22. – 25. jaanuar 2007
Esmaspäev, 22. jaanuar

 

Riigikogu kinnitas töönädala päevakorra

Päevakorra kohaselt tuleb arutusele 28 teemat, millest kolmapäevasel istungil on kolmandal lugemisel 6 eelnõu. Nende hulgas on riigihangete seaduse eelnõu (816 SE). Teisel lugemisel on üleliigse laovaru tasu seaduse muutmise seaduse eelnõu (1030 SE), keelatud rajatiste kõrvaldamise seaduse eelnõu (1000 SE) ja Riigikogu otsuse „Transpordi arengukava 2006-20013 kinnitamine” eelnõu (1028 OE).

Riigikogu korrigeeris enne kinnitamist päevakorda. Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lisandus neljapäevaseks istungiks otsuse „Riigikogu otsuse „Sihtasutuse Eesti Geenivaramu nõukogu liikmete nimetamine” muutmine „ eelnõu (1096 OE).

Teisipäev, 23. jaanuar

Riigikogu arutas väikesaarte arengu soodustamise võimalusi

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar esines Riigikogu ees poliitilise avaldusega, mille kohaselt võttis ta Riigikogu menetlusest tagasi valitsuse algatatud reklaamiseaduse eelnõu (717 SE). Majandus- ja kommunikatsiooniministri sõnul on reklaamiseaduse eelnõu menetluse käigus oluliselt muutunud ja ei ole enam kooskõlas alkoholivastase võitluse poliitikaga. Seega langes nimetatud eelnõu Riigikogu kolmapäevase, 24. jaanuari istungi päevakorrast välja.

Lõpetati valitsuse algatatud maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu (1013 SE) teine lugemine. II lugemise käigus muutus seaduse eelnõu pealkiri: kolmandale lugemisele suunati maagaasiseaduse ja kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Riigikogu liikmete Imre Sooääre, Jüri Saare, Trivimi Velliste, Avo Üpruse ja Mark Soosaare algatatud püsiasustusega väikesaarte seaduse, riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (1081 SE) esimene lugemine. Seaduse eesmärgiks on taastada Eesti väikesaartel elujõuline püsiasustus: seadusmuudatused on suunatud osalusdemokraatia suurendamisele, uute riiklike töökohtade loomisele ning mõnede väikesaarte puhul maaomandi avalikku või ühiskasutusse jätmisele.

Riigikogus jäi vastu võtmata Isamaaliidu fraktsiooni ja Res Publica fraktsiooni esitatud otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” (1034 OE), millega sooviti algatada Sakala keskuse kinnistut koormava hoonestusõiguse lepingu lõpetamine. Otsuse vastu hääletas 45 ja poolt 22 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (1062 SE). Ettepaneku poolt hääletas 40 ja vastu 14 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Eelnõu langes menetlusest välja.

Kolmapäev, 24. jaanuar

Riigikogu võttis vastu riigihangete seaduse

Riigikogu võttis vastu 7 seadust ja otsuse:

67 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud riigihangete seadus (816 SE), mis tagab hankija rahaliste vahendite läbipaistva, otstarbeka ja säästliku kasutamise, isikute võrdse kohtlemise ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivse kasutamise riigihankel. Seadus sätestab riigihanke teostamise korra, riigihankega seotud subjektide õigused ja kohustused, riikliku järelevalve teostamise ja vaidlustuste lahendamise korra ning vastutuse kõnesoleva seaduse rikkumise eest.

70 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seadus (931 SE), mis tunnistab kehtetuks sätte ametiseisundi kuritarvitamise ja ametialase lohakuse kohta . Selle asemel on sätestatud uued ametialaste kuritegude konkreetsed erikoosseisud või laiendatud olemasolevate kuritegude määratlust, tõstetud mitme süüteo puhul karistuse ülemmäära seniselt kolmelt aastalt viie aastani. Viieaastase vabadusekaotusega võib karistada ametiisikuid näiteks usalduse kuritarvitamise, omastamise, kelmuse, riikliku järelevalve ebaseadusliku teostamise jm kuritegude eest. Maksusüütegude osas on kriminaliseeritud maksude tasumisest kõrvalehoidumine ja maksunduslik väljapetmine juhul, kui sellega on riigile tekitatud suurt kahju. Maksuhaldurile andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine võib kaasa tuua kuni kolmeaastase vabadusekaotuse, kahju korral alates viiest miljonist kroonist aga kuni viieaastase vabadusekaotuse. Otsene maksukelmus on samas karistatav  kuni seitsmeaastase vabadusekaotusega.  

75 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (1027 SE), mis määratleb õiguslikult riigi infosüsteemi koosseisu, reguleerib sellesse kuuluvate andmekogude korralduse ning annab õiguslikud alused andmeteenuste osutamiseks ja kasutamiseks. Seadus muudab riigi infosüsteemi andmekogud ametkonnakesksetest teenusekeskseteks, tekitab andmevahetuskeskkonna, milles sisaldub informatsioon olemasolevate infosüsteemide ja andmekogude kohta ning kus on võimalik jälgida infosüsteemide vahelisi andmevooge. See võimaldab andmekogude haldajatel planeerida tõhusamalt arendustegevusi ja eelarvet ning riigi infosüsteeme koordineerival asutusel analüüsida andmekogude efektiivsust, töötada välja ettepanekuid andmekogude arendamiseks ning uute teenuste avamiseks.

71 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (1036 SE), mis nimetab Lennuameti pädevaks asutuseks aeronavigatsiooniteenuste osutamisega kaasneva järelevalve osas tulenevalt EL õigusaktidest.

68 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud raudteeseaduse ja teeseaduse muutmise seadus (1039 SE), mis suurendab ohutust raudteel, kuna raudteeveo-ettevõtjatelt ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatelt nõutakse praeguse ühe ohutustunnistuse asemel kahte ohutustunnistust. Raudtee-ettevõtjad peavad lisaks taotlema ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistuse, mille saamine eeldab aga täpse ohutusjuhtimise süsteemi olemasolu ettevõttes. Samuti suureneb Raudteeinspektsiooni roll raudteeohutusküsimustega tegelemisel ja raudteeohutuse järelevalveorganina.

66 poolthäälega (2 erapooletut) võeti vastu valitsuse algatatud elektriohutusseadus (1045 SE), mis esitab nõuded elektriseadmetele ja elektripaigaldistele, nende turule laskmisele, kasutusele võtmisele ja kasutamisele, elektritöödele, tehnilisele kontrollile ning sätestab nende nõuete täitmise üle riikliku järelevalve tegemise korra.

53 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni muudatuse heakskiitmise seadus (1029 SE), mis kiidab heaks konventsiooni muudatuse, mis võimaldab riigil, kellele ei ole konventsioonis viidatud, kuid mis on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriik, saada konventsiooni osaliseks.

47 poolt (2 vastu) poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Transpordi arengukava 2006-2013 kinnitamine” (1028 OE), mis parandab planeerimise süstemaatilisust, tervikliku pildi nägemist, tegelike põhjuste tuvastamist ning seeläbi tagab transpordisektori jätkusuutliku arengu. Transpordi arengukavale on lisatud Ühistranspordi arenguprogramm 2006-2010.

Riigikogu lõpetas viie eelnõu teise lugemise:

valitsuse algatatud looduskaitseseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (927 SE);

Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1078 SE);

valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse eelnõu (1054 SE);

valitsuse algatatud üleliigse laovaru tasu seaduse muutmise seaduse eelnõu (1030 SE);

valitsuse algatatud inimgeeniuuringute seaduse ja Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõu (1056 SE).

Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanekul katkestati (32 poolt, 24 vastu) Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni algatatud keelatud rajatiste kõrvaldamise seaduse eelnõu (1000 SE) teine lugemine.

