RIIGIKOGU KROONIKA
8.- 11. jaanuar 2007

Esmaspäev, 8. jaanuar

Peaminister vastas arupärimisele liiklusohutusprogrammi kohta

Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Jarno Lauri, Mark Soosaare, Jüri Tamme, Eiki Nestori, Kadi Pärnitsa ja Mart Meri 15. novembril esitatud arupärimisele valitsuse liiklusohutuse alasest tegevusest (nr 255).

Peaminister selgitas, et vastavalt   1. veebruaril 2001 jõustunud liiklusseadusele korraldatakse riiklikku liiklusohutuspoliitika elluviimist riikliku liiklusohutusprogrammi kaudu. Eesti rahvuslik liiklusohutusprogramm aastateks 2003 kuni 2015 kiideti valitsuses heaks 18. märtsil 2003 ning see võeti vastu Riigikogus 28. mail 2003. Programmi eesmärgiks on liiklusõnnetuste läbi hukkunute arvu ja liiklusõnnetuste raskusastme vähendamine, liiklejatele inimsõbralikuma liikluskeskkonna kujundamine ning liikleja liiklusalase teadlikkuse tõstmine ja käitumisharjumuste mõjutamine. Esimeses etapis aastatel 2003-2006 olid kavandatud alljärgnevad meetmed: seadusandlikud ja korralduslikud, koolitus ja väljaõpe, liiklusohutuse kampaaniad ja liiklusjärelevalve alane tegevus, pilootprojektid, liikluskeskkonna meetmed. Esimese etapi, mis lõppes kaheksa päeva tagasi, kokkuvõtetega tegelevad majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning maanteeamet, kes on algatanud liiklusohutusprogrammi esimese etapi tulemuste analüüsi ning järgmise etapi tegevuskava kuni 2010. aastani väljatöötamise. Kõneldes kurvast statistikast, märkis Ansip: „Liiklusõnnetustes hukkunud inimeste arvu vähendamine liigub siiski soovitud suunas, kuigi 2006. aasta tõi tagasilöögi. Kuni 2006. aastani on liiklusõnnetustes hukkunute arv järjekindlalt vähenenud. Kui 1991. aastal hukkus liikluses 491 inimest ja 2002. aastal 224, siis 2005. aastal oli hukkunute arv 168 ja 2006. aastal kujunes hukkunute arvuks esialgsetel andmetel kahjuks 201 inimest.” Paljude tegevuste, liikluskasvatuse jne, mõju ilmneb alles pikema ajaperioodi jooksul. Peaminister tõi välja mõningaid positiivseid tendentse: helkurite kasutamise protsent on tõusnud küsitluse andmeil lastel 30-lt 91-ni ja täiskasvanutel 6-lt 60-ni; turvavööde kasutamine esiistmetel 51-lt 74%ni, laste turvavarustuse kasutamine 20%-lt 39%ni. Liikluses osalevate joobes juhtide arv on vähenenud, võrreldes 2002. aastaga oli 2005. aastal paranemine ligi kaks korda. 2002. aastal oli liikluses joobes juhte 3,30% ja 2005. aastal 1,19%.

Peaminister vastas ka Riigikogu liikmete Indrek Raudse, Juhan Partsi, Ken-Marti Vaheri, Urmas Reinsalu, Reet Roosi ja Mart Nuti 13. novembril esitatud arupärimisele AS-i Sakala keskus kohta (nr 251).

Teisipäev, 9. jaanuar

Tolliseaduse muudatused läbisid teise lugemise

Majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Riigikogu liikme Evelyn Sepa algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu (577 SE) teine lugemine. Eelnõu kohaselt arvatakse tolliteenistuse staaži hulka sooduskorras kolmekordselt teenistuse aeg tolliametnikuna alates 1990. aasta 22. oktoobrist kuni 1994. aasta 31. juulini, kui isiku tolliteenistuse staaž on kokku vähemalt 20 aastat. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (935 SE). Komisjoni ettepaneku poolt hääletas 45 ja vastu 24 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Eelnõu langes menetlusest välja.

