Esmaspäev, 19. november

Peaminister vastas arupärimisele regionaalhalduse reformi kohta

Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Arvo Sarapuu, Toomas Vareki ja Jaak Aabi 11. oktoobril esitatud arupärimisele regionaalhalduse reformi kohta. Arupärijad tundsid huvi, kas valitsusel on kavas kaotada maavalitsused ja maavanema institutsioon ning milline on uus regionaalhalduse mudel?

Peaminister selgitas et hetkel on käimas antud teema asjakohane arutelu avalikkuse, kõigi kohalike omavalitsuste, maakondlike ja üleriigiliste liitude esindajatega samuti ka koalitsioonierakondade parlamendifraktsioonidega. Pärast laekunud ettepanekute analüüsimist selgub ka ajagraafik ja edasine tegevuskava, mis sisaldab muuhulgas vajalike seaduseelnõude esitamise tähtaegu. Tulenevalt valitsuse 2007–2011. aasta tegevusprogrammist esitab regionaalminister regionaalse juhtimistasandi kontseptsiooni valitsusele tuleva aasta IV kvartalis. „Kavandatav regionaalhalduse funktsioonide korrastamine ei vii avalikke teenuseid kaugemale ega too lähemale. Eesmärgiks on maakonna tasandil osutatavate teenuste kvalitatiivne parandamine;” kinnitas Ansip. „Mina isiklikult kindlasti ei kavatse Eestis maakondade arvu muuta. Maakonnad jäävad maakondadeks. Senine maavalitsus hakkab senisest veelgi enam pöörama tähelepanu riigi nimel järelevalve teostamisele ja kohalike omavalitsusliitude, maakondlike omavalitsusliitude ülesandeks jääb hea seismine maakondliku arengu eest,” ütles peaminister.

Peaminister vastas veel Riigikogu liikmete Kalev Kallo, Helle Kalda, Olga Sõtniku, Arvo Sarapuu, Aivar Riisalu, Heimar Lengi, Tiit Kuusmiku, Valeri Korbi ja Inara Luigase 15. oktoobril esitatud arupärimisele Rail Baltica kohta. Arupärijad soovisid teada, kas valitsusel on konkreetne plaan, mis tagaks AS Eesti Raudtee jätkusuutliku arengu ja kindlustaks tema võime kaasajastada infrastruktuuri?

Peaminister ütles, et 15. oktoobril arutas valitsus AS-i Eesti Raudtee uut äriplaani ja võttis esitatud informatsiooni teadmiseks. „Mainitud äriplaani teostumisel tagatakse AS-i Eesti Raudtee jätkusuutlik areng ja võime kaasajastada raudtee infrastruktuuri,” kinnitas Ansip. Valitsus ei välista, et toetamaks AS-i Eesti Raudtee arengut otsustatakse näiteks ettevõtte tulevaste perioodide eeldatav kasum reinvesteerida ettevõttesse. Samuti otsustati majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juures tegutseva transiidikomisjoni 17. septembri koosolekul moodustada ekspertide töörühm, mis loodetavasti töötab novembri keskpaigaks välja esmased transiidi arengustrateegia uuendatud põhisuunad, mille põhjal koostatakse edasine tegevuskava.

Peaminister vastas ka Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Aivar Riisalu, Heimar Lengi, Valeri Korbi, Eldar Efendijevi, Helle Kalda, Nelli Privalova, Olga Sõtniku ja Marika Tuusi 17. oktoobril esitatud arupärimisele Keila haigla kohta. Arupärijate kinnitusel on Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla otsustanud võõrandada haigla koosseisus oleva 200 kohaga Keila Haigla, kus tegeletakse hooldusravi, järelravi, pulmonoloogiliste haigete ja psühhogeriaatriliste patsientide raviga. 

