Õiguskantsler hindas reklaamiseaduse eelnõu menetlusest tagasivõtmist

 Õiguskantsler Allar Jõksi vastas Riigikogu liikme Liina Tõnissoni 25. jaanuaril esitatud arupärimisele ministri volituste kohta eelnõu menetlemisel Riigikogus (nr 267). Arupärija viitas majandus- ja kommunikatsiooniministrile Edgar Savisaarele, kes esines 23. jaanuaril Riigikogu ees poliitilise avaldusega, milles teatas, et võtab menetlusest tagasi reklaamiseaduse eelnõu. Arupärija väitel puudus majandus- ja kommunikatsiooniministril reklaamiseaduse eelnõu tagasivõtmiseks valitsuse sellekohane otsus.

Õiguskantsler ei nõustunud valitsuse seisukohaga, et 4. augustil 2005 istungi protokolli märgitud otsuse kohaselt: teha majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaarele ülesandeks esineda reklaamiseaduse eelnõu arutamisel Riigikogus, hõlmab ka ministri õigust eelnõu tagasi võtta. „Taoline mõiste, eelnõu arutamine, laiendav tõlgendamine ei ole ühildatav põhiseadusega,” arvas Jõks. Kui ministri volitus antakse tagantjärgi nagu käesoleval juhul, siis võib seda põhimõtteliselt lugeda nii-öelda esindatava poolt tagantjärgi heakskiiduks. „Silmas pidades head valitsemistava, poliitilist kultuuri ning avalikus õiguses kehtivat põhimõtet, mille kohaselt lubatud on üksnes see, mis on sõnaselgelt lubatud tuleb taolist käitumist kahtlemata taunida ja tulevikus vältida,” ütles õiguskantsler. Jõks märkis, et ei saa unustada: valitsus ja minister ei ole kaugeltki kokkulangevad mõisted. Ministrid tulevad ja lähevad aga valitsus jääb. „Ministri ja valitsusevahelise pädevuse erinevust tuleb rõhutada eriti juhul, kui mõnel ministril võib tekkida kõrgmonopoolne tunne, et võimulolijale ongi kõik lubatud,” konstateeris õiguskantsler. Jõks ütles kokkuvõtteks: kuna reklaamiseaduse eelnõu algataja oli valitsus kollegiaalorganina, siis ajas majandus- ja kommunikatsiooniminister valitsuse eelnevat ja sisuliselt läbiarutatud volitust eelnõu tagasivõtmiseks Riigikogu menetlusest.

Vabas mikrofonis võttis sõna Liina Tõnisson.

Teisipäev, 20. veebruar

Riigikogu võttis vastu põhiseaduse muutmise seaduse

Riigikogu võttis 66 poolthäälega vastu 86 Riigikogu liikme algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse (974 SE), mille eesmärk on muuta põhiseaduse preambulat, et esile tõsta ja tähtsustada eesti keele tähendust Eesti kultuuri ja rahvusliku identiteedi kandjana. Põhiseaduskomisjonis leidis toetust ettepanek põhiseaduse muutmiseks antud juhul läbi Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu, mis tähendab, et muudatuse jõustamiseks peab selle heaks kiitma ka Riigikogu järgmine koosseis, tingimusel, et selle poolt on kolm viiendikku Riigikogu liikmeid.

Riigikogus oli olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu, kus ettekannetega esinesid välisminister Urmas Paet ja väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa.

Paet ütles, et Eestil on praegu varasemast palju suurem juurdepääs maailmapoliitikale ja sõnaõigus selles. Koos nende õigustega on meile kaasa tulnud ka senisest tublisti suurem hulk kohustusi. „Me panustame rahu ja julgeoleku tagamisse maailmas lähtudes demokraatlikest väärtustest ja meie huvidest. Nüüdismaailmale pilku heites paneme tähele üleilmsete teemade tugevamat esiletõusu: energiajulgeolek, keskkonnakaitse, kliimamuutused, massihävitusrelvade levik, terrorism, ebaseaduslik sisseränne, inim- ja uimastikaubandus,” selgitas välisminister.

Käsitledes Venemaaga seonduvat ütles Paet, et Venemaa nafta ja gaasi ekspordil põhinev majandus kasvab hoogsalt, sealne poliitiline süsteem on viimastel aastatel olnud stabiilne. „Paraku aga kaugeneb Venemaa demokraatiast. Ennekõike puudutab see kodanike õiguste ja vabaduste ning meediavabaduse olukorda. Samuti suureneb riigi kontroll majanduse üle. Äsja avaldatud küsitluse kohaselt arvab 94% venemaalastest, et nad ei saa kuidagi mõjutada oma riigis toimuvat. Ja see teeb meile muret,” märkis välisminister.

