Esmaspäev, 5. november

Justiitsminister andis aru uurimis- ja jälitusorganite tegevusest

Justiitsminister Rein Lang vastas Riigikogu liikmete Karel Rüütli, Jaanus Marrandi, Mai Treiali, Tarmo Männi ja Ester Tuiksoo 27. septembril esitatud arupärimisele uurimis- ja jälitusorganite tegevuse kohta. Arupärijad soovisid teada saada ka maadevahetuse tehingute uurimisega seotud asjaolusid.

Lang andis oma vastuses statistilise ülevaate uurimis- ja jälitusorganite tegevuse kohta. Justiitsminister märkis, et jälitustoiminguid, sealhulgas isikute pealtkuulamist, võib läbi viia üksnes erandlikel juhtudel. „Statistika näitab, et erandlikuks on see jäänud ka praktikas. Üksnes 0,5%-s kriminaalasjades on kasutatud õigust isikute pealtkuulamiseks,” ütles Lang. Vastates küsimusele prokuröride suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise kohta viimase kolme aasta jooksul märkis Lang, et justiitsminister ei ole viimase kolme aasta jooksul algatanud ühtegi distsiplinaarmenetlust prokuröride suhtes. Riigi peaprokurör on nimetatud aastate jooksul alustanud prokuröride suhtes viis distsiplinaarmenetlust. „Kõigil viiel juhul on prokurörid tunnistatud distsiplinaarkomisjoni poolt distsiplinaarüleastumistes süüdi. Ühte prokuröri karistati noomitusega, muide halduskohus tühistas hiljem nimetatud karistuse, ja teist palga vähendamisega. Ülejäänud kolm prokuröri on prokuratuuriseaduse alusel ja distsiplinaarkomisjoni ettepanekul jäetud karistamata,” selgitas Lang.

Maadevahetuse uurimiseks on alustatud üks kriminaalmenetlus, mis ei ole riigi peaprokuröri kinnitusel ei veninud ega selles pole olnud ka seisakuid, kinnitas justiitsminister. Tegemist on olnud väga mahuka uurimisega. Lisaks sellele on eraldatud ühe maavahetustehingu kohta materjalid eraldi uurimiseks, millises kriminaalasjas täna ühtegi kahtlustatavat ei ole. Justiitsminister ei ole kontrollinud menetlustoimingute seaduslikkust ega põhjendatust, kuna vastavalt prokuratuuriseaduse §9 lõikele 1 ei laiene justiitsministeeriumi teostatav teenistuslik järelevalve prokuratuuri tegevusele kohtueelses kriminaalmenetluses. Riigi peaprokurör on Langile kinnitanud, et ta on olnud antud kriminaalmenetlusega jooksvalt kursis ning tal puuduvad andmed ebaseaduslikke või põhjendamatute menetlustoimingute kohta. Samuti ei ole riigiprokuratuur tuvastanud seaduserikkumisi selles kriminaalasjas esitatud kaebuste lahendamise käigus. Käesoleval hetkel on riigiprokuratuuris kolm kaebust veel menetluses, selgitas Lang.

Justiitsminister vastas veel Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Evelyn Sepa, Jaak Aabi, Toivo Tootseni, Aivar Riisalu ja Lauri Laasi 8. oktoobril esitatud arupärimisele justiitsministeeriumi haldussuutmatusest. Arupärijad soovisid saada teavet kinnipeetavatega seotud erinevate asjaolude kohta. Lang ütles vangide tööhõive kohta, et AS Eesti Vanglatööstus ei tegele klassikalises mõttes mitte ainult töö organiseerimisega, vaid on ka omamoodi kutsehariduse koordineerija ja kutseoskuste õpetaja. „Me ikkagi peame leidma need võimalused, et inimestele õpetada mingit eriala, millega nad iseseisvalt pärast vanglast vabanemist hakkama saaksid;” selgitas Lang.

Teisipäev, 6. november

Põhiseaduse muutmise eelnõu läbis teise lugemise

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Vabariigi Presidendi algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (47 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärgiks on korrastada riigikaitse juhtimist ning tugevdada tsiviilkontrolli kaitseväe üle. Põhiseaduse muudatus annab Riigikogule võimaluse reguleerida kaitseväe juhataja, samuti muude kaitseväe juhtkonda kuuluvate isikute ametisse nimetamise ja ametist vabastamise korda seadusega vastavalt parlamentaarse riigikorra põhimõtetele. Põhiseadusest jäetakse välja kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja institutsioon, samuti arvatakse nad välja Riigikogu liikme arupärimise adressaatide hulgast. Tunnistatakse kehtetuks säte, mille kohaselt kaitseväe juhtkonna nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi President. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele ning muudatusettepanekute tähtajaks määrati 25. veebruar 2008.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni moodustamine” muutmise otsuse eelnõu (132 OE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt nimetatakse komisjoni liikmeks Villu Reiljani asemel Karel Rüütli ja asendusliikmeks Karel Rüütli asemel Tarmo Mänd.