Kolmapäev, 10. jaanuar

Riigikogu võttis vastu sõjahaudade kaitse seaduse

Riigikogu võttis vastu kaks seadust:

66 poolthäälega (6 vastu) võeti vastu Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni algatatud sõjahaudade kaitse seadus (1001 SE). Seaduse preambulas on kirjas: „Austades ja tunnustades Eesti kohustust tagada Eesti pinnal peetud sõjategevuse käigus hukkunute säilmete austamine ja väärikas kohtlemine; leides, et sõjategevuse käigus hukkunud isikute matmine ebasobivatesse kohtadesse ei vasta euroopalikule kultuurile ja surnute mälestuse ning säilmete austamise traditsioonile; võttes aluseks 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli “Rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta” artikli 34, mille kohaselt on Eesti riik kohustatud tagama Eesti territooriumil sõjategevuse tõttu surnud isikute säilmete austamise ning matmispaikade austamise ja tähistamise ning mille kohaselt on Eesti riik õigustatud teostama säilmete ümbermatmist lähtudes avalikest huvidest, on Riigikogu võtnud vastu käesoleva seaduse.”

Seadusega määratletakse Eestis asuvate sõjahaudade õiguslik kaitse, avalik ligipääs sõjahaudadele ning sõjahaudade tähistamise kord, samuti seaduses sätestatud kaitse eesmärgil Eestis asuvatest sõjahaudadest säilmete kalmistutele ümbermatmise alused ja kord. Käesolevat seadust kohaldatakse Eesti Vabadussõjas langenud Eesti sõdurite säilmete ja sõjahaudade ning Eesti iseseisvuse eest relvastatud võitluses, sealhulgas relvastatud vastupanuliikumises (metsavendluses) langenud isikute säilmete ja sõjahaudade suhtes. Teiste riikide relvajõududesse kuulunud isikute ja riikide kodanike säilmete ja sõjahaudade suhtes kohaldatakse käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd välislepingus ei ole ette nähtud teisiti.

74 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud relvaseaduse, postiseaduse ja strateegilise kauba seaduse muutmise seadus (967 SE), mis täpsustab paljude muudatuste kõrval tervisekontrolliga seotud reegleid, vältimaks relvade sattumist psüühika- ja käitumishäiretega inimeste kätte.

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu teise lugemise:

valitsuse algatatud riigihangete seaduse eelnõu (816 SE);

valitsuse algatatud söödaseaduse eelnõu (1038 SE);

valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja ohvriabi seaduse muutmise seaduse eelnõu (939 SE).

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu esimese lugemise:

valitsuse algatatud loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1020 SE);

valitsuse algatatud päästeteenistuse seaduse eelnõu (1057 SE);

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (1059 SE).

Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip küsimustele valitsuse tervishoiupoliitika ja tervishoiu rahastamise, euro kasutuselevõtu, poliitiliste otsuste täitmise ja rahvusringhäälingu kohta. Keskkonnaminister Rein Randver vastas küsimusele maareformi kohta. Rahandusminister Aivar Sõerd vastas samuti küsimusele tervishoiu rahastamise kohta.

Neljapäev, 11. jaanuar

Riigikogu võttis vastu söödaseaduse

Riigikogu võttis 65 poolthäälega vastu valitsuse algatatud söödaseaduse (1038 SE). Seadus sätestab nõuded sööda, sööda käitlemise ja kasutamise kohta ning nõuded sööda ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse üle riikliku järelevalve korraldamise kohta, et tagada sööda ohutus inimese ja looma tervisele ning keskkonnale ja soodne mõju loomale ja loomakasvatussaadustele. Seadus jõustub 2007. aasta 1. veebruaril, seaduse § 44 jõustub 2007. aasta 1. juulil. Seaduse vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 3 Riigikogu liiget.

Riigikogu istungi ülevaatliku stenogrammi leiate internetist: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form 

Riigikogu pressitalitus