Ansip selgitas, et sotsiaalministeeriumi eesmärk on säilitada haiglas hooldus-, taastus- ja järelraviteenuse osutamine vähemalt praeguses mahus. Tulenevalt majandusanalüüsist, on Keila haigla majandustulem negatiivne, mis ei võimalda haiglal jätkata oma tegevust senisel kujul. Ressursside otstarbeka planeerimise ja raha sihipärase kasutamise vajadusest tulenevalt on Põhja-Eesti regionaalhaigla ja sotsiaalministeerium käivitanud tegevused võimalike investorite leidmiseks, et jätkata Keila haiglas tervishoiu- ja hoolekandeteenuste osutamist ning maja haldamist. „Riigi seisukohalt on väga oluline tagada praegu pakutavate teenuste osutamise jätkamine Keila haiglas. Üheks võimalikuks lahenduseks oleks tegevuse jätkamine Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt moodustatud iseseisva äriühingu vormis uutel juhtimisalustel efektiivselt toimiva haiglana,” märkis peaminister.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas Riigikogu liikme Aleksei Lotmani 22. oktoobril esitatud arupärimisele Suurupi looduskaitseliselt väärtusliku metsa kohta. Arupärija tundis huvi, milline on keskkonnaministeeriumi edasine tegevuskava nii Suurupi juhtumi lahendamisel kui ka teiste analoogiliste juhtumite ärahoidmisel?

Tamkivi selgitas, et Natura 2000 alade valikul tuleb lähtuda ainult loodusteaduslikest kriteeriumidest ja seetõttu taaskäivitas keskkonnaministeerium Suurupi kaitseala loomise. Sellele sammule eelnesid konsultatsioonid nii kohalike maaomanike kui ka looduskaitse vabaühenduste esindajatega. Eesmärgiks oli leida tekkinud probleemile rahumeelsed lahendused. „Uskusime, et sellised lahendused on võimalik ka leida ja kaitseala loomine võib jätkuda. See arusaamine aga siis lõppes täielikult 18. oktoobril, mil omanikud alustasid piirkonnas lageraietega,” ütles Tamkivi.

Keskkonnaminister on tänaseks oma käskkirjaga raided peatanud. Ka kohus ei nõustunud maaomanike vastuväidetega. Raided on seega endiselt peatatud. „Käib kaitseeeskirja avalikustamine, mis lõpeb 26. novembril ja pärast seda, saame reaalsuseks teha Suurupi looduskaitseala moodustamise,” märkis keskkonnaminister.

Arupärija haigestumise tõttu jäi päevakorrast välja Riigikogu liikme Evelyn Sepa 18. oktoobril peaministrile esitatud arupärimine aprillirahutuste analüüsi ja tagajärgede kohta. 

Kultuurikomisjoni ettepanekul ei arutata sellel neljapäeval valitsuse algatatud kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse eelnõu (78 SE),

Teisipäev, 20. november

Riigikogu tahab suurendada pakendijäätmete taaskasutamist

Riigikogu võttis 80 poolthäälega vastu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni moodustamise otsuse muutmise otsuse (132 OE). Villu Reiljani asemel nimetati julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni liikmeks Karel Rüütli ning Karel Rüütli asendusliikmeks Tarmo Mänd. Otsuse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud pakendiseaduse § 36 muutmise seaduse eelnõu (127 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on vähendada ladustamisele suunatavate jäätmete mahtu ning suurendada taaskasutamisele suunatavate pakendijäätmete mahtu. Eelnõu kohaselt kohustatakse pakendiettevõtjaid järgmisel aastal tagama oma pakendatud kauba ja sisseveetud pakendatud kauba pakendijäätmete taaskasutamist pakendijäätmete kogumassist vähemalt 60 % aastas, ringlussevõtuna vähemalt 35 % aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15 % aastas. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Kolmapäev, 21. november

Tuleva aasta riigieelarve läbis teise lugemise

Riigikogu võttis vastu viis seadust:

88 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud äriseadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (102 SE), mis võtab üle direktiivi lihtsustamaks Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide õigusaktidega reguleeritavate eri liiki piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise korda. Direktiiv näeb ette üldised nõuded piiriülese liitumise ühinemislepingule, selle avaldamisele, äriühingu juhtorganite koostatavale ühinemisaruandele, sõltumatule eksperdiaruandele ja ühinemislepingu heakskiitmise teatud aspektidele.

88 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud notarite infosüsteemi ja õigusregistritega seotud seaduste muutmise seadus (105 SE), mis loob üldise õigusliku aluse notarite infosüsteemi „e-notar“ kasutuselevõtuks ning „e-notari“ ja riigi andmekogude vahelise digitaalseks andmevahetuseks. Seni oli e-notari kasutamine reguleeritud määruse tasandil. „E-notari“ ja riiklike registrite vahelise suhtluse regulatsioon on oluline riigi andmekogude (kinnistusraamat, äriregister jt) seisukohalt, kuivõrd „e-notari“ vahendusel jõuavad notari koostatud kandeandmed registritesse viivituseta ja lõimuvalt ning neid on kohtu kinnistus- ja registriosakondadel oluliselt lihtsam töödelda kui paber- ja e-postiga esitatud avaldusi. Samuti väheneb inimfaktorist tingitud eksimuste risk.

