaomaseid asutusi ja ametkondi. Kavandatavad tegevused olid planeeritud läbi viia kiirustamata ja avalikult. Tänavarahutuste eskaleerumisel tegi valitsuse kriisikomisjon valitsusele ettepaneku massirahutuste organiseerimise ettekäändeks toodud hauatähis viivitamatult teisaldada. „Ohtusid, mis sundisid Vabariigi Valitsust kriisikomisjoni ettepanekul erakorraliselt otsust langetama, võisime me kõik eelnevalt nii vahetult kui meedia vahendusel Tallinna kesklinnas tajuda,” ütles Ansip. Julgeolekuasutused on koostanud analüüse Tõnismäe sõjahauaga seotud võimalike arengute ning nendega seotud isikute kohta juba alates 2005-ndast aastast, mil nimetatud hauatähise kasutamine rahvusliku vaenu õhutamiseks muutus süstemaatiliseks. „2006. aastal otsustas valitsus korrastada sõjahaudadega seonduv õigusruum, et olla oma tegevustega täielikult etteaimatav, mõistlik ning seadust järgiv. Ka aprillisündmuste järel on jätkunud Eesti õigusruumi korrastamine siseriikliku julgeoleku paremaks tagamiseks,” märkis peaminister.                                                                                                                           

Vabas mikrofonis võtsid sõna Aivar Riisalu, Toivo Tootsen ja Arvo Sarapuu.

Teisipäev, 4. detsember

Riigikogu seadustas Schengeni konventsioonist tulenevad nõuded

Riigikogu võttis 76 poolthäälega vastu valitsuse algatatud riigipiiri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (117 SE). Eesti seadused viiakse kooskõlla Schengeni konventsioonist tulenevate Euroopa Liidu ühtses viisaruumis kehtestatud reeglite ja nõuetega, mis annavad Eestile võimaluse osaleda Euroopa Liidu ühtses viisaruumis täieõigusliku liikmena. Schengeni ühtne viisaruum on sisepiirideta ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Tulenevalt Eesti Vabariigi geopoliitilisest asendist tuleb eristada sisepiiri ja välispiiri.

Seadusmuudatustega täpsustatakse riigipiiri ületamise korda, toiminguid piirikontrollis, piirikontrolli kehtestamist sisepiiril, riigipiiri ületamise ajutist piiramist või peatamist ning piiranguid isikute liikumisele ja viibimisele piirilähedasel alal.

Käesoleva seadusega muudetakse veel avaliku teabe seadust, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust, Riigi Teataja seadust, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadust. Käesolev seadus jõustub vastavalt Eesti ühinemisele Euroopa Liidu ühtse viisaruumiga, seaduse § 2 jõustub 2008. aasta 1. jaanuaril ning § 3 jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

Riigikogu pikendas Eesti kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis (141 OE) kuni 150 kaitseväelasega 31. detsembrini 2008. Otsuse poolt hääletas 69 Riigikogu liiget, vastu ei hääletanud keegi, 1 Riigikogu liige jäi erapooletuks.

Riigikogu pikendas Eesti kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas (142 OE) 2008. aasta 31. detsembrini, vähendades koosseisu kuni 5 kaitseväelaseni. Otsuse poolt hääletas 74 Riigikogu liiget, vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

Riigikogu nimetas 72 poolthäälega riigikontrolli 2007. aasta tegevuse kontrollimiseks (157 OE) ASi Deloitte Audit Eesti audiitori Veiko Hintsovi. Otsuse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

Kultuurikomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (115 SE) teine lugemine. Seadusmuudatuste kohaselt hakatakse esmakordselt kooli tööle asuvale õpetajale maksma lähtetoetust, mille suurus sätestatakse iga-aastases riigieelarve seaduses. Õpetaja lähtetoetuse suuruseks on 2008. aastal kavandatud 200 000 krooni, mis makstakse eelnõus sätestatud tingimustele vastavale õpetajale välja kolme esimese tööaasta jooksul - esimesel aastal 100 000 krooni, teisel aastal 50 000 krooni ning kolmandal aastal 50 000 krooni. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud postiseaduse muutmise seaduse eelnõu (148 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on jätta perioodiliste väljaannete edastamine välja universaalse postiteenuse koosseisust ja tagada kõigile turuosalistele võrdsed tingimused perioodiliste väljaannete edastamisel. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (159 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatuste kohaselt tõstetakse tööealiste puudega inimeste toetusi 30% võrra. Sügava puude korral hakkab toetus olema 210%, raske puude korral 140% ja keskmise puude korral 65% puudega inimeste sotsiaaltoetuste määrast kuus. Puudega inimeste sotsiaaltoetuste määr 2008. aastal on 400 krooni. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud elatisabi seaduse muutmise seaduse eelnõu (156 SE) esimene lugemine. Seaduseelnõu eesmärk on kõrvaldada elatisabi seaduse rakenduslikud probleemid välistamaks võimalikud ebaselgused seaduse rakendumisel. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (111 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt muutub poliitilise välireklaamiga seotud regulatsioon. Poliitiline välireklaam lubatud kohaliku omavalitsuse poolt selleks ette nähtud kohas ja tingimustel ning välireklaami plakati maksimaalseks suurukseks oleks 1 ruutmeeter. Erakondade rahastamise kontrollimiseks moodustatakse eelnõu kohaselt erakondade rahastamise järelevalve komisjon, kuhu kuuluksid üks riigikontrolli, üks õiguskantsleri büroo, üks kaitsepolitsei ning üks maksu- ja tolliameti ametnik. Komisjoni asjaajamise ja tehnilise teenindamise korraldamine jääks eelnõu kohaselt riigikontrolli kanda. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon võttis algatajana menetlusest tagasi erakonnaseaduse § 12⁵ muutmise seaduse eelnõu (112 SE).

Kolmapäev, 5. detsember

Riigikogu võttis vastu tänavuse lisaeelarve

Riigikogu võttis vastu kaks seadust ja otsuse:

76 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud riigi 2007. aasta lisaeelarve seadus (121 SE). Lisaeelarve tulude maht on 6,2 miljardit krooni ja kulude maht 2, 7 miljardit krooni. Lisaeelarve ülejääk 3,5 miljardit krooni suunatakse reservidesse.

75 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seadus (94 SE), mis täpsustab põllumajandusloomade tõu kriteeriume ja põllumajandusloomade ohustatud tõu säilitamise põhimõtteid ning viib seaduse kooskõlla Euroopa Liidu õigusaktidega. Tõugude arv maailmas väheneb pidevalt, sest ristamine ülemaailmselt levinud kommertstõugudega tõrjub majanduslikest kaalutlustest lähtudes paljud kohalikud tõud tagaplaanile. Seaduse väljatöötamisel kasutati eeskujuna Tšehhi, Soome ja Sloveenia samasisulisi õigusakte, Inglismaa ohustatud tõu säilitamise kohta esitatud nõudeid ning Põhjamaade geneetiliste ressursside säilitamise juhist.

67 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus "Riigi 2006. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" (120 OE).

Riigikogu lõpetas nelja eelnõu teise lugemise:

Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (106 SE ja 74 SE). Ühendatud eelnõuga kehtestatakse  karistusseadustikus vajalikud muudatused, mis võimaldab Eestil määrata karistusi laevade poolt põhjustatud merereostusega seotud rikkumiste eest. Eelnõu püüab samuti välistada olukorda, kus suveniireurosid võidakse toota ja kasutada ebaseaduslikult euro müntide asemel.

Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse, Finantsinspektsiooni seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (118 SE), millega viiakse kehtivatesse kindlustustegevuse seadusesse ja finantsinspektsiooni seadusesse sisse muudatused, mis on tingitud edasikindlustuse direktiivist.

Valitsuse algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu
(136 SE), mille eesmärgiks on toetada hooldus- ja kasuperedes kasvavaid lapsi ning seeläbi soodustada vanemliku hoolitsuseta laste kasvamist perekonnas. Eelnõu kohaselt tõstetakse hooldusperedele makstav toetus 3000 kroonini, ehk samaväärseks reaalsete kuludega lastekodus, et võimaldada vanemliku hooleta lastel kasvada peredes.

Valitsuse algatatud puhkuseseaduse muutmise seaduse eelnõu (145 SE), mis annab isale võimalus kasutada 10 tööpäeva puhkust naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi.

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise:

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse, maa hindamise seaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduse eelnõu (154 SE), mille peamine eesmärk on viia riigilõivuseaduse viisalõivude ning viisataotluste lõivuvabastuste regulatsioon kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, mis muutub Eestile kohustuslikuks Schengeni ühtse viisaruumiga ühinemisel 2007. aasta detsembris. Eelnõu teiseks eesmärgiks on maa-ameti toimingute eest võetavate lõivude sätestamine riigilõivuseaduses ning lõivu tasumise kohustuse viimine toimingute tegemist reguleerivatesse eriseadustesse, samuti tehingute andmebaasist koopiate või väljavõtete väljastamise eest võetava riigilõivu arvutamise lihtsustamine ja läbipaistvamaks muutmine.