 Riigikogu lõpetas kaheksa eelnõu esimese lugemise:

valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (1050 SE), mis muudab karistatavaks okupatsioonirežiimide sümbolite avaliku kasutamise. Eelnõu kohaselt puudutavad piirangud Nõukogude Liidu, Nõukogude Liidu liiduvabariigi, Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei, Saksa Natsionaalsotsialistliku Töölispartei või SS-i lipu, vapi, tunnusmärgi, tunnuslause või muu ametliku sümboli või selle selgelt äratuntava osa eksponeerimist või levitamist, millega teadvalt ning avalikku rahu häirival viisil on kutsutud üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga. Eelnõu näeb keelatud sümboolika eksponeerimise eest ette rahatrahvi kuni 18 tuhat krooni või aresti, või kuni kolm aastat vabadusekaotust, kui keelatud sümboolikat kasutav vaenuõhutamine toob kaasa raskeid tagajärgi;

valitsuse algatatud üleühenduselise ettevõtja, üleühenduselise ettevõtjate grupi ja Euroopa äriühingu tegevusse töötajate kaasamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1089 SE);

valitsuse algatatud elatisabi seaduse eelnõu (1076 SE);

valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1091 SE);

valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 heakskiitmine” eelnõu (1071 OE);

valitsuse algatatud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri põhikirja ja selle muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (1083 SE);

valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu (1073 SE);

valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1094 SE).

Infotunnis vastas põllumajandusminister Ester Tuiksoo küsimustele rannakarjamaade ja maakasutuse kohta. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar vastas küsimustele riigi olukorra ja euro tulekuga seotud probleemide kohta. Siseminister Kalle Laanet vastas küsimustele politsei töö ja päästeameti palkade kohta.

Istung lõppes kell 19.53

Neljapäev, 25. jaanuar

Riigikogu võttis vastu riigisaladuse ja välisteabe salastatuse seaduse

Riigikogu võttis 70 poolthäälega vastu Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud isikuandmete kaitse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse (1078 SE). Seadusmuudatuste kohaselt suureneb Andmekaitse Inspektsiooni sõltumatus ning inspektsioon saab õiguse kontrollida isikuandmete kaitstust ka riigisaladust sisaldava teabe töötlemisel juhul, kui selline kohustus tuleneb välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või seadusest. Andmekaitse Inspektsiooni sõltumatuse tagamiseks on seaduses täpsustatud inspektsiooni juhi ametist vabastamise põhimõtteid. Isikuandmete kaitse seaduse muudatustest tulenevalt muudeti ka Vabariigi Valitsuse seadust. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 3 Riigikogu liiget.

69 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus (1054 SE). Seaduse eesmärk on tagada Eesti Vabariigi julgeolek ja välissuhtlemine, kaitstes riigisaladust ja salastatud välisteavet avalikuks tuleku ja juurdepääsuõiguseta isikule teatavaks saamise eest. Seadus sätestab riigisaladuseks oleva teabe, riigisaladuse ja salastatud välisteabe salastatuse kustumise ning salastamisaluse ja -tähtaja muutmise, samuti riigisaladuse, salastatud välisteabe ja salastatud teabekandjate kaitse korra alused ning vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. Seadus jõustub 2008. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

65 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud üleliigse laovaru tasu seaduse muutmise seadus (1030 SE). Seadusmuudatuste kohaselt on võimalik määrata nende ettevõtjate ülekandevaru ja üleliigset laovaru, kes on vaidlustanud halduskohtus põllumajandusministri või maksu- ja tolliameti asjakohase otsuse. Pärast seaduse jõustumist asub põllumajandusministeerium või maksu- ja tolliamet seaduse nõuetele vastavate käitlejate deklaratsioone uuesti läbi vaatama ja nende ülekandevaru ja üleliigset laovaru uuesti määrama.  Seadus jõustub Riigi teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse § 1 punkti 4 kohaldatakse tagasiulatuvalt 2004. aasta 1. maist. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.

Riigikogu muutis 64 poolthäälega sotsiaalkomisjoni esitatud Sihtasutuse Eesti Geenivaramu nõukogu liikmete nimetamise otsust (1096 OE). Muudatuse kohaselt nimetati Koit Prantsu asemele Eesti Geenivaramu nõukogu uueks liikmeks Riigikogu liige Leino Mägi. Otsuse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.

Riigikogu istungi stenogramm on internetis aadressil: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus

25.01.2007
25.01.2007