Keskkonnaminister andis selgitusi talumetsade kohta

Keskkonnaminister Rein Randver vastas Riigikogu liikme Tiit Niilo 15. jaanuaril esitatud arupärimisele talumetsade kohta (nr 263). Arupärija lähtus asjaolust, et alanud aastal algab tagastamata või erastamata jäänud endiste talumetsade liitmine riigimetsaga, mis on arupärija arvates vastuolus maareformi eesmärgi ja Eesti metsanduse arengukavaga aastani 2010.

Randver tsiteeris nimetatud arengukavast, et: riigile jäävat põlis-, see on enne 1940. aastat talle kuulunud metsamaad võõrandatakse vaid siis, kui sellega on võimalik nende maade kasutamist efektiivsemaks muuta, näiteks väikesepindalalistest laustükkidest loobumine. Sealjuures lähtutakse soovist säilitada riigimetsade territoriaalne jaotus maakonniti proportsionaalselt põlise riigimetsa paiknemisega. Kuna metsade majandamist on lihtsam ja odavam piirata riigi- kui erametsas, suurendatakse riigimetsamaa osa looduskaitseliste, kultuuriliste, muinsuskaitseliste ning teiste ühiskonna enamiku huvidele vastavate väärtuste kaitsel. „Jätkuvalt riigiomandi olevaid tagastamisele või erastamisele kuuluvaid metsi majandatakse, kuni nende tagastamise või erastamiseni koos põlise riigimetsaga,” märkis minister.

Arengukavasse on kirjutatud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poolne jätkuvalt riigiomandis olevate metsade majandamise korraldamise roll. Randver selgitas, et RMK on alustanud määramata omandiga endiste talumetsade liitmist riigimetsadega peamiselt alljärgnevatel põhjustel. Riigimetsamaa pindala, tulenevalt ka meie metsaseadusest, peaks jõudma vähemalt 20%-ni Eesti Vabariigi maismaa pindalast. Teiseks, väheneks maade killustatus, mis võimaldab optimaalsemaid kulutusi majandamisel. Kolmandaks, loodus ja muinsuskaitseliste piirangutega alad jääks riigi omandisse ja hiljem pole vaja tegelda enam nende vahetamisega ega kompenseerimisega. Neljandaks. RMK juhindub ka metsamaade optimeerimise eesmärgist ning sõna "optimeerimine" tuleb käsitleda kahepoolsena ehk siis nii maade liitmist kui ka vajadusel ära andmist. „Meile teadaolevalt neile tingimustele võib hinnanguliselt vastata 70-90 tuhat hektarit,” ütles Randver.

RMK nõukogule juhatuse esitatud aruandest võib lugeda välja riigimetsamaaks maade vormistamise põhilised eeldused: maatükile pole esitatud tagastamise ega erastamise taotlust; maatükk paikneb juba riigiomandisse vormistatud metsamaa kontuuri sees, maatükk piirneb juba riigiomandisse vormistatud metsamaaga. Maatükk moodustab ühise osa riigiomandis oleva metsamaa metsakuivendussüsteemist. Maatükil on loodus- ja muinsuskaitselised piirangud, rõhutas keskkonnaminister. Nimetatud eeldustel peaks maatüki riigiomandisse vormistamine toimumine arvestamata pindala suurust.

Keskkonnaminister vastas ka Riigikogu liikme Tiit Niilo 15. jaanuaril esitatud teisele arupärimine metsaseaduse rakendusaktide kohta (nr 264).

Justiitsminister Rein Lang vastas Riigikogu liikme Mart Opmanni 21. detsembril esitatud arupärimisele seoses Eesti Ekspressis 21. detsembril ilmunud artikliga (nr 258).

Õiguskantsler Allar Jõksi vastus Riigikogu liikme Liina Tõnissoni 25. jaanuaril esitatud arupärimisele ministri volituste kohta eelnõu menetlemisel Riigikogus (nr 267) jäi vastamata arupärija puudumise tõttu.

