RIIGIKOGU KROONIKA
18. - 21. detsember 2006

Esmaspäev, 18. detsember

Peaminister vastas veel kord arupärimisele Eesti Raudtee kohta

Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Indrek Raudse, Ken-Marti Vaheri, Juhan Partsi ja Urmas Reinsalu 7. novembril esitatud arupärimisele Eesti Raudtee taasriigistamise kohta (nr 249).

Peaminister selgitas, et ka praegu on AS-l Eesti Raudtee äriplaan, mida täiendatakse hiljemalt 2007. aasta maiks selliselt, et rohkem tähelepanu pööratakse avaliku huvi ja ohutusalastele investeeringutele. Kavade kohaselt investeeritakse lähema nelja-viie aasta jooksul raudtee infrastruktuuri aastas 400-500 miljonit krooni. Investeeringuid tehakse AS Eesti Raudtee omavahendite ja täiendavate laenude arvelt. Kõik investeeringud on võimalik nende kasuliku eluea jooksul tagasi teenida läbi raudtee infrastruktuuri kasutustasu. Suuremate projektide puhul on plaanis kaasata Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi vahendeid. Põhiliste projektidena plaanitakse: esiteks olemasoleva kontaktvõrgu uuendamine liinidel 110 miljonit krooni; teiseks eritasandiliste raudtee ülesõidukohtade ehitus – 703 miljonit krooni, kolmandaks, perroonide renoveerimine – 150-200 miljonit krooni ja neljandaks, Tallinna raudtee ümbersõit – täpne summa sõltub trassi valikust. Ansip märkis, et ulatusliku reisirongiliikluse arendamise all mõeldakse lähiaastatel eelkõige uue veeremi soetamist, perroonide renoveerimist ja kontaktvõrgu uuendamist. „Raudtee infrastruktuuri tehtavatest investeeringutest tulenevat hüppelist rongipiletite hinnatõusu ei ole ette näha. Piletihinnad sõltuvad üldisest elukalliduse tõusust ning riigi toetuspoliitikast ühistranspordile, samuti infrastruktuuri kasutustasudest,” selgitas Ansip. 

Peaminister vastas ka Riigikogu liikmete Indrek Raudse, Ken-Marti Vaheri, Helir-Valdor Seederi ja Juhan Partsi 8. novembril esitatud arupärimisele AS Werol juhtimisega seotud probleemide kohta (nr 250).

Vabas mikrofonis võttis sõna Urmas Reinsalu.

Teisipäev, 19. detsember

Riigikogu pikendas Iraagi missiooni aasta võrra

Teisel lugemisel võeti 70 poolthäälega vastu valitsuse esitatud otsus „Eesti kaitseväe üksuste kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel julgeolekutagamismissioonil Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis” (1052 OE). Otsuse kohaselt pikendatakse 2007. aasta 1. jaanuarist Eesti kaitseväeüksuste isikkoosseisuga kuni 40 kaitseväelast kasutamise tähtaega julgeolekutagamismissioonil Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis kuni ühe aasta võrra. Otsuse vastu hääletas 3 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.

Riigikogu võttis 55 poolthäälega vastu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni esitatud korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni moodustamise otsuse muutmise otsuse (1041 OE). Otsuse kohaselt nimetati ülalmainitud erikomisjoni asendusliikme Koit Prantsu asemele Jüri Saar. Otsuse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

Lõpetati valitsuse algatatud riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõu (1004 SE) teine lugemine. Seaduseelnõu eesmärk on tõhustada kontrolli välispiiril ja tagada tõhus siseturvalisus. Seadus kohustaks lennuettevõtjaid esitama andmed väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse ja Eestist väljapoole Euroopa Liitu veetavate reisijate kohta. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele ning eeldatavalt pannakse lõpphääletusele neljapäeval 21. detsembril.

Lõpetati valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1005 SE) teine lugemine. Kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) muudatuste üldiseks eesmärgiks on ühtlustada kaitseväeteenistuse nõudeid NATOs kehtivate nõuetega ja lahendada KVTSi rakendamisel ilmnenud probleemid. Eelnõuga muudetakse KVTSis sätestatud kutsealuste ajateenistusse kutsumise ja ajapikenduse taotluse esitamise korda, täpsustatakse ettekirjutuse tegemise õigust, kutsealuste ja reservväelaste vastutusele võtmist ja väärtegude osa. KVTSis sätestatakse riigi poolt tasutud koolituskulude hüvitamise kohustus kaitseväeteenistusest lahkumisel või pärast õpingute lõpetamist tegevteenistusse astumisest keeldumisel. Teisel lugemise hääletati sisse muudatusettepanekud, mis muudavad ka tulumaksuseadust ja välismaalaste seadust. Selle tulemusena muutus ka seaduse eelnõu pealkiri, mis edaspidi on kaitseväeteenistuse seaduse, tulumaksuseaduse ja välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele ning on kavas panna lõpphääletusele neljapäeval, 21. detsembril.

