Esmaspäev, 8. oktoober

Peaminister lubas toetust  uute lasteaiakohtade loomisele

Peaminister Andrus Ansip vastas tänasel istungil neljale arupärimisele.

Riigikogu liikmete Jüri Ratase ja Mailis Repsi 4 juunil esitatud arupärimises lasteaiakohtade arvu suurendamise programmi kohta sooviti teada, mida kavatseb teha riik leevendamaks lasteaiakohtade nappust.

Peaminister selgitas, et probleemi lahendamiseks toetatakse omavalitsusi, kes soovivad rajada uusi lasteaedu või laiendada olemasolevaid, samuti toetatakse omavalitsuse olemasolevate lasteaedade renoveerimist, hoidmaks ära nende sulgemist tervisekaitse- ja ohutusnõuetele mittevastavuse tõttu.

Koolieelse lasteasutuse seaduse § 4 lõige 1 sätestab, et Eesti koolieelsed lasteasutused jagunevad munitsipaal- ja eralasteasutusteks. Põhiseaduse §154 ütleb, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. „Valitsus ei saa omavalitsustele dikteerida, kus ja millal hakatakse lasteaedu ehitama ega anda eraõiguslikele juriidilistele isikutele korraldusi asuda uusi eralasteaedu ehitama. Omavalitsused ja eraõiguslikud isikud on oma sellealases tegevuses vabad,” märkis Ansip. „Riik toetab järgmisel aastal uute lasteaedade ehitamist ning olemasolevate laiendamist ja suuremahulist renoveerimist, millega kaasneb uute lasteaiakohtade teke 150 miljoni krooniga,” ütles peaminister. Raha jagatakse projektipõhiselt ning seda võivad taotleda kõik omavalitsused, kusjuures toetuse taotleja omaosalus projektis peab olema vähemalt 50%. Projektide hindamisel peetakse silmas nii vajadust uute lasteaiakohtade järgi kui ka regionaalset printsiipi. „Et käesolevaks ajaks pole konkurss veel toimunud, ei ole võimalik öelda, kus alustatakse riigi toel järgmisel aastal uute lasteaiakohtade ehitust. Konkurss käivitub lähinädalatel,” selgitas Ansip.

Riigikogu liikme Olga Sõtniku 6. juunil esitatud arupärimises kahju hüvitamisest Tallinna linnale soovis arupärija teada, millal kavatseb valitsus hüvitada Tallinna linnale 26. ja 27. aprillil tekitatud kahju. Peaminister ütles, et Tallinna linnale on juba tasutud vastavalt põhjendatud taotlustele sadu tuhandeid kroone tekitatud kahju eest. Ülekanded toimuvad vastavalt taotluste läbivaatamisele.

Riigikogu liikmete Karel Rüütli, Mai Treiali, Villu Reiljani, Ester Tuiksoo ja Tarmo Männi  13. augustil esitatud arupärimises justiitsminister Rein Langi tegevuse kohta avaldasid arupärijad arvamust, et justiitsminister Rein Lang on asunud tegelema alkoholireklaamiga algatades uue õlle - Põhiseaduse Pilsneri - tootmise ja turustamise ning tehes sellele avalikult reklaami. Arupärijad soovisid teada peaministri seisukohta antud küsimuses. Peaminister selgitas, et uue õllesordi algatamist ei ole õige seostada Rein Langi nimega, sest nimetatud ettepanek tuli põhiseaduse aastapäeva ettevalmistavalt ümarlaualt. Ansip tõi näiteid, et nii Eestis kui ka teistes riikides on varemgi toodetud riiklikele tähtpäevadele pühendatud alkohoolseid jooke.  

