Riigikogu hakkab arutama põhiseaduse muutmist

Riigikogu kinnitas töönädala päevakorra, mille kohaselt on arutlusel 20 eelnõu.

Teisipäevasel istungil on esimesel lugemisel Vabariigi Presidendi algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (47 SE). Riigikogule annavad ülevaate Eesti Panga 2006. aasta aruandest ja Finantsinspektsiooni 2006. aasta aruandest vastavalt Eesti Panga president Andres Lipstok ja Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein. Kolmapäevasel istungil on muuhulgas arutusel ka Riigikogu liikme staatuse seaduse eelnõu (54 SE) ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (63 SE). Neljapäevasel istungil on kolmandale lugemisele kavandatud 6 eelnõu, teiste hulgas Riigikogu liikme staatuse seaduse eelnõu (54 SE), vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu (44 SE), tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (63 SE), alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse, keskkonnatasude seaduse ning teedeseaduse muutmise seaduse eelnõu (64 SE).

Riigikogu liige Igor Gräzin võttis algatajana menetlusest tagasi merealapiiride seaduse eelnõu (3 SE).

Vabas mikrofonis võtsid sõna Igor Gräzin, Marek Strandberg, Jüri Ratas ja Toomas Trapido.

Teisipäev, 12. juuni

Põhiseaduse muutmise ettepanek läbis esimese lugemise

Lõpetati Vabariigi Presidendi algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (47 SE) esimene lugemine. President Toomas Hendrik Ilves eelnõu ettekandjana tutvustas eelnõuga põhiseadusesse tehtavaid muudatusi. Muudatuste tegemise järel ei sisalda põhiseadus enam viidet ei kaitseväe juhatajale ega ülemjuhatajale. Samuti täpsustavad muudatused põhiseaduslike institutsioonide pädevust riigikaitse alal: riigikaitset korraldab ja selle toimimise eest vastutab täitevvõim – valitsus ja kaitseminister; Riigikogu langetab tähtsaimad riigikaitselised otsused, kehtestab riigikaitset reguleerivad seadused ning kontrollib valitsuse tegevust riigikaitse valdkonnas ning presidendil riigikaitse kõrgeima juhina on eelkõige sümboolne ja tseremoniaalne, ent ka tasakaalustav roll, üldpoliitilist korraldusõigust teostab president üksnes põhiseadusega täpselt fikseeritud juhtudel. Kaitseväe juhataja staatus ja ametisse määramise kord viiakse vastavusse parlamentaarse riigi valitsemise korraga, kus kaitsevägi allub ainult valitsusele. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Eesti Panga president Andres Lipstok andis Riigikogule ülevaate Eesti Panga 2006. aasta aruandest. Lipstokis sõnul on Eesti Panga esmane ülesanne tagada Eestis hinnastabiilsus, mis loob tingimused pikaajaliseks majanduskasvuks. Ta rõhutas, et hinnastabiilsus on panga poolt tagatud fikseeritud vahetuskursi kaudu. Eesti reaalne sissetulek on u 70 % Euroopa Liidu keskmisest, kui ka kaupade ja teenuste hinnad on 65 % madalamad kui Euroopa Liidus. Seetõttu on Eesti keskmine inflatsioon viimase kuue aasta jooksul ulatunud 3,5 – 4 protsendini. Eesti Panga president kinnitas, et Eesti välisreservide haldamine on lahutamatu osa krooni stabiilsuse tagamisest. 2006. aastal sai Eesti Pank investeerimistegevusest oodatust rohkem tulu ning konverteeritavate välisvarade suurus oli 2006. aasta lõpus 33,17 miljardit krooni ja välisvarade investeerimise tulusus ümardatult 2,5 protsenti. Lipstok peatus ka panganduse usaldusväärsuse ja stabiilsuse toetamisel. 2006. aastal võeti Eestis täielikult üle ka Euroopa Liidu uus kapitali adekvaatsuse arvutamise direktiiv, mis rakendub Eesti pankade suhtes järgmise aasta algusest. Lipstok kinnitas, et Eesti finantssüsteem püsis eelmisel aastal tugev ja usaldusväärne.

Riigikogule andis ülevaate Finantsinspektsiooni 2006. aasta aruandest Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein. Ülevaade sisaldas finantsturu arengut järelevalve pilgu läbi: eluasemelaenud kasvasid 2006. aastal 63% võrra, tarbimislaenude aastakasvuks kujunes 94%, laenude maht ületas möödunud aasta lõpu seisuga 1,4 kordselt hoiuste mahu. Malmsteini sõnul oli Finantsinspektsiooni 2006. aasta oluliseks prioriteediks ning lähiaastate tööks on finantsteenuste tarbijate teadlikkuse tõstmine ja tarbijate harimine. Eesti finantssektori usaldusväärsuse tagamiseks on Finantsinspektsioon pööranud järjest suuremat tähelepanu rahapesu tõkestamise alasele tegevusele. Malmstein juhtis tähelepanu ka valdkondadele, kus on lähiajal vaja Riigikogu otsuseid.

Keskkonnakomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu (20 SE) teine lugemine. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Keskkonnakomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (45 SE) teine lugemine. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Maaelukomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Vabariigi Valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (27 SE) teine lugemine. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Vabariigi Valitsuse algatatud vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu
(44 SE) teine lugemine. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Kultuurikomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 32¹ muutmise seaduse eelnõu (9 SE) esimene lugemine. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu (4 SE). Ettepaneku poolt hääletas 41, vastu 33 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Eelnõu langes menetlusest välja.

Eesti Keskerakonna fraktsioon algatajana võttis menetlusest tagasi korrakaitseseaduse eelnõu (5 SE).

Kolmapäev, 13. juuni

Tulumaksu muutmise seaduse eelnõu saadeti lõpphääletusele

Riigikogu võttis vastu neli seadust:

78 poolthäälega võeti vastu Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud maapõueseaduse muutmise seadus (20 SE), mis paneb praegu kooskõlastusringil oleva „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015” kinnitamise kohustuse Riigikogule.

75 poolthäälega võeti vastu keskkonnakomisjoni algatatud jäätmeseaduse muutmise seadus (45 SE), mis sätestab ohtlike jäätmete saatekirja koostamise nii paber- kui ka digitaaldokumendina. Saatekirja ainult digitaaldokumendina koostamise nõue jõustub 2008. aasta 1. oktoobril.

72 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Cotonou lepingu muutmislepingu ratifitseerimise seadus (58 SE), mis teeb lepingusse täiendused EL-i võetud kohustustest sh ÜRO millenniumi eesmärkidest lähtuvad kohustused massihävitusrelvade leviku tõkestamisel, võitluses rahvusvahelise terrorismiga jm, Seadus lihtsustab lepingu rakendamist, loob aluse süsteemse ja formaalse poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse dialoogi tekkeks. Benini pealinnas Cotonous allakirjutatud koostööleping reguleerib Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide majanduslikke ja poliitilisi suhteid EÜ-ga ning selle liikmesriikide vahel.

74 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Cotonou lepingu alusel antava ühenduse abi rahastamist ning finantsabi eraldamist teatavatele ülemeremaadele ja -territooriumidele käsitleva Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise sisekokkuleppe ratifitseerimise seadus (59 SE), mis sätestab Cotonou lepinguga ja finantsprotokolliga võetud rahaliste kohustuste rakendamiseks võetavad EL-sisesed meetmed. Määratakse kindlaks liikmesriikide osamaksete suurus, vahendite jagunemine Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ning ülemeremaade ja -territooriumide vahel, Euroopa Investeerimispanga hallatavad meetmed, Euroopa Arengufondiga seotud toetuskulude katmiseks ettenähtud vahendid ning üldised rakendusküsimused.

Riigikogu lõpetas nelja eelnõu teise lugemise:

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eestimaa
Rahvaliidu fraktsiooni, Eestimaa Roheliste fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu
fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu
liikme staatuse seaduse eelnõu (54 SE), mille eesmärk on edasi arendada parlamentarismi Eestis, korrastada Riigikogu tegevust ja Riigikogu liikme staatust. Eelnõu täpsustab Riigikogu liikme õigusliku seisundit ning õigusi ja kohustusi. Eelnõusse on põhiseaduskomisjoni poolt sisse viidud mitmeid muudatusi, mis muuhulgas säilitavad kuluhüvitiste senise regulatsiooni. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Lõpphääletus on neljapäeval 14. juunil.

valitsuse algatatud Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse, põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse, sotsiaalhoolekande seaduse, karistusregistri seaduse,
erakooliseaduse, kutseõppeasutuse seaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse,
noorsootöö seaduse, karistusseadustiku, väärteomenetluse seadustiku ja huvikooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (43 SE);

valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (63 SE);

valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse,
keskkonnatasude seaduse ning teeseaduse muutmise seaduse eelnõu (64 SE).

Riigikogu lõpetas viie eelnõu esimese lugemise:

valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse § 167 muutmise seaduse eelnõu (60 SE);

valitsuse algatatud liiklusseaduse ja palgaseaduse muutmise seaduse
eelnõu (42 SE);

valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse ja võlaõigusseaduse muutmise
seaduse eelnõu (28 SE);

valitsuse algatatud riikliku statistika seaduse muutmise seaduse eelnõu
 (61 SE);

valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse, kindlustustegevuse
seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (48 SE).

Majanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Keskerakonna fraktsiooni algatatud reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu
(6 SE). Hääletustulemus: 41 poolt, 39 vastu, 1 erapooletu. Eelnõu langes menetlusest välja.

Infotunnis vastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts küsimustele majandusarengu, kohalike teede ja teehoiu investeeringute, Saaremaa Küdema sadama ja leiutajate tegevuse toetamise kohta.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas küsimustele koalitsioonilepingu ja avalik-õiguslike ülikoolide juhtimise kohta.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas küsimustele maavarade säästva kasutamise ja veeprojektide rahastamise kohta.

Istung lõppes kell 18.28.

