Peaminister selgitas euro kasutuselevõtuga seonduvat

Vastates Riigikogu liikme Taavi Veskimägi arupärimisele euroga liitumise kohta (nr 260) selgitas peaminister Andrus Ansip, et valitsusel on olnud alati eesmärgiks võtta Euroopa Liidu ühisraha euro kasutusele niipea kui võimalik, muutunud on vaid hinnangud, millal täpselt on Eesti võimeline täitma kõik vajalikud Maastrichti kriteeriumid. Ansipi sõnul on inflatsiooni rohkem kui paar aastat ette keeruline usaldusväärselt prognoosida, seetõttu pole praegusel ajal võimalik ka täpselt hinnata, millal võiks Eesti hinnastabiilsuse kriteeriumi täita. Vabariigi Valitsus otsustas oma 30. novembri 2006. aasta nõupidamisel jätta euro kasutuselevõtu eesmärk ajaliselt määratlemata. Teiste Maastrichti kriteeriumide täitmisega Eestil probleeme ei ole. Ansip sõnas: „Niipea, kui täidame hinnastabiilsuse kriteeriumi, taotleb Eesti Euroopa Komisjonilt ja keskpangalt hindamist Eesti vastavuse kohta kriteeriumidele. Valitsus jätkab senise Eestile usaldusväärsust toonud majanduspoliitika rakendamist ning ühineb euroalaga esimesel võimalusel.” Ansipi väitel jätkab valitsus konservatiivse eelarvepoliitika rakendamist ning väldib ülemääraseid administratiivseid hinnatõuse.

 Peaminister Andrus Ansip vastas veel kolmele arupärimisele: Riigikogu liikmete Marko Mihkelsoni, Ken-Marti Vaheri, Andres Herkeli, Juhan Partsi, Trivimi Velliste, Helir-Valdor Seederi, Mihhail Lotmani ja Tiit Matsulevitši 21. detsembril esitatud arupärimisele Eesti välis- ja julgeolekupoliitika järjepidevuse kohta (nr 257), Riigikogu liikmete Evelyn Sepa, Helle Kalda, Nelli Privalova, Eldar Efendijevi, Jüri Šehovtsovi, Enn Eesmaa, Georg Pelisaare, Ain Seppiku, Toivo Tootseni, Elmar-Johannes Truu ja Inara Luigase 21. detsembril esitatud arupärimisele Estonia parvlaevaga seonduva kohta (nr 259) ning Riigikogu liikmete Andres Herkeli ja Marko Pomerantsi 11. jaanuaril esitatud arupärimisele maadevahetuse kohta (nr 262).

Siseminister Kalle Laanet vastas Riigikogu liikmete Koit Pikaro, Evelyn Sepa, Nelli Privalova, Ain Seppiku, Enn Eesmaa, Toivo Tootseni, Olev Laanjärve, Elmar-Johannes Truu, Helle Kalda, Kaarel Pürgi, Tiit Kuusmiku, Inara Luigase, Jüri Šehovtsovi, Heimar Lengi, Vladimir Velmani ja Marika Tuusi 11. detsembril esitatud arupärimisele IRL rahastamise kohta (nr 256).

Põllumajandusminister Ester Tuiksoo vastas Riigikogu liikme Jarno Lauri 10. jaanuaril esitatud arupärimisele riikliku järelevalve kohta maaparandusprojektide üle (nr 261).

*       *       *

Töönädala päevakorra kinnitamisel otsustati käesoleva nädala päevakorrast vastavate juhtivkomisjonide ettepanekul välja arvata teisipäevaks, 6. veebruariks kavandatud otsuse Eesti kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsetel rahutagamismissioonidel Liibanonis, Iisraelis ja Süürias eelnõu (1100 OE) ning kolmapäevaks, 7. veebruariks kavandatud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (1026 SE) arutelu.

Teisipäev, 6, veebruar

Riigikogu arutas Haigekassa seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmist

Lõpetati valitsuse algatatud loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalveseaduse muutmise seaduse eelnõu (1072 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on viia seaduse tekst kooskõlla ELi õigusaktidega ning mõnede sätete sõnastuse muutmise abil lihtsustada seaduse rakendamist. Suurema muudatusena luuakse võimalus importida Eestisse loomi ja loomseid saadusi, mille kohta ei ole Euroopa Komisjon kehtestanud ühtseid impordinõudeid ning mille käive on marginaalne (tsirkuseloomad, meditsiinis ja taimekaitses kasutatavad selgrootud jt). Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Lõpetati valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (1044 SE) teine lugemine. Seadusmuudatused täpsustavad 2004. aastal vastu võetud jäätmeseadust. Vajaduse seadust muuta tingis ühelt poolt Eestis viimaste aastate jooksul toimunud jäätmehoolduse kiire areng, teiselt poolt jäätmeseaduse rakendamise käigus ilmnenud mitmed ebatäpsused ja lüngad, mis vajavad kõrvaldamist. Suure osa eelnõust moodustavad terminoloogilisi täpsustusi ja selgitavaid täiendusi sisaldavad normid. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud Eesti Haigekassa seaduse, ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1093 SE) esimene lugemine. Eelnõuga taotletakse tervishoiuteenuste kapitalikulude rahastamist riigieelarvest vastavalt valitsuse kehtestatud korrale ja tingimustele. Ka muudab eelnõu Eesti Haigekassa seadust, lubades võtta kasutusele eelmiste perioodide tulude ülejääk senisest suuremas ehk kuni 50% ulatuses varasema 20% asemel. Ühtlasi lubab muudetud sõnastus kasutada seda ülejääki laiemalt kui vaid tervishoiuteenuse kättesaadavuse parandamiseks, mida näeb ette seaduse praegune sõnastus. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Lõpetati keskkonnakomisjoni algatatud keskkonnatasude seaduse § 10 lõike 2 muutmise seaduse eelnõu (1098 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatuse tingis vajadus viia see kooskõlla veeseadusega ja keskkonnatasude seaduses vee erikasutuseõiguse tasu maksmist reguleerivate ülejäänud sätetega. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Kolmapäev, 7. veebruar

