Esmaspäev, 17. september

Riigikogu töönädala päevakorras on 16 eelnõu arutelu

Riigikogu kinnitas töönädala päevakorra, mille kohaselt on teisipäeval arutusel 10 eelnõu: teisele lugemisele tuleb riikliku statistika seaduse muutmise seaduse eelnõu ja esimesele lugemisele 9 eelnõu, teiste hulgas ka riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõud. Kolmapäeva istungi päevakorras on valitsuse algatatud 4 eelnõu arutelu, nende hulgas on kolmandal lugemisel kaitseväeteenistuse seaduse § 167 muutmise seaduse eelnõu. Rahanduskomisjoni ettepanekul viidi tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõude arutelu teisipäevaselt istungilt neljapäevasele istungile.

Teisipäev, 18. september

Riikliku statistika seaduse muutmise seaduse eelnõu läbis teise lugemise

Majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud riikliku statistika seaduse muutmise seaduse eelnõu (61 SE) teine lugemine. Seadusesse sisseviidavad muudatused puudutavad riiklike statistiliste vaatlustega kogutavate andmete esitamata jätmise või moonutatud esitamise korral kohaldatavat ettekirjutust rikkumise kõrvaldamiseks. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (80 SE) esimene lugemine. Käesoleva seaduse eelnõu väljatöötamise tingis vajadus viia riigiabi peatüki sätted vastavusse riigiabi puudutavates õigusaktides Euroopa Liidu tasandil tehtud muudatustega. Riigiabi peatüki sätteid täpsustatakse ka parema arusaadavuse tagamiseks, samuti sätestatakse õiguslik alus riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri loomiseks, mis hõlbustaks riigiabi järelevalvet, kumuleerimisreeglite täitmist ja aruandluse esitamist. Seaduse jõustumine on kavandatud 2008. aasta 1. jaanuariks. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Rahvusvahelise Mereõiguse Kohtu eesõiguste ja puutumatuse kokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu (71 SE) esimene lugemine. Kokkuleppe eesmärk on anda kohtule ülesannete täitmiseks vajalik õigusvõime ning Rahvusvahelise Mereõiguse Kohtu liikmetele ja töötajatele ülesannete sõltumatuks täitmiseks vajalikud eesõigused, puutumatus ja soodustused. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Rahvusvahelise Süvamerepõhja Organisatsiooni (ISBA) eesõiguste ja puutumatuse protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (72 SE) esimene lugemine. Protokolli eesmärk on anda ISBAle eesõigused ja puutumatus, mida tal on vaja ülesannete sõltumatuks täitmiseks. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Keskkonnakomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Riigikogu liikmete Tarmo Kõutsi, Trivimi Velliste, Mark Soosaare ja Imre Sooääre algatatud kalapüügiseaduse § 13⁴ muutmise seaduse eelnõu (41 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatus puudutab kalapüügilubade väljastamist püsiasustusega väikesaarte alalistest elanikest kutselistele kaluritele viie või enama võrgu kasutamiseks. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Kultuurikomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (69 SE). Komisjoni ettepaneku poolt hääletas 47 ja vastu 35 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja.

Keskkonnakomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (46 SE). Komisjoni ettepaneku poolt hääletas 44 ja vastu 33 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja.

Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (25 SE) esimene lugemine. Arutelu jätkub kolmapäeval, 19. septembril kell 14 algaval istungil.

Kolmapäev, 19. september

Riigikogu täpsustas ajateenijatele toetuse maksmise korda

Riigikogu võttis vastu 43 poolthäälega (25 vastu) valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse § 167 muutmise seaduse (60 SE), mis täpsustab ajateenijaile toetuse maksmist. Vastuvõetud seaduse kohaselt ei maksta ajateenistuse lõppedes ajateenijatele enam kahe nädala kuukeskmise brutopalga ulatuses ühekordset toetust. Küll aga jääb ajateenijale igakuine toetus, mis käesoleva aasta 1. jaanuarist on sõltuvalt ametikohast, auastmest ja teenistusajast 2000–4000 krooni. Varem maksti ajateenijatele igakuist toetust, sõltuvalt teenistuse kestusest, ametikohast ja auastmest ainult 160–1000 krooni, millele lisandus ajateenistuse lõppedes kahe nädala keskmise brutopalga suurune toetus.

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise:

Valitsuse algatatud liiklusseaduse ja palgaseaduse muutmise seaduse eelnõu (42 SE), mis lähtub vajadusest viia seadus kooskõlla uute Euroopa Liidu õigusaktidega. Viimaste eesmärgiks on liiklusohutuse tõstmine, paremad sotsiaalsed tagatised autojuhtidele ja vedajatele võrdsete konkurentsitingimuste tagamine. Muuhulgas sätestavad tehtavad muudatused  ööpäevase sõidu- ja puhkeaja nõuete rikkumise eest trahvi kuni 12 000 krooni. 

Valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse, kindlustustegevuse seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (48 SE), mis viib  kehtivatesse seadustesse sisse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiividest tulenevad muudatused. Kõige kaalukamaks muudatuseks on hüvitamise piirmäärade tõstmist varakahju puhul 1 miljoni euroni ja isikukahju puhul 5 miljoni euroni kindlustusjuhtumi kohta, sõltumata kannatanute arvust. Eelnõu kohaselt loobutakse poliiside kaasaskandmise ja paberkandjal esitamise nõudest. Kindlustuskatte kontrollimine toimub edaspidi liikluskindlustuse registri vahendusel.  

