Esmaspäev, 24. september

Riigikogu töönädala päevakorras on 23 teemat

Riigikogu kinnitas töönädala päevakorra, mille kohaselt on arutusel 23 teemat. Teisipäeval tuleb esimesele lugemisele 8 eelnõu, teiste hulgas koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmise seaduse eelnõud (50 SE ja 52 SE), puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (30 SE), aga ka parvlaeva Estonia uppumise põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamiseks uurimiskomisjoni moodustamise otsuse eelnõu (84 OE). Kolmapäevasel istungil tuleb kolmandale lugemisele liikluskindlustuse seaduse, kindlustustegevuse seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (48 SE), esimesele lugemisele tuleb kokku 13 valitsuse algatatud eelnõu, muuhulgas ka keskkonnavastutuse seaduse eelnõu (77 SE) ja perekonnaseisutoimingute seaduse eelnõu (68 SE). Neljapäevasel istungil esineb õiguskantsler Allar Jõks ülevaatega järelevalve teostamisest õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse ning põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle.

Teisipäev, 25. september

Menetlusest langes välja 5 eelnõu

Kultuurikomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmise seaduse eelnõu (52 SE). Komisjoni ettepaneku poolt hääletas 50 ja vastu 34 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Eelnõu langes menetlusest välja.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmise seaduse eelnõu (50 SE). Ettepaneku poolt hääletas 48, vastu 32, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. Eelnõu langes menetlusest välja.

Majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud teeseaduse § 16 muutmise seaduse eelnõu (24 SE). Komisjoni ettepaneku poolt hääletas 44, vastu 33, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. Eelnõu langes menetlusest välja.

Sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (30 SE). Ettepaneku poolt hääletas 39 ja vastu 32 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Eelnõu langes menetlusest välja.

Keskkonnakomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (83 SE). Ettepaneku poolt hääletas 41, vastu 31 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Eelnõu langes menetlusest välja.

Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (83 SE) esimene lugemine. Eelnõu arutelu jätkatakse homme, 26. septembril kell 14 algaval istungil.

Kolmapäev, 26. september

Peaminister esines poliitilise avaldusega tuleva aasta riigieelarve üleandmisel

Riigikogu ees esines tuleva aasta riigieelarve ja tänavuse aasta lisaeelarve üleandmisel poliitilise avaldusega peaminister Andrus Ansip. Tuleva aasta riigieelarve tulude maht on 96,3 miljardit ning kulude maht 93,6 miljardit krooni.

Ansip ütles, et uus valitsusliit jätkab veendunult konservatiivset eelarvepoliitikat. „Just see, et oleme suutnud oma riigi rahanduse korras hoida, on üks peamisi tegureid, mis on teinud Eesti majanduskeskkonna usaldusväärseks ja sedavõrd kiire majandusarengu võimalikuks,” rõhutas peaminister.

”Kui eelmisel aastal samal ajal tundsime heameelt esmakordselt meie riigi ajaloos tubli ülejäägiga ehk 1,1 miljardi krooniga plussi planeeritud eelarvest, siis täna valitsuse poolt riigikogule üleantud eelnõu näeb ette 2008. aasta riigieelarves ligi 2,7 miljardi krooni suuruse ülejäägi,” selgitas Ansip.

Kokku on valitsussektori eelarve ülejäägiks kavandatud 3,6 miljardit krooni ehk 1,3% SKP-st. See on täpselt sama suur maht, kui planeeriti 2008. aastaks juba eelmisel sügisel Euroopa Komisjonile esitatud konvergentsiprogrammis. „Ma usun, et me leidsime mõistliku tasakaalu säästmise ja investeerimise vahel,” märkis peaminister.

2007. aasta lisaeelarve tulude maht on 6,2 miljardit ja kulude maht 2,7 miljardit krooni. „3,5 miljardit, see tähendab ligi 60%  eelarve ülelaekumistest suunatakse reservidesse,” ütles Ansip. Valitsus on lisaeelarve kokkupanekul arvestanud, et lisaeelarve kulud ei õhutaks takka sisenõudlust ja tarbimisbuumi Eesti turul.
Valitsussektori ülejäägiks 2007. aastal on kavandatud 2,4% SKP-st,
mis on pool protsendipunkti kõrgem kevadises riigi eelarvestrateegias planeeritud 1,9%-st.  Lisaeelarve suurim kuluartikkel on eraldised Haigekassale, 1,09 miljardit krooni. Esimesel juulil toimunud pensionitõusu katteks soovib valitsus eraldada täiendavad 537 miljonit krooni.