Riigikogu võttis vastu teadmistepõhise Eesti strateegia

Riigikogu võttis vastu kaks seadust ja otsuse:

67 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud maagaasiseaduse ja kaugkütteseaduse muutmise seadus (1013 SE), mis viib seaduse vastavusse EL Nõukogu direktiiviga maagaasitarnete kindluse tagamiseks. Seaduse kohaselt peab turgu valitsev ettevõtja avalikustama gaasi müügitingimused ja müügihinna kujunemise põhimõtted. Energiaturu Inspektsioon saab samas õiguse gaasimüüja poolt rakendatavat hinnakujundust kontrollida.

58 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide, Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria Vabariigi, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Horvaatia Vabariigi, Islandi Vabariigi, Montenegro Vabariigi, Norra Kuningriigi, Rumeenia, Serbia Vabariigi ning ÜRO Kosovo missiooni vahelise Euroopa ühise lennunduspiirkonna rajamise mitmepoolse lepingu ratifitseerimise seadus (1055 SE), mille eesmärk on luua Euroopa ühine lennunduspiirkond (ECAA). ECAA põhineb vabal juurdepääsul teise lepinguosalise lennundusturule, asutamisvabadusel, võrdsetel konkurentsitingimustel ja ühistel eeskirjadel ohutuse, julgestuse, lennuliikluse korraldamise, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonnas. Lepinguga võtavad kolmandad riigid endale kohustuse üle võtta Euroopa Liidus kehtiv lennunduse õiguslik regulatsioon ning Euroopa Ühendus ja selle liikmesriigid lubavad oma lennundusturule lepingus mainitud kolmandaid riike. Eesti kohaldab juba praegu kõiki Euroopa Liidu nõudeid ilma igasuguste erisusteta ning lepingus sätestatu on kooskõlas Eestis kehtiva õigusliku regulatsiooniga.

54 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2007 – 2013” heakskiitmine” (1053 OE). Strateegia keskendub ühiskonna jätkusuutlikule arengule teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kaudu. See on dokument, mis määratleb lähiaastateks Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni põhimõtted, eesmärgid ja tegevused jätkuna varasemale strateegiale. Strateegia  sõnastab järgmised põhieesmärgid: teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõimeline kvaliteet ja mahu kasv; uuendusmeelne ettevõtlus globaalses majanduses uut väärtust loomas; pikaajalisele arengule suunatud ja innovatsioonisõbralik ühiskond.

Riigikogu lõpetas 9 eelnõu teise lugemise:

valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1066 SE);

valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1074 SE);

valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse ja keskkonnajärelevalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (985 SE);

valitsuse algatatud rahvaraamatukogu seaduse muutmise seaduse eelnõu (1070 SE);

valitsuse ning Isamaaliidu fraktsiooni ja Res Publica fraktsiooni algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (1077 SE ja 902 SE);

valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu (1073 SE);

valitsuse algatatud toiduseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (1086 SE);

valitsuse algatatud üleühenduselise ettevõtja, üleühenduselise ettevõtjate grupi ja Euroopa äriühingu tegevusse töötajate kaasamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1089 SE);

valitsuse algatatud piirivalveteenistuse seaduse eelnõu (1046 SE);

Riigikogu katkestas valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (1087 SE) teise lugemise.

Riigikogu ei arutanud ettekandja puudumise tõttu valitsuse algatatud päästeteenistuse seaduse eelnõu (1057 SE) teisel lugemisel.

 Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise:

valitsuse algatatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse, ehitusseaduse, planeerimisseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1067 SE);

valitsuse algatatud Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni muudatuste heakskiitmise ja Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1084 SE).

Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip küsimustele välispoliitika, kultuuriministeeriumi olukorra, riigi julgeoleku, poliitika läbipaistvuse ja riigitöötajate õiguste kohta. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastas küsimusele õppekava kohta. Sotsiaalminister Jaak Aab vastas küsimusele tervishoiu investeeringute kohta.

