Peaminister vastas arupärimisele Harju maavanema tegevuse kohta

Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Lauri Laasi ja Evelyn Sepa 18. aprillil esitatud arupärimisele maavanema ametist vabastamise kohta (nr 2), mis puudutab valitsuse kavatsust vabastada ametist Harju maavanem Värner Lootsmann seoses tema väidetava süüteoga Sakala keskuse ehitusloa üle järelevalve teostamisel.

Peaminister selgitas, et maavanemal oli kaalutlusõigus: ta võis teha järelevalvet ja võis seda ka mitte teha. Kuid kui ta otsustas järelevalve teostamise kasuks, siis ta pidi selle tegema vastava põhjalikkusega. „Jutt sellest, et kangutatakse iga hinna eest kedagi ametist on kohatud ja alusetud. Nii õiguskantsler kui ka valitsus on väga põhjalikult kirjeldanud seda, kuidas maavanem oleks pidanud käituma ja ka seda, kuidas ta tegelikult käitus. Oma ülesannetesse mittepiisava hoolikusega suhtumise eest on teda ka distsiplinaarkorras karistatud,” ütles Ansip.  Peaminister tsiteeris õiguskantslerit: "Leidsin, et kuna maavanem ei ole hinnanud ehitusloa materiaalset õiguspärasust, see tähendab vastavust detailplaneeringule, siis ei ole järelevalvet teostatud Vabariigi Valitsuse seaduses ettenähtud ulatuses." Seega maavanem ei ole teostanud järelevalvet nii, nagu üks kohusetundlik maavanem seda riigi huvides teostama peaks, nentis peaminister.

Toomas Tõniste küsis peaministrilt hinnangut maavanema ainuisikulise otsuse kohta alkoholimüügi piiramiseks  Harjumaal.  Ansip tunnistas, et kindlasti ei kannata selline otsustamise viis kriitikat. Peaminister selgitas, et kellelegi ei olnud ju mingiks uudiseks see, et on suvi tulemas, samuti ei saanud olla Harju maavanemale suureks üllatuseks olla see, et on tulemas lastekaitsepäev. „Sellist käitumist, kus üks riigiametnik ei pea vajalikuks konsulteerida ei regionaalministriga ega teiste pädevate isikute ja institutsioonidega ei pea ma kindlasti normaalseks. Aga maavanema korralduse õiguspärasust hinnatakse ja nende tulemusteni me jõuame ilmselt lähemal ajal, nädala jooksul,” ütles peaminister.

Peaminister vastas veel kolmele arupärimisele: Riigikogu liikmete Rein Ratase, Evelyn Sepa, Mailis Repsi, Kalev Kallo, Enn Eesmaa, Jüri Ratase, Olga Sõtniku, Helle Kalda, Vilja Savisaare ja Nelli Privalova 18. aprillil esitatud arupärimisele Tallinna linna haldusalas reformimata riigimaal asuvate metsade korrashoiu kohta (nr 1); Riigikogu liikmete Olga Sõtniku ja Lauri Laasi 19. aprillil esitatud arupärimisele rahvastikuministri büroo maksumaksja raha raiskamise kohta (nr 3); Riigikogu liikmete Rein Ratase, Aadu Musta, Arvo Sarapuu, Jaak Aabi, Kalle Laaneti, Olga Sõtniku, Jüri Ratase, Vladimir Velmani, Eldar Efendijevi, Jaan Kundla, Inara Luigase, Kadri Musta, Lauri Laasi, Toomas Vareki, Helle Kalda, Valeri Korbi, Tiit Kuusmiku, Heimar Lengi, Marika Tuusi, Evelyn Sepa, Aivar Riisalu ja Ain Seppiku 30. aprillil esitatud arupärimisele Tõnismäe mälestusmärgi teisaldamise asjaolude kohta (nr 6).