Teisipäev, 13. veebruar

Keelatud rajatise kõrvaldamise seaduse eelnõu läbis teise lugemise

Justiitsminister Rein Lang andis Riigikogule ülevaate kriminaalpoliitika arengusuundade täitmisest 2006. aastal. Oma ettekandes märkis Lang, et Eesti karistus- ja kriminaalmenetlusõigus on üks nüüdisaegsemaid kogu Euroopas ning üha enam pöörduvad Eesti poole oma õiguse uuendamisel kolleegid teistest riikidest. 2006. aasta olulisemateks sammudeks kriminaalpoliitikas olid õigusliku keskkonna kaasajastamine, tähtsate riiklike arengukavade vastuvõtmine, koostöö teadusasutustega ning kuritegevuse statistika analüüsimine. Tähtsamate arengutena märgiti korrakaitse seaduse koostamist, kiirmenetluse ja lepitusmenetluse võimaluse loomist, karistusseadustiku uuendamist, alaealiste kuritegevuse vähendamise, aga ka inimkaubanduse vastu võitlemise arengukava ning vangide arvu vähendamist. Oluline osa oli ka kuriteo ennetusel: jätkati piirkondliku politseitöö arengukava väljatöötamisega, suurt tähelepanu pöörati laste kasvukeskkonna edendamisele ning võitlusele alkoholismi ja narkomaaniaga, jätkati vanglast vabanevatele isikutele rehabilitatsiooniteenuste ja tugiisiku teenuse ostmist. Lang pidas 2006. aastat kriminaalpoliitika jaoks edukaks. Nüüd oleks justiitsministri arvates tarvis käivitada diskussioon ja hakata mõtlema uute arengusuundade üle, kuidas liikuda kriminaalpoliitika valdkonnas edasi alates 2010. aastast. Antud päevakorrapunktis esinesid sõnavõtuga ka siseminister Kalle Laanet ning Riigikogu liikmed Ken-Marti Vaher, Margus Leivo ja Väino Linde.

Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud päästeteenistuse seaduse eelnõu (1057 SE) teine lugemine. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni algatatud keelatud rajatise kõrvaldamise seaduse eelnõu (1000 SE) teine lugemine. Teise lugemise käigus eelnõu tekst muutus. Uue teksti kohaselt on avalikus kohas keelatud püstitada või eksponeerida rajatist, mis ülistab Eesti Vabariigi okupeerimist, massirepressioone Eestis või võib ohustada isikute elu, tervist või vara, on vaenu õhutav või võib põhjustada avaliku korra rikkumisi. Samuti on keelatud püstitada või eksponeerida avalikus kohas mälestusmärke, monumentaalkunstiteoseid või muid rajatisi, mis ülistavad ajaloolisi isikuid, kes on eesti rahvast massiliselt hävitanud või eesti ajaloolist asuala ulatuslikult rüüstanud. Seaduseelnõusse lisati rakendussäte, mille kohaselt Tallinnas aadressil Kaarli pst 13 asuv rajatis loetakse keelatud rajatiseks ning valitsus peab korraldama selle teisaldamise 30 päeva jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest. Seaduse jõustumine on kavandatud Riigi Teatajas avaldamisele järgnevale päevale. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele, mis on kavandatud käesoleva töönädala neljapäevasele, 15. veebruari istungile.

Maaelukomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1082 SE) teine lugemine. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (963 SE) teine lugemine. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 18 kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (1059 SE) teine lugemine. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1085 SE) esimene lugemine. Seaduseelnõu eesmärgiks on vanemahüvitise seaduse vastavusse viimine kohtupraktikaga, soolise võrdõiguslikkuse edendamine ning tööjõu vabast liikumisest Euroopa Liidu liikmesriikide vahel tulenevate juhtumite reguleerimine. Seaduse jõustumine on kavandatud 2007. aasta 1. septembrile. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Riigikaitsekomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse esitatud Eesti Kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsetel rahutagamismissioonidel Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias otsuse eelnõu (1100 OE) esimene lugemine. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli 24 Riigikogu liikme algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise seaduse eelnõu (1088 SE) esimene lugemine. Arutelu jätkub kolmapäeval, 14. veebruaril kell 14 algaval istungil.