Neljapäev, 8. veebruar

Riigikogu muutis keeleseadust

Riigikogu võttis vastu seitse seadust:

57 poolthäälega võeti vastu valitsuse ning Isamaaliidu fraktsiooni ja Res Publica fraktsiooni algatatud keeleseaduse muutmise seadus (1077 SE ja 902 SE), mis sätestab Keeleinspektsiooni pädevuse, muudab keeleoskusnõuete kehtestamise korda, täpsustab eesti keele oskuse hindamise korda, näeb ette tasemeeksameid korraldava asutuse õigused tööalase eesti keele oskuse kategooriatunnistuse või eesti keele oskuse tunnistuse kehtetuks tunnistamisel ja menetlemisel, täpsustab vähemusrahvuste keele kasutamist omavalitsusüksustes ja täiendab keeleseaduse § 2, mille kohaselt riik soodustab lisaks eesti keelele ka viipekeele ja viibeldud eesti keele kasutamist ja arengut. Muuhulgas lubab seadus avaliku teabe – siltide, viitade, kuulutuste, teadaannete, reklaami jms – eestikeelse teksti kõrvale lisada eesti keele piirkondliku erikuju või tõlke võõrkeelde tingimusel, et eestikeelne tekst peab olema esikohal ning ei tohi olla halvemini vaadeldav.

56 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse muutmise seadus (1072 SE), mis viib seaduse teksti kooskõlla ELi õigusaktidega ning lihtsustab mõnede sätete sõnastuse muutmise kaudu lihtsustab seaduse rakendamist. Seadus loob võimaluse importida Eestisse loomi ja loomseid saadusi, mille kohta ei ole Euroopa Komisjon kehtestanud ühtseid impordinõudeid ning mille käive on marginaalne (tsirkuseloomad, meditsiinis ja taimekaitses kasutatavad selgrootud jt).

56 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seadus (1044 SE), mis täpsustab 2004. aastal vastu võetud jäätmeseadust tulenevalt  Eestis viimaste aastate jooksul toimunud jäätmehoolduse kiirest arengust. Samuti kõrvaldab jäätmeseaduse rakendamise käigus ilmnenud mitmed ebatäpsused ja lüngad. Suure osa seadusest moodustavad terminoloogilised täpsustused ja selgitavad täiendused.

56 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seadus (1066 SE), mis võtab üle mitmed Euroopa Liidu Nõukogu direktiivides sisalduvad normid. Kehtetuks tunnistati käibemaksuseaduse säte, mille alusel kohaldatakse 5-protsendilist käibemaksumäära teatud keemilistele kahjuritõrjevahenditele. Maksuvaba käibe paragrahvi 16 lisati uus punkt, mis sätestab hambatehnikute teenustele ning hambaarstide ja hambatehnikute poolt võõrandatavatele hambaproteesidele maksuvabastuse. Kolmandatest riikidest imporditavalt kaubalt käibemaksu käibedeklaratsioonil arvestamise lubamisega lihtsustati ettevõtjate maksukohustuste täitmist, samuti vähendati maksuhalduri koormust käibemaksu tagastusnõuete kontrollimisel.

55 poolthäälega (2 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seadus (1074 SE), mille kohaselt eraelulisi ja delikaatseid isikuandmeid puudutav regulatsioon kehtestati seadusandlikul tasandil. Täpsustati varjupaigataotleja, pagulase, täiendava kaitse saaja ja ajutise kaitse saaja poolt elamisloa taotlemisel ja elamisloa pikendamise taotlemisel esitatavate eraeluliste ja delikaatsete isikuandmete esitamise kohustust, mis puudutab taotleja rassi, rahvust, usku, poliitilisi veendumusi ja kuuluvust sotsiaalsesse gruppi ning andmeid taotleja abikaasa või elukaaslase kohta.

54 poolthäälega (3 erapooletut) võeti vastu valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse ja keskkonnajärelevalve seaduse muutmise seadus (985 SE), mis täiendab välisõhu riigi tasandil korraldatava kaitse nõudeid. Kõik seadusega kehtestatavad piirangud on mõeldud selleks, et tagada keskkonnasõbralikumate toodete (värvide, lakkide, sõidukite taasviimistlusmaterjalide, osoonikihi kahandavaid aineid sisaldavate toodete ning vedelkütuste) kasutamine. Nende toodete tarbimise suurenemisel võimaldab see säästa elanikkonda kasvavast välisõhu saastest.

59 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud rahvaraamatukogu seaduse muutmise seadus (1070 SE), mis täpsustab maakonnaraamatukogu ja keskraamatukogu ülesandeid, rahvaraamatukogu direktori töölevõtmise korda ning muudab haridusnõudeid puudutavaid sätteid, samuti täpsustab rahvaraamatukogu aruandluse esitamise korda, kogude korraldamise ja lugeja vastutusega seonduvaid sätteid. Seadus annab rohkem võimalusi otsustada raamatukogundust puudutavate küsimuste üle kohalikul tasandil. 

Riigikogu istungi ülevaatliku stenogrammi leiate internetist: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form 

Riigikogu pressitalitus