Riigikogu liikmete Jüri Ratase, Eldar Efendijevi, Olga Sõtniku, Jaan Kundla, Vladimir Velmani, Kalev Kallo, Ain Seppiku, Aivar Riisalu, Mailis Repsi, Evelyn Sepa, Marika Tuusi, Heimar Lengi, Tiit Kuusmiku, Nelli Privalova, Lembit Kaljuvee, Lauri Laasi, Valeri Korbi, Helle Kalda, Kadri Musta ja Enn Eesmaa 13. augustil esitatud arupärimises Eesti transiidisektori olukorra kohta sooviti teavet valitsuse rakendatud abinõude kohta, et olukorda stabiliseerida. Ansipi arvates ei ole reaalne, et Eesti Raudtee transiit taastuks endisel tasemel. See on seotud Venemaa üldise majanduspoliitilise suundumusega, mille kohaselt otsitakse uusi võimalusi korraldada transiit läbi Venemaa oma sadamate. Käsitledes suhteid Venemaaga ütles peaminister, et me ei peaks taluma poliitiliselt manipuleeritavat äritegevust.

Vabas mikrofonis võttis sõna Liina Tõnisson, kes kõneles oma 15 aastasest tegevusest Riigikogu liikmena ja nägemusest Riigikogu töö kohta. Ta tänas oma valijaid talle osutatud usalduse eest.

Teisipäev, 9. oktoober

Riigikogu arutas Euroopa Liidu arengut

Peaminister Andrus Ansip esines Riigikogu ees ülevaatega valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel. Peaministri sõnul kuulus arutelu pearõhk Euroopa Liidu edasistele arengutele ja Eesti seisukohtadele Euroopa tulevikust, mida toetab valitsuse koostatud Euroopa Liidu poliitika järgmiseks neljaks aastaks. Konsultatsioonidesse olid kaasatud ka Riigikogu komisjonid ja fraktsioonid, aga ka muud huvigrupid ja kodanikeühendused.

„Hetkel on kõige olulisemaks Euroopa Liidu ees seisvaks küsimuseks kokkuleppe saavutamine reformilepingu sisu osas,” rõhutas Ansip. Jõustumise järel kujuneb leping Euroopa Liidu raamistikuks järgnevate aastate jooksul. Ansipi arvates peaks lepingu jõustumine lõpetama debatid EL sisemise töökorralduse või edasise laienemise võimatuse üle, mistõttu saadakse keskenduda tegelikele probleemidele nagu energeetika, kliimamuutused, majanduse areng jne. Peaminister loodab, et lepingu jõustumisel suureneb eriti EL suutlikkus ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas. Samuti annab reformileping senisest suurema rolli riikide parlamentidele Euroopa Liidu otsuste kujundamisel. Lepingu loodetav allkirjastamine detsembris ei tähenda lepingu kohest jõustumist; see tuleb ratifitseerida 27 liikmesriigis.

Peaminister pidas oluliseks debatti energia teemadel, mis peaks aitama lahendada küsimused, kuidas tagada kindel varustatus energiaga vältides samal ajal liigset survet keskkonnale ning sõltuvust impordist ebastabiilsetes piirkondades. Ansip: „Lähema nelja aasta üheks keskseks teemaks Euroopa Liidus tõuseb eelarvereform. Kuidas ikkagi kulutada Euroopa maksumaksja raha kõige efektiivsemalt. Kindlasti peame Euroopa hääle maailmas veel enam kuuldavale toomiseks suurendama kulutusi välistegevusele – see on põhiline valdkond, kus täna raha puudu jääb.”

Ülevaates märkis Ansip olulistena veel Schengeni lepinguga liitumist, eurotsooniga liitumist, millest Eesti on veel kahetsusväärselt kaugel ning majanduse konkurentsivõimet ja sellega seoses tööhõive kasvatamist.

Sõnavõttudega esinesid Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson, Riigikogu liikmed Mark Soosaar, Enn Eesmaa, Marek Strandberg ja Raivo Järvi.

Majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud hasartmänguseaduse muutmise seaduse eelnõu (76 SE) esimene lugemine. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esitatud ühiskonna lõimumise probleemide läbitöötamiseks Riigikogu probleemkomisjoni moodustamise otsuse eelnõu (38 OE) esimene lugemine. Arutelu jätkub homme.

Kolmapäev, 10. oktoober

Riigikogu ratifitseeris töötamisõigusega turismi kokkuleppe Uus- Meremaaga

Riigikogu võttis 64 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Uus-Meremaa valitsuse töötamisõigusega turismi käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse (73 SE), mille eesmärk on tihedama koostöö edendamine ja noorte turismi hõlbustamne. Kokkuleppe alusel võivad Eesti ja Uus-Meremaa väljastada teineteise 18-30 aastastele kodanikele kuni 12 kuuks töötamisõigusega viisad. Kokkuleppe mõju on mõlema poole jaoks positiivne. See tihendab Eesti ja Uus-Meremaa suhteid, hõlbustab noorte turismi, võimaldab senisest pikemalt riigis viibida ja lisaks puhkusele ka soovi korral lühiajaliselt töötada. Uus-Meremaa kodanikud saavad Eestisse lühiajaliselt reisida ka ilma viisata. Oluline on silmas pidada, et viisat peab taotlema enne riiki sisenemist ja viisa alusel teises riigis viibimine ei tohi olla vastuolus kokkuleppe eesmärgiga.

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise:

Valitsuse algatatud piirivalveteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (95 SE), mille eesmärk on muuta selgemaks piirivalveauastmete andmise kord;

Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (28 SE), millega üle võetav EL direktiiv käsitleb kaubandustavasid. Direktiiv annab ebaausa kaubandustava üldise määratluse, kehtestab reeglid, mille alusel hinnata, kas kaubandustava on ebaaus, ning sätestab tarbijate suhtes ebaausate kaubandustavade kasutamise keelu.

Riigikogu lõpetas seitsme eelnõu esimese lugemise:

Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu (62 SE) eesmärgiks on täpsustada kolme elektroonilise side seaduse mõistet, viia Eesti õigus täielikult vastavusse Euroopa Liidu õigusega märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kehtestatavate kohustuste osas. Eelnõuga soovitakse sätestada korrektne õiguslik regulatsioon sageduslubade kooskõlastamiseks tervisekaitseinspektsiooniga ning reguleeritakse sagedus- ja numbrilubade menetlemine majandustegevuse registris.

Valitsuse algatatud meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise konventsiooni 2005. aasta protokolli ning mandrilava püsiplatvorme ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise protokolli muutmise 2005. aasta protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (109 SE). Eesti ühinemine protokollidega annab rahvusvahelisele üldsusele signaali, et Eestile on ohutu meresõit merendusvaldkonna prioriteediks. Protokollidega määratakse kindlaks isiku poolt toimepandud teod, mis loetakse kuriteoks ning mille toimepanemise eest on riigid kohustatud  ette nägema sanktsioonid.

Valitsuse algatatud relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (97 SE) sisaldab muudatusi riigilõivuseaduses sätestatud relvaseaduse alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärade osas. Osaliselt vähendatakse relvadega seotud toimingute riigilõivusid, mis on ebaproportsionaalselt kõrged, samuti kaotatakse riigilõivu tasumise kohustus nendel juhtudel, kus riigilõivu küsimine toimingute teostamise seisukohalt ei ole enam otstarbekas või on põhjendamatu. Ühtlasi tehakse täpsustused relvaseaduses seonduvalt politseiameti rolli taastamisest politsei põhivaldkondade koordineerimisel. Relva ja laskemoona sisseveo ja väljaveo erilube ning edasitoimetamise eellube ja lube hakkab julgestuspolitsei asemel väljastama ning nende üle arvestust pidama politseiamet.