Kolmapäev, 14. veebruar

Riigikogu võttis vastu pikaajalise keskkonnastrateegia

Riigikogu võttis vastu 7 seadust ja otsuse:

48 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud inimgeeniuuringute seaduse ja Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seadus (1056 SE), mis muudab geenivaramu pidamise regulatsiooni ning annab geenivaramu vastutava töötleja õigused seadusega üle Tartu Ülikoolile. SA Eesti Geenivaramu esimestel tegutsemisaastatel finantseeris selle tegevust erasektor, kuid seoses muudatustega maailma finantsturgudel on alates 2005. aastast rahastatud geenivaramut peamiselt riigieelarvest.

47 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud toiduseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (1086 SE), mis koondab toiduvaldkonna järelevalve teostamise põllumajandusministeeriumi all oleva toidu ja veterinaarameti pädevusse. Viimane võtab vastavad pädevused üle tervisekaitseinspektsioonilt ja tarbijakaitseametilt, millest esimene tegutseb sotsiaalministeeriumi ja teine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas.

48 poolthäälega (1 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud üleühenduselise ettevõtja, üleühenduselise ettevõtjate grupi ja Euroopa äriühingu tegevusse töötajate kaasamise seaduse muutmise seadus (1089 SE), mis harmoneerib seaduse Euroopa Liidu Nõukogu vastava direktiiviga, millega täiendatakse Euroopa ühistu põhikirja töötajate kaasamise osas. Seadus sätestab õigusliku mehhanismi töötajate kaasamise korraldusele Eestis registreeritud Euroopa ühistutes, mis on asutatud vastavalt EL Nõukogu määrusele. Seadus tagab ühistu töötajatele õiguse kaasa rääkida tööelu puudutavates küsimustes, mis puudutavad töötajate informeerimist ja konsulteerimist ning teatud juhtudel osalemist ühistu tegevuses.

52 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud piirivalveteenistuse seadus (1046 SE), mis tagab kavandatava liitumise Schengeni õigusruumiga. Üldjoontes seisneb see piirivalvamise ja -kontrolli rõhu asetamises Eesti EL välispiirile. Seadus reguleerib ametnike töö tasustamist ja pensione, võimaldab lisaks palgale maksta lisatasusid vastavalt  ametniku auastmele. Pensioni osas sätestab seadus, et piirivalveametnikul, kes on töötanud piirivalves 20 aastat, on õigus saada pärast 55. aastaseks saamist pensioni, mille suurus on 50% tema viimasest ametipalgast või viimase viie aasta hulgast valitud soodsamaist palgast ametikohal, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest.

54 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seadus (1073 SE), mis viib tolliseadustiku vastavusse tollieeskirjades Euroopa Ühenduse tasandil tehtud muudatustega. Seadus täpsustab tollideklaratsiooni ja reisija deklaratsiooni esitamist reguleerivaid norme tagamaks seaduse üheselt mõistetavuse. Samuti laienevad kauba hoiulevõtmise võimalused. Kehtiva seaduse kohaselt on tollil õigus võtta hoiule kaupa, mille kogus või tolliväärtus ei ületa statistilist läve, siis edaspidi laieneb see õigus ka kaubale, mille kogus või tolliväärtus ületab statistilise läve. Isikul tekib hõivamisele kuuluva kauba puhul lisaks reekspordile ka tollijärelevalve all hävitamise ja riigi omandisse kandmise võimalus juhul, kui tollieeskirjadest tulenevaid nõudeid ei ole võimalik täita.

39 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seadus (1020 SE), mis lihtsustab konventsiooni lisadesse kantavate liikide suhtes reservatsioonide tegemise ja tagasivõtmise. Vastav õigus delegeeritakse keskkonnaministrile. Konventsiooni kõnealustesse lisasse on kantud taime- ja loomaliigid, mida ohustab rahvusvaheline kauplemine. Igal lepinguosalisel riigil on õigus teha ettepanek uue rahvusvahelisest kauplemisest ohustatud liigi kandmiseks konventsooni lisadesse ehk teha ettepanek konventsiooni lisa muutmiseks. Kehtiva ratifitseerimise seaduse kohaselt peab praegu iga reservatsiooni tegemise ja tagasivõtmise üle otsustama Riigikogu.