Regionaalminister Vallo Reimaa vastas Riigikogu liikmete Aivar Riisalu, Kalle Laaneti, Mailis Repsi ja Tiit Kuusmiku 19. aprillil esitatud arupärimisele Keila linnajuhtide asjaajamise ning linna varaliste kohustuste kohta (nr 4).

Teisipäev, 5. juuni

Riigikogu liikme staatuse seaduse eelnõu läbis esimese lugemise

Riigikogu võttis 49 poolthäälega (11 vastu) vastu keskkonnakomisjoni esitatud keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamiseks asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete nimetamise otsuse (65 OE). Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmeteks nimetati Riigikogu liikmed Kalvi Kõva, Erki Nool, Rain Rosimannus ja Margus Tsahkna.

51 poolthäälega (12 vastu) võeti vastu keskkonnakomisjoni esitatud Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamise otsus (66 OE). RMK nõukogu liikmeteks nimetati Riigikogu liikmed Tõnis Kõiv ja Tiina Oraste.

78 poolthäälega võeti vastu rahanduskomisjoni esitatud stabiliseerimisreservi nõukogu liikmete nimetamise otsus (51 OE). Stabiliseerimisreservi nõukogu liikmeteks  nimetati Riigikogu liikmed Raivo Järvi, Inara Luigas, Eiki Nestor ja Marek Strandberg.

Riigikogu lõpetas viie eelnõu esimese lugemise:

Lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse eelnõu (54 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on edasi arendada parlamentarismi Eestis, korrastada Riigikogu tegevust ja Riigikogu liikme staatust ning täpsustada Riigikogu liikme õiguslikku seisundit ning õigusi ja kohustusi. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Lõpetati keskkonnakomisjoni algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (45 SE) esimene lugemine. Eelnõu algatamise tingis vajadus korrastada ohtlike jäätmete saatekirja esitamisega seotud regulatsiooni. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu (20 SE) esimene lugemine. Eelnõuga sätestatava muudatuse järgi kinnitab Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007 – 2015 Riigikogu. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Lõpetati valitsuse algatatud vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu (44 SE) esimene lugemine. Eelnõuga pikendatakse vanemahüvitise maksmise perioodi nelja kalendrikuu e 120 päeva võrra. Hüvitis määratakse hüvitisele õiguse tekkimise päevast kuni ajani, mil täitub 575 päeva sünnitushüvitise määramisest. Seaduse jõustumine planeeritakse 2008. aasta 1. jaanuariks. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud päästeteenistuse seaduse eelnõu (8 SE) esimene lugemine. Seadus sätestab päästeteenistuse korralduse ja päästeametnike õigusliku seisundi. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel 42 poolthäälega tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (2 SE). Tagasilükkamise vastu hääletas 26 ning erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. Eelnõu langes menetlusest välja.

Kolmapäev, 6. juuni

Riigikogu ratifitseeris konventsiooni geneetiliselt muundatud organismide kohta

Riigikogu võttis 76 poolthäälega vastu valitsuse algatatud keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni muudatuse ratifitseerimise seaduse (16 SE), mis täpsustab konventsiooniosaliste kohustusi seoses üldsuse osalemisega otsuste tegemisel geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta. Tehtud muudatuse kohaselt peab konventsiooniosaline sobival, õigeaegsel ja tõhusal viisil tegema üldsusele kättesaadavaks kokkuvõtte GMO tahtlikuks keskkonda või turuleviimiseks esitatud taotlusest ja asjakohase tegevuse mõju hindamisaruande.

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise:

valitsuse algatatud politseiseaduse muutmise seaduse eelnõu (26 SE);

valitsuse algatatud politseiseaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse, politseiteenistuse seaduse ja kohtuekspertiisiseaduse muutmise seaduse eelnõu (37 SE).