63 poolthäälega (24 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud relvaseaduse, planeerimisseaduse ja päästeseaduse muutmise seadus (101 SE), mis täpsustab ja parandab kaitseväe harjutusväljakutega seonduva regulatsiooni. Seaduse kohaselt otsustab kaitseväe ja kaitseliidu harjutusvälja asutamise valitsus kaitseministri põhjendatud ettepanekul. Asukohajärgsel maavanemal tuleb tagada riiklikult tähtsa ehitise kajastamine maakonna- ja muudes planeeringutes. Valitsuse otsuse järel teeb kaitseministeerium vajadusel ettepaneku maakonna- või üldplaneeringu muutmiseks ja harjutusvälja planeeringu. Seadus annab volitusnormi ka kaitseväe üksikutele, harjutusväljadel mitte paiknevatele väljaõppeehitiste kasutamis- ja ohutusnõuete kehtestamiseks.

88 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus (124 SE), mis võimaldab lepingulises tegevteenistuses oleku piirvanuse ületanud, kuid teenistuskõlblike ja kaitseväele vajalike isikute teenistuse jätkamise. Sõduritel ja nooremohvitseridel on piirvanuseks 50, allohvitseridel, majoritel ja kolonelleitnantidel 55; kolonelidel ja kõrgematel ohvitseridel 60 eluaastat.

77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Gruusia vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seadus (119 SE). mille eesmärk on soodustada investeeringuid, tagada isikute võrdne kohtlemine ning kõrvaldada topeltmaksustamine, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena. Seadus piirab leping tulu- ja kapitalimakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide suhtes võib kehtestada. Samuti loob leping lisavõimalused maksupettuste tõkestamiseks.

Riigikogu lõpetas viie eelnõu teise lugemise:

Valitsuse algatatud 2008. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (122 SE). Teiseks lugemiseks laekus 51 muudatusettepanekut, sealhulgas Keskerakonnalt oli ettepanekuid 27, Roheliste fraktsioonilt 15, Rahvaliidult 7, üks ettepanek oli tehtud Saarte Ühenduse liikmete poolt ja üks rahanduskomisjoni poolt. See oli mahukam ja sisaldas muudatusi, mida soovis valitsus. Rahanduskomisjoni ettepanek sisaldas uue struktuurifondide perioodi rakendusüksuste täpsustamist, välisvahendite kulude sisu täpsustamist, programmide rakendamisele reorganiseerimise struktuurimuudatustega seotud muudatusi. „Ministeeriumid on analüüsinud ja arvutanud, kust ja kuidas oleks võimalik vähendada planeeritud tegevuskulusid ja rahastada nende arvelt teisi vajalikke kulusid. Ülejäänud muudatused – ei leidnud komisjonis toetust, ei toetanud neid ka valitsus,” ütles arutelul rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi. Teise lugemise käigus ei leidnud need toetust ka hääletamise käigus Riigikogu istungil. Järgmise aasta eelarve tulude maht on 96,3 miljardit ja kulude maht 93,6. Ülejääk 2,7 miljardit, mis on ümmarguselt 1% SKPst, suunatakse reservi. Teine lugemine lõpetati. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 27. november kell 18.

Valitsuse algatatud tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooni ratifitseerimise seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (100 SE), mis avab taotlejatel võimaluse esitada WIPO Rahvusvahelisele Büroole tööstusdisainilahenduse rahvusvahelise registreerimise taotlusi ka patendiameti kaudu. Seega muutub süsteem taotlejasõbralikumaks, kuna taotlejal on valikuvõimalus.      

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus tulenevalt valitsusasutuste ühendamisest eelnõu (125 SE). Seoses majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala allasutuste ühinemise ettevalmistamisega on vaja viia sisse muudatused 36 seaduses. Ühinevateks asutusteks on Energiaturu Inspektsioon, Konkurentsiamet, Raudteeinspektsioon, Sideamet ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioon.