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise:

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Uus-Meremaa valitsuse töötamisõigusega turismi käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (73 SE). Kokkuleppe alusel võivad Eesti ja Uus-Meremaa väljastada teineteise 18 kuni 30 aastastele kodanikele kuni 12 kuuks töötamisõigusega mitmekordsed viisad.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud kollektiivse töötüli lahendamise seaduse § 21 muutmise seaduse eelnõu (70 SE), mis täpsustab avalikus teenistuses töötavate isikute ringi, kellel streikimine on keelatud, andes seega streikimisõiguse neile, keda selles loetelus ei ole. Autorite hinnangul on streigikeelu rakendusala praegu põhjendamatult lai, keelustades streigid kõigis valitsusasutustes ja muudes riigiorganites ning kohalikes omavalitsustes.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi kaks eelnõu:

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lükati tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (25 SE), mille eesmärk oli tõsta lapsehooldustasu kuni 3 aastase lapse eest seniselt 600 kroonilt 3000 kroonini. Hääletustulemus: 44 poolt, 31 vastu.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lükati tagasi ka Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (36 SE), mille eesmärk  oli tõsta sünnitoetust ning lapsendamistoetust seniselt 5000 kroonilt 10 000 kroonini iga sündinud või lapsendatud lapse kohta. Hääletustulemus: 37 poolt, 30 vastu.

Infotunnis esitas Marek Strandberg välisminister Urmas Paetile küsimuse Nord Streami merealuse gaasitrassi paigaldamiseks vajalike merepõhjauuringute läbiviimise kohta.

Paet selgitas, et valitsus arutab ja loodetavasti ka otsustab homme uurimisloa taotlusele vastamise. Välisminister viitas  Espoo konventsioonile, mis räägib keskkonnast, ja eriti merekeskkonnast Läänemeres. Konventsiooni üks põhimõtteid on see, et tuleb igakülgselt uurida kõikvõimalikke keskkonnamõjutusi ja riske, juhul kui Läänemerre tahetakse midagi ehitada. Sealhulgas ka kõiki muid võimalusi. „Me ei pea õigeks üldse sellelaadse trassi rajamist Läänemerre, vaid peaksime õigeks maismaalisi alternatiive. Et taotlused ja kavad on esitatud, siis oleks soovitav teha kõik keskkonnaalased uuringud,” märkis Paet. „Mis puudutaks teoreetilist võimalust,  kui Eesti majandusvööndis neid uuringuid tehakse, siis kindlasti on üks väga selge tingimus, et Eesti spetsialistid ja teadlased on nende uuringute juures, ka nende uurimislaevade peal. Samuti oleks tingimuseks, et Eesti saab kõik uuringu tulemused,” rõhutas välisminister.

Urmas Paet vastas veel Jaanus Marrandi esitatud küsimusele Läänemere gaasitrassi ja selle välispoliitiliste mõjude ning Maret Merisaare küsimusele Eesti Euroopa Parlamendis esindatuse kohta. Rahandusminister Ivari Padar vastas Mai Treiali küsimusele sotsiaaltoetuste kohta. Kaitseminister Jaak Aaviksoo vastas Vahur Lahtvee küsimusele ajateenijate hügieeni kohta. Lisaks varem registreeritud teemadele vastasid ministrid ka kohapeal algatatud küsimustele.

Neljapäev, 20. september

Riigikogu muutis liiklusseadust

Riigikogu võttis 81 poolthäälega vastu valitsuse algatatud riikliku statistika seaduse muutmise seaduse (61 SE). Seadusmuudatused puudutavad riiklike statistiliste vaatlustega kogutavate andmete esitamata jätmise või moonutatud esitamise korral kohaldatavat ettekirjutust rikkumise kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse tegemise õigus on Statistikaametil ja Eesti Pangal. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

Riigikogu võttis 82 poolthäälega vastu valitsuse algatatud liiklusseaduse ja palgaseaduse muutmise seaduse (42 SE). Liiklusseaduse muutmine on seotud vajadusega viia see kooskõlla uute Euroopa Liidu õigusaktidega, mille eesmärgiks on liiklusohutuse tõstmine, paremad sotsiaalsed tagatised autojuhtidele ning vedajatele võrdsete konkurentsitingimuste tagamine. Liiklusseadust täiendati uue paragrahviga, mis sätestab mootorsõidukijuhi ja sõitja kohustused sõiduki peatamisel kontrollija poolt, samuti muudeti mitmeid paragrahve, mis sätestavad trahvid mootorsõidukijuhile esitatud nõuete rikkumise eest. Muudatus palgaseaduses on seotud mootorsõidukijuhi palga arvestamise ja maksmisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse järgi. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.

Rahanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 32 muutmise seaduse eelnõu (18 SE). Komisjoni ettepaneku poolt hääletas 41 ja vastu 35 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Eelnõu langes menetlusest välja.

Rahanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (19 SE). Komisjoni ettepaneku poolt hääletas 40 ja vastu 35 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Eelnõu langes menetlusest välja.

Istungi stenogrammi leiad: http://www.riigikogu.ee/?op=steno

Riigikogu pressitalitus