41 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri põhikirja ja selle muudatuste heakskiitmise seadus (1083 SE), mis kiidab heaks aatomienergiaagentuuri põhikirja ja nimetatud dokumendi 1999. aasta muudatused. Seadus koostati põhjusel, et 1992. aasta algul kiideti aatomienergiaagentuuri põhikiri heaks riigisiseseid menetlusnõudeid arvestamata, sest 2. jaanuaril 1992 ei kehtinud veel Eesti Vabariigi põhiseadus. Tollase praktika kohaselt oleks pidanud heakskiitmiskirjale eelnema kas valitsuse või seadusandja otsus. Põhikirja kohaselt on aatomienergiaagentuuri eesmärk kiirendada ja laiendada tuumaenergia kasutamist rahumeelsel otstarbel kogu maailmas ning tagada kontroll, et tuumaenergiat ei kasutataks sõjalisel otstarbel.

42 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” (1071 OE), mis vahetab välja seni  kehtinud „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2010“. Uue strateegiaga seatav perspektiiv on oluliselt pikem ja loob võimaluse, et keskkonnastrateegias seatud eesmärkidaga saavad arvestada edaspidi ka teiste valdkondade arengukavad (nt transport ja energeetika arengukava).

Riigikogu lõpetas 8 eelnõu teise lugemise:

valitsuse algatatud loomakaitseseaduse, karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (1087 SE);

keskkonnakomisjoni algatatud keskkonnatasude seaduse § 10 lõike 2 muutmise seaduse eelnõu (1098 SE);

valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (1026 SE);

valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1094 SE);

valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (1051 SE);

valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1091 SE);

valitsuse algatatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse, ehitusseaduse, planeerimisseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1067 SE);

valitsuse algatatud elatisabi seaduse eelnõu (1076 SE).

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise:

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud maapõueseaduse § 34 muutmise seaduse eelnõu (1075 SE);

valitsuse algatatud võrdse kohtlemise seaduse eelnõu (1101 SE).

Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanekul hääletati esimesel lugemisel menetlusest välja 24 Riigikogu liikme algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise seaduse eelnõu (1088 SE). Hääletustulemus: 30 poolt, 17 vastu, 2 erapooletut.

Infotunnis vastas kultuuriminister Raivo Palmaru küsimusele Sakala lammutamise ja kultuuri rahastamise kohta. Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo vastas küsimusele lastehoiu võimaluste suurendamise kohta. Rahandusminister Aivar Sõerd vastas küsimustele riigi rahaasjade kohta.

Istung lõppes kell 18.10

Neljapäev, 15. veebruar

Riigikogu võttis vastu keelatud rajatise kõrvaldamise seaduse

Riigikogu võttis vastu 9 seadust:

71 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud loomakaitseseaduse, karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus (1087 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on soodustada lemmikloomade tervise ja heaolu kaitset. Seadusega sätestatakse üksikasjalikumad lemmikloomade pidamise nõuded ning muudetakse loomade vedu reguleerivaid sätteid. Karistusseadustikku lisatakse loomapidamise õiguse äravõtmisega seonduv juriidilisele isikule süüteo eest lisakaristuse mõistmist reguleeriv säte. Seadus jõustub 2007. aasta 1. aprillil, §-d 2 ja 6 jõustuvad 2007. aasta 1. septembril ning §-d 8 – 18 jõustuvad 2008. aasta 2. jaanuaril. Seaduse vastu hääletas 11 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.

46 poolthäälega võeti vastu Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni algatatud keelatud rajatise kõrvaldamise seadus (1000 SE). Seaduse kohaselt on avalikku kohta keelatud püstitada või seal eksponeerida rajatist, mis ülistab Eesti Vabariigi okupeerimist, massirepressioone Eestis või võib ohustada isikute elu, tervist või vara, on vaenu õhutav või võib põhjustada avaliku korra rikkumisi. Samuti on keelatud avalikku kohta püstitada või seal eksponeerida mälestusmärke, monumentaalkunstiteoseid või muid rajatisi, mis ülistavad ajaloolisi isikuid, kes on eesti rahvast massiliselt hävitanud või eesti ajaloolist asuala ulatuslikult rüüstanud. Seaduse § 2 sätestab ettekirjutuse tegemise keelatud rajatise teisaldamiseks või keelatud rajatise eksponeerimise lõpetamiseks. Seadusesse lisati rakendussäte, mille kohaselt Tallinnas aadressil Kaarli pst 13 asuv rajatis loetakse keelatud rajatiseks ning valitsus peab korraldama selle teisaldamise 30 päeva jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse vastu hääletas 44 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.