Peaministri järel esinesid kõnega Riigikogu liikmed Vilja Savisaar ja Eiki Nestor.

Riigikogu võttis vastu 75 poolthäälega liikluskindlustuse seaduse, kindlustustegevuse seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse (48 SE), mis viib kehtivatesse seadustesse sisse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiividest tulenevad muudatused. Kõige kaalukamaks muudatuseks on hüvitamise piirmäärade tõstmine varakahju puhul 1 miljoni euroni ja isikukahju puhul 5 miljoni euroni kindlustusjuhtumi kohta, sõltumata kannatanute arvust. Seadus toob kaasa ka muudatuse, millega loobutakse poliiside kaasaskandmise ja paberkandjal esitamise nõudest; kindlustuskatte kontrollimine toimub edaspidi liikluskindlustuse registri vahendusel. Edaspidi piisab, kui lepingud ja poliisid  on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Riigikogu lõpetas 13 eelnõu esimese lugemise:

Valitsuse algatatud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania Vabariigi vahel ratifitseerimise seaduse eelnõu (57 SE). Lepingu enda eesmärk on luua assotsiatsioon ühelt poolt ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania vahel. Assotsiatsiooni eesmärgid on toetada Albaaniat demokraatia tugevdamisel ja õigusriigi loomisel;

Valitsuse algatatud keskkonnavastutuse seaduse eelnõu (77 SE) sätestab keskkonnakahju vältimise ja heastamise regulatsiooni, ning tagab kahju tekitaja poolt kahjustatud keskkonna taastamise või asendamise;  

Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja - toetuste seaduse ning seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (103 SE) loob tööpoliitika infosüsteemi, mis võimaldab tööpoliitika valdkonnas rakendatavate poliitikameetmete tõhusat analüüsi ja seiret;

Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) naiste öötöö kohta käiva konventsiooni (nr 41) ja igasugustes kaevandustes maa-alustel töödel naiste tööjõu kasutamise kohta käiva konventsiooni (nr 45) denonsseerimise seaduse eelnõu (107 SE);

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu (79 SE) ajendiks on Euroopa Liidu nõukogu määrus, millega reguleeritakse pensioniõiguste ülekandmist Euroopa ühenduste institutsioonide pensioniskeemist liikmesriigi pensionisüsteemi ja vastupidi. Vastavalt nõukogu määrusele on Eestis töötanud isikul pärast Euroopa ühenduste institutsiooni tööleasumist ühekordne õigus, alates tööle nimetamisest 10 aasta jooksul, oma pensioniõigused üle kanda Euroopa ühenduste institutsioonide vastavasse pensioniskeemi. Pärast töösuhte lõppemist on Euroopa ühenduste institutsioonides töötanud isikul Eestisse tööle asumisel analoogiline ühekordne õigus üle kanda oma Euroopa ühenduste institutsioonides omandatud pensioniõigused;

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Singapuri Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (96 SE). Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid, tagada isikute võrdne kohtlemine ning kõrvaldada topeltmaksustamist, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena;

Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (108 SE) üheks osaks on Euroopa Liidu ühtse väärtpaberituru väljakujundamise tagamine; 

Valitsuse algatatud piirivalveteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (95 SE) eesmärk on muuta selgemaks piirivalveauastmete andmise kord; 

Valitsuse algatatud politseiseaduse, välismaalaste seaduse, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu (75 SE) loob õigusliku aluse Eesti liitumiseks Schengeni  infosüsteemiga. Viimase  kaudu saavad  osaliste määratud asutused automatiseeritud otsingumenetluse abil kätte teateid, mis puudutavad isikute ja esemete piirikontrolli või ka riigis siseriikliku õiguse kohaselt tehtavat politsei- ja tollikontrolli. Samuti võimaldab süsteem vahetada andmeid välismaalaste kohta, kellele on kehtestatud sissesõidukeeld;  

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (99 SE) ülevõetavate EL direktiivide eesmärk on soodustada õpilaste ning teadlaste rännet kolmandatest riikidest ja luua liikmesriikides ühtsed standardid elamisloa taotlemiseks. Samas on eelnõu eesmärk vähendada neid riske, mis seotud illegaalse immigratsiooniga;  

Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse eelnõu (68 SE) reguleerib Riigikogu menetluses oleva perekonnaseaduse eelnõust (55 SE) lähtuvaid toiminguid, nende õiguslikke aluseid ja korda. Ühe olulisema muudatusena näeb eelnõu ette ülemineku paberil tehtavatelt perekonnaseisuaktidelt elektroonilistele perekonnaseisutoimingutele. Lisaks täpsustab eelnõu isaduse omaksvõtu aluseid  ja näeb ette, et lapse hooldaja kantakse rahvastikuregistrisse. Uue nähtusena kohustab eelnõu perekonnaseisuametnikke kandma abielu sõlmimisel talaari;

Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (106 SE) täiendatakse karistusseadustikku kahe uue väärteokoosseisuga, mis on vajalikud kahe nõukogu määruse (EÜ) rakendamiseks. Esimese määruse eesmärk on reguleerida nn suveniireurode tootmist ja levitamist, et kõrvaldada oht suveniireurode ebaseaduslikuks kasutamiseks euro müntide asemel;

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (74 SE). Eesti Vabariigil on tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest, kohustus võtta selles direktiivis sätestatud regulatsiooni üle siseriiklikku õigusesse. Eelnõuga kehtestataksegi vajalikud muudatused, mis võimaldaksid Eesti Vabariigil täies ulatuses rakendada direktiivi põhimõtteid.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi kolm eelnõu:

Keskkonnakomisjoni ettepanekul: Eestimaa Rahvaliidu algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (83 SE). Hääletustulemus: 46 poolt, 36 vastu.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul: Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 8 muutmise seaduse eelnõu (53 SE). Hääletustulemus: 47 poolt, 35 vastu.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul: Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse " Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine parvlaev Estonia uppumise põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamiseks" eelnõu (84 OE). Hääletustulemus: 49 poolt, 30 vastu.

Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip küsimustele informatsiooni liikumise, Eesti viie ebavõrdsema riigi hulka kuulumise, Iraagi tsiviilelanikkonna turvalisuse ja riigieelarve kohta. Siseminister Jüri Pihl vastas küsimustele päästeteenistuse olukorra ja maatehingute kohta. Sotsiaalminister Maret Maripuu vastas küsimusele pensionipoliitika kohta.

Neljapäev, 27. september

Õiguskantsler esines Riigikogu ees ettekandega

Õiguskantsler Allar Jõks esines täna Riigikogu ees ettekandega 445 leheküljelise ülevaate kohta järelevalve teostamisest õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse ning põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle.

Oma ettekandes tunnustas õiguskantsler isikuandmete kaitse seaduse, riigisaladuse seaduse, salastatud välisteabe seaduse ning avaliku teabe seaduse muudatuste vastuvõtmist. Samuti pidas Jõks tähtsaks muudatusi karistusõiguses ja kriminaalmenetlusõiguses, aga ka keeleseaduse muutmist ning ÜRO piinamisvastase konventsiooni lisaprotokolli ratifitseerimist.

Samas juhtis õiguskantsler tähelepanu selle, et erakondade rahastamise kontroll vajab kaasajastamist. Õiguskantsleri sõnul rõhutas ta seda vajadust juba 4 aastat tagasi, kuna nõrkade kontrollimehhanismide ning auklike regulatsioonide tõttu ei täida erakonnaseadus seatud eesmärke. Ettekandes nenditi, et midagi ei ole muutunud ka Riigikogu liikmete kuulumises riigi äriühingute nõukogusse.

Sotsiaalsete põhiõigustega seoses rääkis Allar Jõks ennetustegevuse puudulikkusest tervise hoidmisel.

Ettekandes viidati samuti kaitseväe korralduses valitsevale seadusandlikule tühimikule ja tsiviilkontrolli nõrkusele, aga ka puudustele politsei tegevuse õiguslikus baasis. Osutati vajakajäämistele riiklikus järelevalves märkusega, et riiklik järelevalve ei ole mitte riigi õigus, vaid kohustus tegutseda ning mida tugevamaks muutub erahuvi ja mida intensiivsemaks põhiõiguste riived, seda tugevam peab olema riiklik järelevalve.

Euroopa Liidu õigusega seonduvast rääkides hoiatas Jõks, et EL õiguse ülimuslikkuse ülistamisel ei tasu mõõdutunnet ja eestlaslikku ettevaatlikkust minetada. Siinjuures pidas ta tänases õigusruumis oluliseks lüngaks Euroopa Liidu aluslepingute vastavuse kontrolli võimaluse puudumist Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetega.

Riigikogu liikmed esitasid õiguskantslerile palju küsimusi, sõnavõttudega esinesid Urmas Reinsalu, Evelyn Sepp, Väino Linde, Marek Strandberg, Eiki Nestor ja Jaanus Marrandi.

Istungi stenogrammi leiad: http://www.riigikogu.ee/?op=steno

Riigikogu pressitalitus