Algas Riigikogu sügisistungjärk

Riigikogu XI koosseisu 2. istungjärgu avamisel pidasid kõne Riigikogu esimees Ene Ergma ja president Toomas Hendrik Ilves. 

Ergma rõhutas oma kõnes, et alustades uut parlamendihooaega on meil vaja võtta vastu mitmeid otsuseid, mis puudutavad otseselt Eesti inimeste ja riigi käekäiku. 

„Meid ootab arutelu 2008. aasta riigieelarve üle. Kuigi majanduskasvu tempo on aeglustunud, ei tohi seda üle dramatiseerida, küll aga tuleb sellega arvestada,” märkis Ergma. 

Sügissessioonil tuleb meil läbi arutada ja langetada otsus kaitseväe välismissioonide jätkamisest. See ei ole olnud ega ole lihtne küsimus ja loodan, et siin Riigikogu saalis toimub konstruktiivne arutelu Eesti rollist rahvusvahelise julgeolekukoostöö partnerina, ütles Ergma. 

Riigikogu esimees rõhutas Eesti Vabariigi põhiseaduse 15 aastapäeva tähistamise tähtsust: „Nende aastate jooksul on vastu võetud vaid kolm põhiseadust puudutavat parandust, mis näitab Põhiseaduse Assamblee head tööd Eesti põhiseaduse loomisel. Riigikogu XI koosseisul on ees Vabariigi Presidendi poolt pakutud põhiseaduse muudatuse menetlemine, mis puudutab Kaitseväe juhataja staatust. Tahaks loota, et Riigikogu kõikidel erakondadel jätkub tahet võtta antud põhiseaduse parandus vastu veel selles koosseisus.” 

Riigikogu esimees tunnustas Riigikogu tööd Euroopa Liidu asjade arutamisel ja otsustamisel. Riigikogu on aktiivne osaline Euroopa Liidu otsuste langetamisel ja parlamendisaadikutel on Eestis väga head võimalused Euroopa Liidu temaatikas sõna sekka öelda. „Olen kogenud mitmel kohtumisel, et Eesti parlamentaarset järelevalvet Euroopa liidu küsimustes teatakse ja tunnustatakse, seda nii teiste liikmesriikide poolt kui ka alles eurointegratsiooni raja alguses olevates riikides,” ütles Ergma. 

Ergma nentis, et kavandatav Vene-Saksa gaasijuhe Soome lahes ja Läänemeres ei ole läbinud arutelu Riigikogus. „Pean oluliseks, et seda arutataks riiklikult tähtsa küsimusena siin saalis võimalikult kiiresti,” rõhutas Ergma.

„Riigikogu ees seisab tõsine debatt Eesti energeetika tulevikust.  Energeetikaarutelu ei tohi olla „hapukurgihooaja lööknumber“, seda saab teha vaid koostöös ministeeriumitega, riiklikult tähtsa küsimusena kaasates energeetika tippasjatundjaid,” selgitas Riigikogu esimees. 

Ergma rõhutas vajadust jätkata aprillisündmuste analüüsi: „Oleme üle saanud selle teema „kuumast faasist“, on aeg leida vastused küsimustele, miks siiski nii juhtus ja mida saame meie teha, et selline olukord ei korduks.” 

Riigikogu esimees ütles oma kõne lõpus: ”Parlamendi liikmetena oleme me kõik kohustatud tunnetama oma rolli, andes aru, et meie otsused ja käitumine nii siin saalis kui väljaspool seda mõjutavad meie rahva ja riigi tulevikku, rääkimata Riigikogu enda mainest. Pidagem seda meeles.” 

President Toomas Hendrik Ilves ütles oma kõnes, et parlamendi ees seisab ülesanne töötada normaalsele demokraatlikule riigile omase rahvaesindusena, kus iga uus seadus või seadusemuudatus sünnib kõiki asjassepuutujaid hõlmava arutelu käigus. Kiirustamisele pole õigustust, kui selle käigus kannatab demokraatia ja koos sellega rahva usk Eesti riiki.  „Teie töö on tugevdada Eesti riiki, meie kodanikuühiskonda ning aidata Eesti rahval oma elujärge parandada. Parlamendi töö tulemuslikkuse mõõdupuu pole saalis istutud tundide arv ega ka mitte vastu võetud seaduste hulk. Vaid siis, kui teie tänased ja homsed otsused aitavad Eestil edukalt toime tulla silmapiirile juba kerkinud ja kerkivate probleemidega, on valijail põhjust teie tööga rahule jääda,” rõhutas president.

Vabariigi President näeb Riigikogu alanud tööaasta keskse kohustusena tegelemist valdkondadega, mille lahendused mõjutavad Eesti rahva ja riigi käekäiku 15–20 aasta pärast. „Pean silmas ennekõike haridus- ja teaduspoliitikat, rahvastiku- ja tervishoiupoliitikat, lõimumispoliitikat ja energeetikat. Edu neis valdkondades tagab meie rahva kindlustunde kasvu ja koos sellega Eestile stabiilse arengu,” ütles Ilves.

Teisipäev, 11. september

Riigikogu arutas hoiu-laenuühistu seaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmist

Lõpetati Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud hoiu-laenuühistu seaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (7 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatuse tingis vajadus ajakohastada hoiu-laenuühistute suhtes kehtivat seadusandlust ja kõrvaldada teatud ebaproportsionaalsed piirangud hoiu-laenuühistute asutamise ja tegevuse suhtes. Suuremad muudatused puudutavad territoriaalsuse printsiibi laiendamist maakonna tasandile ja täiendavate aluste sätestamist hoiu-laenuühistu liikmeskonna kujundamisel. Lisaks sätestatakse selgem hoiu-laenuühistute usaldusväärsuse tagamise regulatsioon ning viiakse seaduses kasutatav terminoloogia kooskõlla tulundusühistu seaduses ja finantsvaldkonna teistes seadustes kasutatava terminoloogiaga. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud kütuse- ja energiamajanduse oluliste strateegiliste suundade väljatöötamiseks vajalike tegevuste käivitamise otsuse eelnõu (85 OE). Majanduskomisjoni ettepaneku poolt hääletas 47 ja vastu 35 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja.

Rahanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 1¹ muutmise seaduse eelnõu (10 SE). Komisjoni ettepaneku poolt hääletas 43 ja vastu 30, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Rahanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud maamaksuseaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu (11 SE). Komisjoni ettepaneku poolt hääletas 42 ja vastu 29 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Eelnõu langes menetlusest välja.

Rahanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu (12 SE). Ettepaneku poolt hääletas 41, vastu 31 ja erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Kolmapäev, 12. september

Perekonnaseaduse ja pärimisseaduse eelnõud läbisid esimese lugemise

Riigikogu lõpetas Kaitseväeteenistuse seaduse § 167 muutmise seaduse eelnõu (60 SE) teise lugemise. Eelnõu täpsustab ajateenijaile toetuse maksmise korraldust.   

Riigikogu lõpetas nelja eelnõu esimese lugemise:

Perekonnaseaduse eelnõus (55 SE) esitatakse uus terviklik perekonnaõiguse regulatsioon, mis hõlmab abikaasadevahelisi õigussuhteid, vanemate ja laste vahelisi õigussuhteid ning alaealiste ja täisealiste eestkoste puhul tekkivaid õigussuhteid. Eelnõu loob senisest paremad eeldused isikute perekonnaõiguslike õiguste ja huvide kaitseks, nähes ette konkreetsed alused nõuete esitamiseks. Varasema perekonnaseadusega võrreldes pöörab eelnõu oluliselt rohkem rõhku perekonnasuhte n-ö nõrgema osalise (alaealine laps, varatu abikaasa) seisundile. Samuti annab seadus senisest selgemini piiritletud otsustuskriteeriumid kohtule. Täpsustatud regulatsioonid ja selged otsustusalused, sealhulgas eeskätt põhjalikud varaliste suhete ning vanema ja lapse suhete korraldamise sätted, annavad eelduse kohtuvaidluste vähenemiseks, kuna seaduse kirjapandud sätete põhjal on vaidluse tõenäoline tulem selgemini ettenähtav.

Pärimisseaduse eelnõu (56 SE) teenib eraõiguse süsteemi korrastamise eesmärki. Eelnõuga viiakse pärimisõigus sisu osas vastavusse võlaõigusseaduse ja uue tsiviilseadustiku üldosa seaduse jõustumisega kaasnenud muudatustega. Eelnõuga kaotatakse pärimisõiguses ilmnenud kitsaskohad. Mitmed regulatsioonid kirjutatakse põhjalikumalt lahti. Eelnõu ei muuda seejuures oma põhiosas kehtiva pärimisseaduse struktuure ning üldiseid põhimõtteid. Ühe põhimõttelise muudatusena võtab kehtivas pärimisseaduses sisalduva pärandvara nn vastuvõtusüsteemi asemel kasutusele nn loobumissüsteemi. Kehtiva õiguse kohaselt läheb pärandvara pärijale üle üksnes juhul, kui pärija pärandi vastu võtab. Loobumissüsteemi puhul kaasneb seadusest tulenev pärimisõigus automaatselt ja pärandist loobumiseks tuleb avaldada oma sellekohast tahet.

Võrdse kohtlemise seaduse eelnõu (67 SE) eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rassi, rahvuse, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse suundumuse alusel. Muuhulgas näeb eelnõu ette võrdõiguslikkuse voliniku ametisse nimetamise. Voliniku nimetab ametisse sotsiaalminister ja tema ametiaeg on viis aastat.

Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse eelnõu (78 SE) eesmärk on aidata kaasa rahvusliku kultuuripärandi säilimisele, andes võimaluse piirata kultuuriväärtuste väljavedu või eksporti seaduses sätestatud korras. Eelnõuga määratletakse kultuuriväärtused, mille väljaviimiseks Euroopa Liidu liikmesriikidesse või ekspordiks väljapoole Euroopa Liidu liikmesriike on vaja taotleda muinsuskaitseametilt väljaveoluba.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud otsuse "Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine kütuste- ja energiamajanduse oluliste strateegiliste suundade väljatöötamiseks" eelnõu (86 OE), mis nägi ette   Riigikogu probleemkomisjoni moodustamise kütuste- ja energiamajanduse oluliste strateegiliste suundade väljatöötamiseks ja järelevalve teostamiseks. Hääletustulemus: 42 poolt, 27 vastu, 1 erapooletu.

Infotunnis vastas justiitsminister Rein Lang küsimustele õiguskaitseorganite tegevuse ja looma suhtes toimepandud lubamatu teo karistuse kohta. Regionaalminister Vallo Reimaa vastas küsimustele regionaalhalduse reformi, Euroopa Liidu veemajanduse projektide rahastamise, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ettevalmistamise, Paide veemajandusprojekti rekonstrueerimise ja kohaliku omavalitsuse korralduse muudatuste kohta. Kultuuriminister Laine Jänes vastas küsimustele UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni ümberkorraldamise, looduslike pühapaikade ja vaimse kultuuripärandi kaitse seaduse kohta.

Riigikogu istungi ülevaatliku stenogrammi leiate internetist: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form 

Riigikogu pressitalitus