„Soovime, et meie naaber oleks demokraatlik ja ettearvatav. Tahaksime, et Venemaa jagaks üht põhilist arusaama rahvusvahelistes suhetes – et ühe riigi edu ei tähenda, et see tuleb kellegi teise arvelt. Venemaa naabrite vaba valik võtta omaks euroopalikud väärtused ei ohusta kuidagi Venemaad,” rõhutas Paet.

Välisminister märkis, et heanaaberlikeks suheteks on vaja mõlema poole tahet. „Eestil on see tahe jätkuvalt olemas,” rõhutas Paet. Praktiline koostöö Eesti ja Venemaa vahel on mitmes valdkonnas ladus ja efektiivne. See puudutab meie suhteid piirivalve, politsei ja teiste ametkondade vahel ning kultuurisidemeid. Head näited on õpilaste ja üliõpilaste vahetus, turism, piiriülene koostöö. Kontaktide edenemisele aitab kaasa peatselt jõustuv viisalihtsustusleping Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. „Kui rääkida meie suhete dünaamikast tervikuna, siis me ei taotle Venemaaga suheldes revolutsiooni – me vajame evolutsiooni,” selgitas välisminister.   

Väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa märkis oma ettekandes, et üheks peaküsimuseks suhetes Venemaaga peab väliskomisjon Eesti aktiivset osalemist Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kujundamisel soosides Euroopa Liidu Venemaa poliitika avatust, solidaarsust, ühtsust ja järjekindlust. Eesmaa ütles , et läbirääkimised raskesti defineeritavat suveräänset demokraatiat viljeleva Venemaaga saavad olema rasked. Kõigele vaatamata on oluline, et Venemaa oleks kaasatud kõigi tasandite arutellu tähtsate küsimuste üle alates energiapoliitikast kuni globaalsete kliimaohtude kaardistamiseni välja. „Eesti peaks tulevikuski suhetes Venemaaga lähtuma konstruktiivse partnerluse põhimõtetest ja pidama oluliseks poliitilist dialoogi erinevatel tasanditel,” rõhutas väliskomisjoni esimees.

Eesmaa ütles, et väliskomisjon on Eesti energiajulgeolekut pidanud niivõrd oluliseks pühendades sellele teemale tosin istungit, neist üks oli avalik istung Riigikogu Valges saalis. Meie kõigi huvides on tänasest tulemuslikum atlandiülene koostöö energiajulgeoleku vallas. Riigikogu väliskomisjon peab oluliseks, et energiajulgeoleku küsimused püsiksid jätkuvalt NATO tähelepanu keskpunktis alliansi kompetentsi piirides. Kõik meist olenev tuleb teha Eesti ja Balti regiooni energiavarustuse mitmekesistamiseks. „Tõepoolest, mida rohkem on meil uusi elektri- ja gaasiühendusi erinevate riikidega, seda suurem on Eesti ja kogu Balti piirkonna julgeolek,” rõhutas Eesmaa. Eesti ja Soome vahelise elektriühenduse loomine oli õige samm sel teel ning toetada tuleb ka Leedu ja Poola vahelise elektrisilla väljaehitamist. Ignalina uue tuumajaama projekti edasiarendamisel tuleks rangelt arvesse võtta selle õiguslikke, tehnilisi ja keskkonnaaspekte, märkis väliskomisjoni esimees.

Ettekannete järel toimusid läbirääkimised.

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise:

Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu (1093 SE);

valitsuse algatatud vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1085 SE).

Kolmapäev, 21. veebruar

Riigikogu võttis vastu elatisabi seaduse

Riigikogu võttis vastu viis seadust ja otsuse:

66 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud elatisabi seadus (1076 SE), mis tagab elatisabi lapsele, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust. Seaduse kohaselt makstakse elatisabi 90 päeva jooksul ühe kolmandiku lapsetoetuse suuruses päevamääras ehk praegusel hetkel kokku 4500 krooni. Seadus seab elatisabi saamise tingimuseks kohtumenetluse algatamise lapse ülalpidamiseks kohustatud isiku vastu. Seaduse eesmärk on tagada lapse ülalpidamine olukorras, kus üks vanem on küll pöördunud elatisnõudega kohtusse, kuid kohtu- ja täitemenetlus ei ole veel tulemusi andnud. 90 päevast peaks seaduse autorite kinnitusel piisama selleks, et kohus jõuaks lahendada kas hagi tagamise taotluse või maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning vanem jõuaks algatada täitemenetluse. Seaduse eesmärk on autorite kinnitusel ka ärgitada vanemaid senisest aktiivsemalt elatisnõudega kohtusse pöörduma, kuna paljud üksikvanemad on väidetavalt leppinud sellega, et elatist ei maksta ega püüagi oma lapse õigusi kohtus kaitsta.