Valitsuse algatatud reklaamiseaduse eelnõu (135 SE). Võrreldes kehtiva reklaamiseadusega karmistab eelnõu mõnevõrra alkoholireklaamile esitatavaid nõudeid. Nii näiteks peab alkoholi reklaam sisaldama peale kõnealuse eelnõu jõustumist hoiatavat teksti: „Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist.”  Tegemist on algataja kinnitusel suures osas eelnõuga, mida menetles ka eelmine Riigikogu ja mis langes menetlusest välja koosseisu volituste lõppemise tõttu.

Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip küsimustele riigi varaliste kohustuste, Euroopa Liidu reformileppe teavitustöö, aktsiiside ja hindade tõusu ning toimetuleku kohta. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas küsimustele jäätmehoolduse, Elistvere Loomapargi ja biosfäärikaitseala kohta.

Neljapäev, 6. detsember

Õpetajad hakkavad saama lähtetoetust

Riigikogu võttis täna 89 poolthäälega vastu valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (115 SE). Seadusemuudatuste kohaselt hakatakse esmakordselt kooli tööle asuvale õpetajale maksma lähtetoetust, mille suurus sätestatakse iga-aastases riigieelarve seaduses. Lähtetoetust võib taotleda isik, kes on lõpetanud kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse ning asub aasta jooksul pärast selle lõpetamist esmakordselt tööle üldhariduskooli I - III kooliastme või gümnaasiumiastme õpetajana, välja arvatud Tallinnas või Tartus asuvas üldhariduskoolis. Samuti saavad lähtetoetust esmakordselt väljaspool Tallinna või Tartut asuvasse kutseõppeasutusse tööle asuvad pedagoogid. Õpetaja lähtetoetuse suuruseks on 2008. aastal kavandatud 200 000 krooni, mis makstakse seaduses sätestatud tingimustel vastavale õpetajale välja kolme esimese tööaasta jooksul - esimesel aastal 100 000 krooni, teisel aastal 50 000 krooni ning kolmandal aastal 50 000 krooni. Õpetaja lähtetoetust saanud isik on kohustatud tagastama talle välja makstud toetuse, kui tema pidev töötamine õpetajana lõpeb enne viie aasta möödumist esimese toetuse saamisest. Seadus jõustub 2008. aasta 1. septembril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

Riigikogu võttis 88 poolthäälega vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (4 SE ja 106 SE).  Karistusseadustikku tehakse muudatused, mis võimaldavad Eestil määrata karistusi laevade poolt põhjustatud merereostusega seotud rikkumiste eest. Samuti täiendatakse karistusseadustikku paragrahviga, mis sätestab karistuse euro müntidega sarnanevate medalite ja märkide valmistamise eest ärilisel eesmärgil. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

60 poolthäälega võeti vastu Riigikogu majanduskomisjoni algatatud postiseaduse muutmise seadus (148 SE). Seadusmuudatuse kohaselt jäetakse perioodiliste väljaannete edastamine välja universaalse postiteenuse koosseisust ning kõigile turuosalistele tagatakse perioodiliste väljaannete edastamisel võrdsed tingimused. Seadus jõustub 2008. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

85 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse, finantsinspektsiooni seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seadus (118 SE). Kehtivatesse kindlustustegevuse seadusesse ja finantsinspektsiooni seadusesse viiakse sisse edasikindlustuse direktiivist tulenevad muudatused. Kindlustustegevuse seadusesse lisatakse uued paragrahvid, mis sätestavad edasikindlustustegevuse ning edasikindlustusandjaga seonduva, kindlustustegevuse liikidega tegelemisele esitatavad nõuded ja vastutuse nõuete rikkumise eest, kliendi ja tema andmete töötlemise ja edasikindlustusandja seotud vara investeerimise piirangud.  Käesolev seadus jõustub 2008. aasta 1. jaanuaril, seaduse § 53 jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

Kultuurikomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (116 SE) teine lugemine. Seadusmuudatustega soovitakse luua õiguslikud tingimused riikliku investeeringute programmi „Igale lapsele lasteaiakoht!” realiseerimiseks. Eelnõu kohaselt volitatakse valitsust kehtestama riigieelarvest koolieelsete lasteasutuste kohtade loomise, lasteasutuste renoveerimise ja lasteasutuste õpetajatele palgavahendite toetuse eraldamise ning kasutamise tingimused ja kord. Samuti sätestatakse, et nimetatud tingimustega määratakse kindlaks ka kohaliku omavalitsuse üksuste omaosaluse määr ning nõuded täiendavate palgavahendite eraldamiseks. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Istungite stenogramm on aadressil: http://www.riigikogu.ee/?op=steno

Riigikogu pressitalitus