Kolmapäev, 7. november

Konkurentsiseaduse muutmise eelnõu läbis teise lugemise

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (80 SE) teise lugemise. Eelnõu viib riigiabi peatüki sätted vastavusse riigiabi puudutavates õigusaktides Euroopa Liidu tasandil tehtud muudatustega. Samuti täpsustatakse mõningaid konkurentsiseaduse riigiabi peatüki sätteid tagamaks seaduse parem arusaadavus. Eelnõu loob riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri, mis hõlbustaks riigiabi järelevalvet, kumuleerimisreeglite täitmist ja aruandluse esitamist.

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu esimese lugemise:

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Gruusia vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (119 SE). Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid, tagada isikute võrdne kohtlemine ning kõrvaldada topeltmaksustamist, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulu- ja kapitalimakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide suhtes võib kehtestada. Samuti aitab leping luua lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks. Eestil on kehtivad topeltmaksustamise vältimise lepingud Soome, Rootsi, Taani, Norra, Läti, Leedu, Poola, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi, Islandi, Tšehhi, Kanada, Ukraina, Saksamaa, Valgevene, Madalmaade, Itaalia, Prantsusmaa, Iirimaa, Ameerika Ühendriikide, Moldova, Hiina, Kasahstani, Belgia, Austria, Armeenia, Malta, Horvaatia, Šveitsi, Ungari, Portugali, Türgi, Hispaania, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia ja Luksemburgiga.  

Valitsuse algatatud 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. detsembri 2005 (III) lisaprotokolli täiendava tunnusmärgi vastuvõtmise kohta ratifitseerimise seaduse eelnõu (129 SE) seadusena jõustumisel tunnustab Eesti punase kristalli embleemi ja aitab kaasa selle võimalikult laialdasele tutvustamisele ja levitamisele. Riigisiseselt tuleb lisada III protokoll sõjalise väljaõppe programmidesse ja tutvustada punase kristalli embleemi tsiviilelanikkonnale. 1949. aasta Genfi konventsioonidega tunnustatakse kolme nimetust ja embleemi: punane rist, punane poolkuu ning punane lõvi ja päike. Algselt neutraalsena mõeldud punase risti ja poolkuu embleemid on mõnes riigis omandanud usulise, kultuurilise või poliitilise kõrvaltähenduse. Olukorra lahendamiseks ongi koostatud Genfi konventsioonide lisaprotokoll täiendava tunnusmärgi vastuvõtmise kohta (III protokoll), millega võetakse kasutusele uus tunnusmärk punane kristall ehk kolmanda protokolli embleem punase risti, punase poolkuu ning punase lõvi ja päikese kõrvale. Punase kristalli embleemi peaksid kasutusele võtma eelkõige need riigid ja rahvuslikud seltsid, kellel ei ole usulistel, kultuurilistel või poliitilistel põhjustel võimalik kasutada punast risti või poolkuud. 

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse seoses valitsusasutuste ühendamisega eelnõu (125 SE). Seoses majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala allasutuste ühinemise ettevalmistamisega on vaja viia sisse muudatused 36 seaduses. Ühinevateks asutusteks on Energiaturu Inspektsioon, Konkurentsiamet, Raudteeinspektsioon, Sideamet ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioon.

Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip küsimusele tööjõupuuduse kohta. Siseminister Jüri Pihl vastas küsimustele jälitusorganite tegevuse, merereostuse likvideerimise ja ametlike dokumentide kohta. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas küsimustele energeetika, maaelanike teenindamise ja SMS-laenude kohta.

Neljapäev, 8. november

Riigikogu täiendas konkurentsiseadust

Riigikogu võttis 76 poolthäälega vastu valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse (80 SE). Konkurentsiseaduse muutmine oli tingitud vajadusest viia riigiabi peatüki sätted vastavusse riigiabi puudutavates õigusaktides Euroopa Liidu tasandil tehtud muudatustega, aga ka lihtsustada konkurentsi- ja riigiabialast igapäevatööd. Täiendavalt luuakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi register, mis hõlbustab riigiabi järelevalvet, kumuleerimisreeglite täitmist ja aruandluse esitamist. Käesolev seadus jõustub 2008. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

Keskkonnakomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud keskkonnavastutuse seaduse eelnõu (77 SE) teine lugemine. Eelnõu kohaselt reguleerib seadus keskkonnale tekitatava kahju vältimist ja heastamist, lähtudes põhimõttest, et saastaja maksab. Seadust hakatakse kohaldama hajureostusest põhjustatud keskkonnakahju või keskkonnakahju ohu suhtes juhul, kui on võimalik tuvastada põhjuslik seos keskkonnakahju või selle ohu ja isiku või isikute tegevuse või tegevusetuse vahel ja kui sellest sündmusest ei ole möödunud rohkem kui 30 aastat. Käesoleva seadusega seoses muudetakse ka looduskaitseseadust, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadust, välisõhu kaitse seadust ning veeseadust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Istungi stenogrammiga saab tutvuda aadressil: http://www.riigikogu.ee/?op=steno

Riigikogu pressitalitus