63 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud looduskaitseseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seadus (927 SE), mis täpsustab sätted, mida seni võis mõista mitmeti ja mida seoses sellega oli algataja hinnangul praktikas raske rakendada. Seadus tagab parema kaitse haruldastele isenditele nagu kotkas, must toonerkurg ja lendorav. Samuti tagab kaitse nimetatud isendite pesapuudele ja neid ümbritsevatele puistutele.

64 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse, ehitusseaduse, planeerimisseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise seadus (1067 SE), mis kehtestab õiglase hüvitise maa omanikule tehnorajatise ja -võrgu talumise eest ning sätestab kinnisasja omanike ja tehnorajatiste või -võrkude omanike õigused ja kohustused tehnorajatiste ja -võrkude ehitamisel võõrale maale.

54 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning maaparandusseaduse muutmise seadus (1091 SE), mis viib kõnealuse seaduse kooskõlla Euroopa Liidu vastavate määrustega. Samuti viib kooskõlla nende määruste alusel koostatava programmiga “Eesti maaelu arengukava 2007–2013” ja tagab valdkonna tõhusama reguleerituse ja seaduse tõrgeteta rakendamise.

44 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni muudatuste heakskiitmise ja Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seadus (1084 SE), mille vastuvõtmisega kiideti heaks 1992. aasta Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni (Helsingi konventsiooni) muudatused. Samuti muudeti Helsingi konventsiooni ratifitseerimise seadust, täiendati seda volitusnormiga, mille kohaselt on valitsusel õigus Eesti Vabariigi nimel heaks kiita või tagasi lükata Helsingi konventsiooni ja selle lisade muudatusi, mis käsitlevad ainete ja materjalide nimekirju ning muudatusi, mis ei ole sisulist laadi, kui selliste muudatuste rakendamiseks ei ole vaja muuta Eesti seadusi.

37 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Riigikogu otsus „Eesti kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsetel rahutagamismissioonidel Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias” (1100 OE), mis lubab kasutada Eesti kaitseväe staabiohvitsere, kuni 5 kaitseväelast, ÜRO poolt juhitavatel rahutagamismissioonidel Liibanonis, Iisraelis ja Süürias tähtajaga kuni kaks aastat, alates staabiohvitseride lähetamisest missioonipiirkonda.

Riigikogu liikmete Imre Sooääre, Avo Üpruse, Trivimi Velliste, Jüri Saare ja Mark Soosaare algatatud püsiasustusega väikesaarte seaduse, riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (1081 SE) teine lugemine lõpetati.

Infotunnis vastas justiitsminister Rein Lang küsimustele turvalisuse ja Eesti kui hasartmängude paradiisi kohta. Kaitseminister Jürgen Ligi vastas küsimustele kaitseliidu ja kaitseväe kohta. Välisminister Urmas Paet vastas küsimustele välispoliitika kohta.

Neljapäev, 22. veebruar

X Riigikogu viimasel istungil võeti vastu 3 seadust

Riigikogu võttis 84 poolthäälega vastu Riigikogu liikmete Imre Sooääre, Avo Üpruse, Trivimi Velliste, Jüri Saare ja Mark Soosaare algatatud püsiasustusega väikesaare seaduse, riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse (1081 SE). Seadus sätestab riigi ja kohalike omavalitsuste eesmärgid väikesaarte haldamisel ning saarevahi ametikoha.  Käesoleva seaduse järgi on püsiasustusega väikesaared Abruka, Kihnu, Kessulaid, Kõinastu, Manija, Osmussaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi ja Vormsi. Seadus jõustub 2008. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

70 poolthäälega võeti vastu Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seadus (1093 SE). Seadusmuudatused puudutavad tervishoiuteenuste kapitalikulude rahastamist riigieelarvest vastavalt valitsuse kehtestatud korrale ja tingimustele. Eesti Haigekassa seaduse muudatused lubavad võtta kasutusele eelmiste perioodide jaotamata kasumit kuni 30% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 7 % eelmisel kalendriaastal haigekassa eelarves ettenähtud tervishoiuteenuste kuludest. Käesolev seadus jõustub 2008. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

80 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud vanemahüvitise seaduse muutmise seadus (1085 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on aidata kaasa vanemahüvitise maksmise paremale arusaadavusele ja ühetaolisele kohaldamisele. Käesolev seadus tagab võrreldes kehtiva seadusega soodsama kohtlemise isikutele, kes on raseduse ajal üle viidud kergemale tööle; isikutele, kes saavad hüvitise maksmise ajal sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu; isikutele, kes asuvad peale õiguse lõppemist hüvitisele tööle ning saavad samal kalendrikuul töötasu; ning isikutele, kelle hüvitis jääb seoses alamapalga tõusuga uuel aastal alla alampalga suuruse. Käesolev seadus jõustub 2007. aasta 1. septembril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

Riigikogu istungite ülevaatliku stenogrammi leiate internetist: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form 

Riigikogu pressitalitus