Valitsuse algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (94 SE) eesmärk on täpsustada põllumajandusloomade tõu kriteeriumeid ja põllumajandusloomade ohustatud tõu säilitamise põhimõtteid ning viia seadus kooskõlla ELi õigusaktidega. Tõugude arv maailmas väheneb pidevalt, sest ristamine ülemaailmselt levinud kommertstõugudega tõrjub majanduslikest kaalutlustest lähtudes paljud kohalikud tõud tagaplaanile. Eelnõu väljatöötamisel on eeskujuna kasutatud Tšehhi, Soome ja Sloveenia samasisulisi õigusakte, Inglismaa ohustatud tõu säilitamise kohta esitatud nõudeid ning Põhjamaade geneetiliste ressursside säilitamise juhist.

Valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (104 SE) esimene eesmärk on ühtlustada prokuröriameti (välja arvatud prokuröri abi ameti) pidajatele esitatavad haridusnõuded ja tingimused, millele prokuröriks nimetatav isik peab vastama, kohtuniku- ja kohtunikuabi ning vabade õiguselukutsete pidajatele esitatavate nõuetega. Teine eesmärk on muuta riigiprokuröriks nimetamise korda nii, et sarnaselt riigi peaprokurörile, juhtivale riigiprokurörile ja vanemprokurörile nimetatakse ka riigiprokurör ametisse avaliku konkursita. Riigiprokuröri nimetaks ametisse justiitsminister riigi peaprokuröri ettepanekul. Nimetatud muudatus teeb riigiprokuröri vabade ametikohtade täitmise mõnevõrra lihtsamaks.

Riigikogu lõpetas seitsme eelnõu esimese lugemise:

Valitsuse algatatud alaealise mõjutusvahendite seaduse muutmise seaduse eelnõuga (98 SE) muudetakse alaealiste komisjonide mõjutusvahendite kohaldamisega seotud menetlustoimingute osa ning regulatsioone, mis puudutavad kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunatud alaealistega tehtavat tööd erikoolis.

Valitsuse algatatud veterinaarkorralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (147 SE) muudatuste tulemusena viiakse seadus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava määrusega. Olulisemateks muudatusteks on veterinaarjärelevalve tasu reguleerivas peatükis sisalduvate järelevalvetasude määramise põhimõtete muudatused ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest tulenevad muudatused kogutava tasu määrades, mis kehtestatakse seniste nõukogu direktiivist tulenevate määrade asemel. Nimetatud määrad tõusevad olenevalt käitlemisvaldkonnast mõnel juhul poole võrra või rohkem, sest alates 1. jaanuarist 2008. a ei võimalda Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastav määrus kasutada enam tasumäärade vähendamist. Teine oluline muudatus on seotud ümberkorraldustega veterinaarlaboratooriumide tegevuses ning üleminekuga veterinaarlaboratooriumi tegevuslubadelt volituse andmise korrale, millega kõrvaldatakse seaduse rakendamisel ilmnenud probleemid ning ebakõlad seaduse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava määruse vahel.

Valitsuse algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu (89 SE), mille peamine eesmärk on lahendada alkoholi käitlemise üle teostatava järelevalvega seonduvad kiireloomulised küsimused. Muuhulgas muudab eelnõu käitlemiseks mittelubatud alkoholi konfiskeerimise korda. Kehtiva seaduse kohaselt on käitlemiseks mittelubatud alkoholi konfiskeerimine kohustuslik. Eelnõu kohaselt loobutakse kohustusliku konfiskeerimise nõudest ning konkreetse otsuse tegemine jääb edaspidi järelevalveasutuse pädevusse. Käitlemiseks mittelubatud alkoholi avastamise korral on edaspidi võimalus piirduda ka ettekirjutuse tegemisega, et kutsuda toode turult tagasi ning viia see nõuetega kooskõlla. Lisaks võimaldab eelnõu alaealise õiguse omada alkoholi, kui see on suletud pakendis. Üleüldine alkoholi omamise keelu näol on algataja hinnangul tegemist omandiõiguse põhjendamatu piiramisega, kuna alkohoolse joogi omandamine võib toimuda ka pärimise kaudu. Ka lubab eelnõu alaealist rakendada töödel, mis on seotud suletud pakendis alkoholi käitlemisega: pakendatud alkoholi ladustamise või edasitoimetamisega kaubanduslikul eesmärgil.

Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri eesõiguste ja puutumatuse kokkuleppe heakskiitmise seaduse eelnõu (138 SE). Kokkuleppe eesmärk on anda agentuurile oma ülesannete täitmiseks vajalik õigusvõime ning eesõigused ja puutumatus, mida neil on vaja ülesannete sõltumatuks täitmiseks liikmesriikide territooriumil.

Valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (114 SE), millega alates 1. oktoobrist  2008 likvideeritakse Viru Ringkonnakohus. Sellest tulenevalt suunatakse Viru Maakohus Tartu Ringkonnakohtu alluvusse. Selle põhjuseks on algataja kinnitusel Viru Ringkonnakohtu ebaefektiivsus: tulenevalt koormuse erinevusest läheb ühe asja lahendamine Viru Ringkonnakohtus praegu riigile maksma 53% rohkem kui Tallinna Ringkonnakohtus. Agataja kinnitusel on väikese koormusega Viru Ringkonnakohtus lahendamata tsiviilasjade arv tublisti suurenenud, samal ajal kui hoopis suurema töökoormusega Tallinna Ringkonnakohtus ei ole lahendamata asjade arv viimastel aastatel kasvanud ja haldusasjades on see aastatel 2004–2006 koguni vähenenud 44% võrra. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletustulemus: 27 poolt, 46 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust.

Valitsuse algatatud riigivapi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (130 SE) muudetakse üheselt mõistetavaks stiliseeritud riigivapi kujutise kasutamine kujundus- ja turvaelemendina isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel väljaantavatel dokumentidel, lähtudes elemendi eripärast ja turvakaalutlustest võimaldades isikut tõendavates dokumentides kasutada stiliseeritud riigivapi kujutist.

Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu (137 SE) olulisemaks mõjuks on majanduskeskkonna usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tõus. Uue regulatsiooni väljatöötamisel seati üheks peamiseks sihiks töötada välja meetmed, mis väldiksid rahandussüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil. Eelnõu arvestab rahvusvahelisi standardeid ja uuemaid riske, mis on kaasnenud infotehnoloogia kiire arenguga. Oma klientide või lepingupartnerite parem tundmaõppimine suurendab tsiviilkäibe usalduslikkust ja läbipaistvust.

Infotunnis vastas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder küsimustele põllumajanduspoliitika, alkoholiseaduse, põllumajanduse investeeringute ja maaelu arengukava kohta. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas küsimustele üldhariduse rahastamise ja alushariduse kohta. Kultuuriminister Laine Jänes vastas küsimusele kultuurisündmuste edetabeli kohta.

Istung lõppes kell 19.43.

Neljapäev, 22. november

Riigikogu seadustas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi allasutuste ühendamise

Riigikogu võttis 88 poolthäälega vastu valitsuse algatatud tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooni ratifitseerimise seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (100 SE). Seaduse jõustumisel avaneb võimalus esitada Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) Rahvusvahelisele Büroole tööstusdisainilahenduse rahvusvahelise registreerimise taotlusi ka Patendiameti kaudu. Käesoleva seaduse §-d 2 ja 3 jõustuvad kolme kuu möödumisel päevast, millal WIPO peadirektor on tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooni ratifitseerimise seaduse § 2 punktis 1 tehtud deklaratsiooni tagasivõtmise teate kätte saanud. Seaduse vastu hääletas 1 Riigikogu liige, erapooletuks ei jäänud keegi.

Riigikogu võttis 81 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse tulenevalt valitsusasutuste ühendamisest (125 SE). Seadusmuudatustega korraldatakse ümber ning ühendatakse Energiaturu Inspektsioon, Konkurentsiamet, Raudteeinspektsioon, Sideamet ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioon alates 2008. aasta 1. jaanuarist kaheks ametiks –  Tehnilise Järelevalve Ametiks ja Konkurentsiametiks. Käesoleva seaduse § 1 punkt 3 jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse § 9 muutmise seaduse eelnõu (113 SE). Komisjoni ettepaneku poolt hääletas 50 ja vastu 24 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Põhiseaduskomisjonis kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (126 SE). Komisjoni ettepaneku poolt hääletas 47 ja vastu 25 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Eelnõu langes menetlusest välja.

Istungi stenogramm on aadressil: http://www.riigikogu.ee/?op=steno

Riigikogu pressitalitus