Neljapäev, 14. juuni

Riigikogu võttis vastu Riigikogu liikme staatuse seaduse

Tänasel leinapäeval mälestas Riigikogu istungi alguses juuniküüditamise ohvreid leinaseisakuga.

Riigikogu võttis 90 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, sotsiaalhoolekande seaduse, karistusregistri seaduse, erakooliseaduse, kutseõppeasutuse seaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse, noorsootöö seaduse, karistusseadustiku, väärteomenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja huvikooli seaduse muutmise seaduse (43 SE). Seaduse eesmärgiks on välistada isikute, kes on süüdi mõistetud lastevastases seksuaalse iseloomuga kuriteos, alaealise prostitutsiooniga või lapspornoga seotud kuriteos, pääsemine töötama ametikohtadel, kus nad puutuvad vahetult kokku lastega (õpetaja, lasteaiakasvataja, ringijuht, lastelaagri kasvataja, lapsehoidja jne). Lastega töötamist reguleerivaid eriseadusi täiendatakse tööandjate kohustusega kontrollida töölevõetava isiku karistusandmeid ning seadusmuudatustega antakse õiguslik tähendus ka karistusregistri arhiiviandmetele. Ühtlasi luuakse seadusega alaealise seaduslikule esindajale võimalus saada teise isiku seksuaalkuritegudega seotud karistatuse kohta teavet lapse kaitse eesmärgist lähtuva õigustatud huvi olemasolu korral. Seaduse kohaselt kaasneb alaealise vastu toime pandud seksuaalse iseloomuga kuriteos süüdimõistmisega eluaegne piirang teatud ametites lastega töötamiseks. Käesoleva seaduse § 4 punkt 6 jõustub 2008. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

79 poolthäälega võeti vastu Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eestimaa Roheliste fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seadus (54 SE). Seadusega sätestatakse Riigikogu liikme volituste alguse, peatumise ja lõppemise alused, aeg ja kord; asendusliikme Riigikogu liikmeks asumise ja tema volituste lõppemise alused ja kord; Riigikogu liikme ametivanne ja selle andmise kord; Riigikogu liikme õigused ja kohustused; Riigikogu liikme ametiga ühitamatud ametid ning Riigikogu liikme tegevuse tagatised; Riigikogu Kantselei staatus, ülesanded, juhtimine ja ülesehitus. Käesoleva seadusega muudetakse Riigikogu kodukorra seadust, avaliku teenistuse seadust, Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide seadust, Riigikogu valimise seadust Riigikogu ja palju muid seadusi. Kehtetuks tunnistatakse Riigikogu töökorra seadus. Käesolev seadus jõustub 10 päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist, seaduse § 19 jõustub 2008. aasta 1. jaanuaril, § 31 lõige 2 ning 9. peatükk jõustuvad Riigikogu XII koosseisu volituste alguspäeval; § 31 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks alates Riigikogu XII koosseisu volituste alguspäevast. Vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.

88 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seadus (27 SE). Seadus sätestab nende isikute ringi, kes võivad omandada piiranguteta maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja, mille kõlvikulises koosseisus on põllumajandusmaad või metsamaad 10 hektarit või rohkem ehk muudab üheselt mõistetavaks kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kohustused enam kui 10 hektari suuruse kinnisasja omandamise nõuetele vastavuse ja vajalike dokumentide kontrollimisel enampakkumise korral. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

88 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud vanemahüvitise seaduse muutmise seadus (44 SE). Seaduse eesmärgiks on võimaldada vanematele pikemaegsemat väikelastega kodusolekut: vanemahüvitise maksmise perioodi pikendatakse nelja kalendrikuu e 120 päeva võrra e kuni 575 päeva täitumiseni sünnitushüvitise määramisest. Sünnitushüvitisele õigust mitte omanud isikutel pikendatakse eelnõuga vanemahüvitise maksmist lapse 18 kuu vanuseks saamiseni. Kehtiva seaduse redaktsiooni kohaselt määrati neile isikutele vanemahüvitis kuni lapse 14 kuu vanuseks saamiseni. Seadus jõustub 2008. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

58 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tulumaksu seaduse muutmise seadus (63 SE). Seadusmuudatustega langetatakse järk-järgult (1 % aastas) üksikisiku tulumaksumäära 2011. aastaks 18%ni ja tõstetakse tulumaksuvaba miinimumi samaks ajaks 36 tuhande kroonini aastas ning laiendatakse täiendav maksuvaba tulu igale kuni 17aastasele lapsele. Seadus jõustub 2008. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu hääletas 33 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.

56 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse, keskkonnatasude seaduse ning teeseaduse muutmise seadus (64 SE). Seadusmuudatustega tõstetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi. Seadusega muudetakse ka keskkonnatasude seadust: süsinikdioksiidi (CO2) välisõhku heitmise eest maksab saastetasu soojuse tootja vastavalt soojuse tootmisel välisõhku paisatud CO2) kogusele ning aastaarv 2009 asendatakse aastaarvuga 2008. Seadus jõustub 2008. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu hääletas 33, erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget.

Stenogrammiga saab tutvuda aadressil: http://www.riigikogu.ee/?op=steno

Riigikogu pressitalitus