Valitsuse algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (94 SE) eesmärk on täpsustada põllumajandusloomade tõu kriteeriumeid ja põllumajandusloomade ohustatud tõu säilitamise põhimõtteid ning viia seadus kooskõlla ELi õigusaktidega. Tõugude arv maailmas väheneb pidevalt, sest ristamine ülemaailmselt levinud kommertstõugudega tõrjub majanduslikest kaalutlustest lähtudes paljud kohalikud tõud tagaplaanile. Eelnõu väljatöötamisel on eeskujuna kasutatud Tšehhi, Soome ja Sloveenia samasisulisi õigusakte, Inglismaa ohustatud tõu säilitamise kohta esitatud nõudeid ning Põhjamaade geneetiliste ressursside säilitamise juhist.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (90 SE). Kokkuleppes on kehtestatud BALTNET-i struktuuri, juhtimise, finantskorralduse, varade valdamise ja kasutamise ning teabe avaldamise põhimõtted. Kokkuleppe kohaselt on BALTNET NATO õhukaitsesüsteemi integraalne osa, mis teostab õhuseiret, relvajuhtimist, juhtimist ja väljaõpet Eesti, Läti ja Leedu territooriumil.

Valitsuse algatatud kaitseliidu seaduse § 40 muutmise seaduse eelnõuga (92 SE) täpsustatakse kaitseliidule vara tagastamise ja üleandmise tähtaegu, mis võimaldab lõpule viia kaitseliidule varade üleandmine.

Valitsuse algatatud relvaseaduse, planeerimisseaduse ja päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu (101 SE) eesmärgiks on täpsustada sätted, mis reguleerivad kaitseväe harjutusväljadega seonduvat. Muudetakse kaitseväe harjutusvälja mõistet, harjutusvälja asutamise sätteid ning harjutusväljale esitatavate nõuete regulatsioone. Relvaseadust täiendatakse lasketiiru asutamise sättega.

Riigikogu lükkas põhiseaduskomisjoni ettepanekul esimesel lugemisel tagasi Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esitatud ühiskonna lõimumise probleemide läbitöötamiseks Riigikogu probleemkomisjoni moodustamise otsuse eelnõu (38 OE). Hääletustulemus: 43 poolt, 30 vastu.

Infotunnis vastas rahvastikuminister Urve Palo küsimustele kodanikkonna kujunemise, represseeritute abistamise fondi ja koolihariduse kohta. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas küsimustele regiooniti avalike teenuste kättesaadavuse, Lääne-Eesti talunike probleemide ja maaelu jätkusuutlikkuse arengu kohta. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas küsimustele ministeeriumi ülikoolide juhtimise rolli ja liikluskasvatuse kohta.

Neljapäev, 11. oktoober

Riigikogu sätestas ebaausa kaubandustava mõiste

Riigikogu liige Jüri Tamm andis Riigikogu ees ametivande.

Riigikogu võttis 82 poolthäälega vastu valitsuse algatatud piirivalveteenistuse seaduse muutmise seaduse (95 SE). Seaduse sätestab selgemini piirivalveauastmete andmise korra. Samuti viiakse seadusesse mõned täpsustava iseloomuga muudatused. Seadus jõustub 2007. aasta 29. oktoobril.

Riigikogu võttis 80 poolthäälega vastu valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse (28 SE). Seadusega võetakse üle EL direktiiv, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid. Direktiiv annab ebaausa kaubandustava üldise määratluse, kehtestab reeglid, mille alusel hinnata, kas kaubandustava on ebaaus, ning sätestab tarbijate suhtes ebaausate kaubandustavade kasutamise keelu. Eesmärgiks on aidata kaasa siseturu toimimisele ja muuta piiriülene kauplemine ettevõtjale lihtsamaks ning ühtlustada liikmesriikide tarbijakaitse taset ja muuta tarbijate õigused selgemaks. Seadus jõustub 2007. aasta 12. detsembril.

Istungi stenogrammi leiad: http://www.riigikogu.ee/?op=steno

Riigikogu pressitalitus