Riigikogu lõpetas kuue eelnõu esimese lugemise:

valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (63 SE), mis langetab üksikisiku tulumaksumäära 2011. aastaks 18%ni ja tõstab tulumaksuvaba miinimumi samaks ajaks 36 tuhande kroonini aastas. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletustulemus: 30 poolt, 52 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust.

valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse, keskkonnatasude seaduse ning teeseaduse muutmise seaduse eelnõu (64 SE), millega tõstetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi. Eelnõuga muudetakse ka keskkonnatasude seadust, millesse tehtava muudatuse kohaselt ei maksa elektritootjad   enam co₂ saastetasusid, et kompenseerida elektriaktsiisi kehtestamisega tekkivat hinnatõusu. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletustulemus: 27 poolt, 50 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust.

valitsuse algatatud Cotonou lepingu muutmislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (58 SE);

valitsuse algatatud Cotonou lepingu alusel antava ühenduse abi rahastamist ning finantsabi eraldamist teatavatele ülemeremaadele ja -territooriumidele käsitleva Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise sisekokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (59 SE);

valitsuse algatatud korrakaitseseaduse eelnõu (49 SE), mis loob nüüdisaegse, ühtse ja õigusriikliku aluse avaliku korra kaitse süsteemile Eestis. Eelnõu kujundab põhjalikult ümber Eesti kehtiva riikliku järelevalve süsteemi ning mõjutab kõiki riigi ja muude isikute avaliku korra kaitset puudutavaid funktsioone. Selle tulemusel peaks seaduse laiema mõjuna Eesti õiguskorrale olema juriidiliselt paremini ja põhiseadusega kooskõlas olev turvalisuse tagamine iga üksikisiku jaoks ning nii ühiskonna kui ka riigi terviklikkuse kaitse;

valitsuse algatatud Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, sotsiaalhoolekande seaduse, karistusregistri seaduse, erakooliseaduse, kutseõppeasutuse seaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse, noorsootöö seaduse, karistusseadustiku, väärteomenetluse seadustiku ja huvikooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (43 SE).

Infotunnis vastas rahandusminister Ivari Padar küsimustele aktsiisi- ja tulumaksureformi ning kohaliku omavalitsuse rahastamise ja maksupoliitika kohta. Minister Urve Palo vastas küsimusele lõimumisprogrammi kohta. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas küsimustele maapiirkondade elukeskkonna parandamise kohta.

Istung lõppes kell 18.42.

Neljapäev, 7. juuni

Riigikogu võttis vastu seaduse Schengeni konventsiooniga liitumise kindlustamiseks

Riigikogu võttis 81 poolthäälega vastu valitsuse algatatud politseiseaduse muutmise seaduse (26 SE), mis täpsustab politsei kohustusi ja sätestab politsei ülesandena osalemise rahvusvahelises koostöös. Seadus annab üldise aluse politseile piiriülese politseikoostöö tegemiseks. Seadus loob eeldused Schengeni konventsiooniga liitumiseks, moodustades konventsioonist tuleneva infosüsteemi. Schengeni infosüsteemi kaudu saavad lepinguosaliste määratud asutused automatiseeritud otsingumenetluse abil informatsiooni, mis puudutavad isikute ja esemete kontrolli riigipiiril ning politsei- ja tollikontrolli siseriigis.

82 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud politseiseaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse, politseiteenistuse seaduse ja kohtuekspertiisiseaduse muutmise seadus (37 SE), mis loob õiguslikud alused kahe riikliku ekspertiisiasutuse (Eesti Kohtuarstlik Ekspertiisibüroo ning Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse) ülesannete ühendamiseks ühte ekspertiisiasutusse. Ühendamise peamine eesmärk on parema teenuse osutamine politseile, prokuratuurile ja kohtule tõendusliku baasi loomiseks ning selle kasutamiseks süütegude avastamisel. Pädevuse koondumisel saab menetleja ühtse partneri. Ühendatud ekspertiisiasutuse kaudu on kohtuekspertiisiga seonduvaid küsimusi võimalik koordineerida paremini ja kompaktsemalt.

Stenogrammiga saab tutvuda aadressil: http://www.riigikogu.ee/?op=steno

Riigikogu pressitalitus