66 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seadus (1082 SE). Seadusmuudatuste peamine eesmärk on täiendada kalandusturu korraldamise seadust õigusliku regulatsiooniga, mis on vajalik Euroopa Liidu vahenditest (Euroopa Kalandusfondist) kaasrahastatavate toetuste andmiseks kalandussektoris. Seadusmuudatuste teine eesmärk on täiendada ja täpsustada kalamajandusliku riigiabi ja turukorralduslike toetuste andmise regulatsiooni. Seaduse kohaselt on nimetatud toetusi edaspidi võimalik anda ka kalandustoodete töötlejale. Lisaks sellele täpsustatakse kalamajandusliku riigiabi ja turukorralduslike toetuste saamiseks esitatud taotluses sisalduvate andmete töötlemise korda. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

63 poolthäälega võeti vastu Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seadus (963 SE). Seadusesse lisatakse uus riiklik tähtpäev: 22. september - vastupanuvõitluse päev. Seaduse vastu hääletas 8 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.

77 poolthäälega võeti vastu Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 18 kehtetuks tunnistamise seadus (1059 SE). Seadusmuudatusega tunnistatakse kehtetuks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 18, mis sätestas piirangud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmisel.  Seadus jõustub 2008. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

65 poolthäälega võeti vastu keskkonnakomisjoni algatatud keskkonnatasude seaduse § 10 lõike 2 muutmise seadus (1098 SE). Seadusmuudatused on tingitud vajadusest viia keskkonnatasude seaduse § 10 kooskõlla veeseadusega ja keskkonnatasude seaduses vee erikasutuseõiguse tasu maksmist reguleerivate ülejäänud sätetega. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

55 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seadus (1026 SE). Seaduse eesmärk on kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja –vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele. Seadus sätestab isikuandmete töötlemise tingimused ja korra, isikuandmete töötlemise järelevalve korra ning vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest. Seaduse vastu hääletas 4 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.

72 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (1094 SE). Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) muutmise eesmärgiks on täiendada Eesti maksuõiguse regulatsiooni Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) siduva eelotsusega, mis annab maksukohustuslasele kindluse tulevikus sooritatava toimingu või toimingute kogumi maksustamise osas. Maksukohustuslaste registri korrastamise eesmärgil sätestatakse MKSis alus ettevõtlusega mitte tegelevate füüsilisest isikust ettevõtjate registrist kustutamiseks. Samuti sätestatakse MKSis täpsemalt eelkontrolli instituut, mis võimaldaks maksuhalduril vaatluse käigus küsida vaatlusobjektil viibivatelt isikutelt maksustamise seisukohast olulist teavet. Riigilõivu seaduses täpsustatakse MTA toimingutega seonduvat. Seadus jõustub 2007. aasta 1. juulil, seaduse § 1 punkt 6 jõustub Riigi teatajas avaldamisele järgneval päeval, § 1 punkt 5 ja § 2 jõustuvad 2008. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu hääletas 1 Riigikogu liige, erapooletuks ei jäänud keegi.

66 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seadus (1051 SE). Euroopa Liidu direktiividest lähtuvalt reguleeritakse seadusmuudatustega taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise ning koostootmise soodustamist ning Eesti elektrisüsteemi varustuskindlust. Ühtlasi harmoneeriti need elektri siseturu direktiivi sätted, mis seni ei olnud elektrituruseaduses selgelt kajastatud ning viidi elektrituruseadus kooskõlla koostootmise direktiiviga. Seadus jõustub 2007. aasta 1. mail, seaduse §-s 17 sätestatud § 59 lõike 4 punkt 3, lõike 6 punkt 3, lõiked 7-9 ja §-s 27 sätestatud § 94 lõike 1 punkt 2¹ jõustuvad 2010. aasta 1. jaanuaril. Seaduse §-s 18 sätestatud § 59¹ lõige 4 jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu hääletas 8 ja erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget.

Lõpetati Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Mark Soosaare, Peeter Kreitzbergi ja Liina Tõnissoni algatatud planeerimisseaduse, ehitusseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1069 SE) esimene lugemine. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Riigikogu istungi ülevaatliku stenogrammi leiate internetist: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form 

Riigikogu pressitalitus