Lõpetati Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni esitatud maavahetustehingute uurimiseks Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamise otsuse eelnõu (1058 OE) esimene lugemine. Põhiseaduskomisjon kui juhtivkomisjon tegi ettepaneku esimest lugemist mitte lõpetada, mille vastu hääletas 30 ja poolt 27 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega jäi eelnõu menetlusse ja suunati teisele lugemisele.

Keskkonnakomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud maapõueseaduse § 34 muutmise seaduse eelnõu (1022 SE). Komisjoni ettepaneku poolt hääletas 37 ja vastu 14 Riigikogu liiget. Erapooletuks ei jäänud keegi. Eelnõu langes menetlusest välja.

Kolmapäev, 20. detsember

Sõjahaudade kaitse seaduse eelnõu läbis teise lugemise

Riigikogu võttis 74 poolthäälega (7 vastu, 1 erapooletu) vastu valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse (975 SE), mis laiendab seaduse kohaldamisala ka füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) tegevusele. Seaduse kohaselt peab FIE igas tööolukorras tagama temale kuuluvate töövahendite, isikukaitsevahendite ja muude seadmete korrasoleku ja nõuetekohase kasutamise. Seadus kohustab ka tööandjat tagama töötajaile võimaluse puhkeruumi kasutamiseks, kui see on vajalik töötajate tervise ja ohutuse tagamiseks. Samuti paneb seadus tööandjale peale hulganisti kohustusi, mis soetud tööõnnetuste ennetamisega. Nii peab tööandja korraldama töökeskkonna riskianalüüse, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajadusel nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele. Lisaks peab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks.

Riigikogu lõpetas kaheksa eelnõu teise lugemise:

Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni algatatud sõjahaudade kaitse seaduse eelnõu (1001 SE), mille eesmärk on reguleerida sõjategevuse tagajärjel surnud isikute säilmete kaitset vastavalt Eesti rahvusvahelistele kohustustele. Eelnõu kohaselt võib kohustus sõjahaudade kohaseks tähistamiseks ja austamiseks tingida ka seal paiknevate säilmete ümbermatmise olukorras, kus sõjahauad asuvad kohas, mis ei võimalda piisavalt tulemuslikult sõjahaudade ja säilmete väärikat kohtlemist ning mida ei saa käsitleda väärika viimse rahupaigana. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust (29 poolt, 38 vastu).

valitsuse algatatud relvaseaduse, riigilõivuseaduse ja strateegilise kauba seaduse muutmise seaduse eelnõu (967 SE);

valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (995 SE);

valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja ringhäälinguseaduse muutmise seaduse eelnõu (1024 SE);

valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (1035 SE);

valitsuse algatatud huvikooli seaduse eelnõu (994 SE);

valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 58 muutmise seaduse eelnõu (989 SE);

valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (1016 SE).

Kultuurikomisjoni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse eelnõu (965 SE) teine lugemine.

Riigikogu lõpetas seitsme eelnõu esimese lugemise:

valitsuse algatatud inimgeeniuuringute seaduse ja Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõu (1056 SE);

valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1040 SE);

valitsuse algatatud piirivalveteenistuse seaduse eelnõu (1046 SE);

valitsuse algatatud õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu (1049 SE);

valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse eelnõu (1054 SE);

valitsuse algatatud riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse muutmise seaduse eelnõu (1047 SE);

valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1044 SE).

Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip küsimustele „Ühtse Venemaaga” koosöö ja kodakondsuse andmise kohta. Välisminister Urmas Paet vastas küsimustele Eesti välispoliitika ja Eesti riigi huvide esindamise kohta. Sotsiaalminister Jaak Aab vastas küsimustele meditsiinitöötajate palkade kohta.

Neljapäev, 21. detsember

VIII istungjärgu viimasel istungil võeti vastu 8 seadust

Riigikogu võttis 77 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 58 muutmise seaduse (998 SE). Seadusmuudatus on seotud huvikooli seaduse väljatöötamisega ning selle eesmärgiks on asendada termin „huvialaharidus” terminiga „huviharidus”. Seadus jõustub 2007. aasta 1. septembril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

73 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud huvikooli seadus (994 SE). Seaduse eesmärk on edasi arendada ja korrastada kohalike omavalitsuste valduses olevate huvikoolide loomise ja korralduse põhimõtteid andes kohalikele omavalitsustele suurema vastutus- ja otsustusõiguse võrreldes kehtiva seadusega. Samuti luuakse seadusega riigile võimalus omada ülevaadet huvikoolide hetkeseisust Eestis, nende erinevatest liikidest ning laste arvust. Käesoleva seadusega tunnistatakse kehtetuks huvialakooli seadus. Seadus jõustub 2007. aasta 1. septembril, v.a. § 37, mis jõustub seaduse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

72 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse, tulumaksuseaduse ja välismaalaste seaduse muutmise seadus (1005 SE). Kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) muudatuste üldiseks eesmärgiks on ühtlustada kaitseväeteenistuse nõudeid NATOs kehtivate nõuetega ja lahendada KVTSi rakendamisel ilmnenud probleemid. Seadusega muudetakse KVTSis sätestatud kutsealuste ajateenistusse kutsumise ja ajapikenduse taotluse esitamise korda, täpsustatakse ettekirjutuse tegemise õigust, kutsealuste ja reservväelaste vastutusele võtmist ja väärtegude osa. KVTSis sätestatakse riigi poolt tasutud koolituskulude hüvitamise kohustus kaitseväeteenistusest lahkumisel või pärast õpingute lõpetamist tegevteenistusse astumisest keeldumisel. Muudatused kaitseväeteenistuse seaduses tingisid ka tulumaksuseaduse § 13 ja välismaalaste seaduse § 10¹⁹ muutmise. Käesolev seadus jõustub 2007. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

73 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud riigipiiri seaduse muutmise seaduse (1004 SE). Seadusmuudatuse eesmärk on tõhustada kontrolli välispiiril ja tagada tõhus siseturvalisus. Seadus kohustab lennuettevõtjaid esitama andmed väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse ja Eestist väljapoole Euroopa Liitu veetavate reisijate kohta. Esitada tuleb järgmised andmed: reisidokumendi nimetus ja number; kodakondsus; ees- ja perekonnanimi; isikukood või selle puudumisel sünniaeg; Eestisse sisenemise või Eestist väljumise piiripunkt; lennu number; õhusõiduki väljumise ja saabumise aeg; reisijate koguarv ja pardale minemise koht. Seadus jõustub 2007. aasta 1. juulil. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

75 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja ringhäälinguseaduse muutmise seaduse (1024 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on sätestada mõisted „multipekser” ja „multipleksimisteenus”. Samuti kehtestab seadus erinõuded multpleksimisteenuse osutamisele ja sõnastab rakendussätted digitaalringhäälingule üleminekuks, viies ringhäälinguseadusesse digitaalringhäälingu mõiste ja vastava regulatsiooni. Multiplekser on seaduse kohaselt seade, mille abil muudetakse ringhäälingu saated ja programmid ning andmesideteenused ühtseks digitaalseks andmevooks, mis edastatakse raadiosaateseadmesse; multipleksimisteenus on elektroonilise side teenus, millega multiplekseri omanik võimaldab kliendile juurdepääsu tema digitaalsete ringhäälingu saadete ja programmide ning andmesideteenuste ühtseks andmesidevooks muutmiseks ja edastamiseks raadiosaateseadmesse. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

81 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seadus (1035 SE). Seadusmuudatuste kohaselt võimaldab kool põhiharidust omandaval õpilasel tasuta kasutada kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti ning üldkeskharidust omandavale õpilasele kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid. Käesolev seadus jõustub üldises korras v.a. § 1 punktid 2, 3 ja 6-9, mis jõustuvad 2007. aasta 1. septembril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

78 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (1016 SE). Seaduse väljatöötamise tingis kutseõppeasutuse seaduse uus 1. jaanuaril 2006 jõustunud redaktsioon, millega nimetati ümber seni kasutuses olnud kaks kutseõppeliiki ning rakendati uued kutseõppeliigid. Ühe olulise muudatusena laiendab seadus tasuta koolilõuna saajate ringi ka uutel kutseõppeliikidel õppijatele. Käesoleva seaduse § 1 punkt 2 jõustub 2008. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

61 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse muutmise seadus (995 SE). Seadusemuudatuse kohaselt on alates 1. jaanuarist 2007 kindlustusandjate omavahendite miinimumi nõue senisest kõrgem, samuti tõusevad omavahendite normatiivi arvutamisel kasutatavad piirmäärad. Muudatuste kohaselt peab kindlustusandja omavahendite miinimum olema vähemalt 3,2 miljonit eurot, kui kindlustusandjal on õigus tegeleda edasikindlustusega, elukindlustusega või kindlustustegevuse seaduse § 12 punktides 10 – 15 sätestatud kahjukindlustuse liikidega ning 2,2 miljonit eurot ülejäänud kindlustustegevuse liikide korral. Ka paneb seadus kindlustusmaaklerile kohustuse teavitada klienti vahendustasu suurusest, sealhulgas kindlustusandjalt saadava vahendustasu suurusest iga vahendatava kindlustuslepingu kohta eraldi. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, § 21 ja § 22 punkt 3 jõustuvad 2007. aasta 1. juulil. Seaduse vastu hääletas 14 ja erapooletuks jäi 4 Riigikogu liiget.

Riigikogu külastas ka jõuluvana, kes andis Riigikogu kultuurkomisjonile üle suulise arupärimise päkapikkude töö organiseerimise kohta. Nagu eelnevail aastail olid ka sel korral jõuluvanal kaasas kingitused kõikidele fraktsioonidele, aga ka kõigile Riigikogu liikmeile, kellest igaüks sai kingituseks helkuri koos palvega olla valimiste eel ja sellel pimedal ajal kõigile kättesaadavad ja nähtavad ja mis peaasi, elusad ja terved. Jõuluvana soovis Riigikogu liikmeile, nende peredele, lähedastele, sõpradele ja kõikidele inimestele, kes neid armastavad ning usaldavad ilusat ja rahulikku jõuluaega.

Istungite stenogrammi leiad: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus