Riigikogu kinnitas töönädala päevakorra

Päevakorra kohaselt tuleb arutusele 28 teemat, millest kolmapäeval on kolmandal lugemisel valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja ohvriabi seaduse muutmise seaduse eelnõu (939 SE). Jätkub valitsuse algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse eelnõu (965 SE) teine lugemine. Esimesel lugemisel on Riigikogu otsuse „ Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2007-2013” heakskiitmine” eelnõu (1053 OE).

Vabas mikrofonis võttis sõna Toomas Alatalu.

Teisipäev, 16. jaanuar

Riigikogu nimetas liikmed arengufondi nõukokku

Riigikogu võttis 57 poolthäälega (20 vastu) vastu Riigikogu liikme Evelyn Sepa algatatud tolliseaduse muutmise seaduse (577 SE), mis täiendab tolliseadust analoogselt kaitseväeteenistuse seaduses ja politseiteenistuse seaduses sätestatud regulatsiooniga, mille kohaselt tolliteenistuse staaži hulka arvatakse sooduskorras kolmekordselt teenistuse aeg tolliametnikuna alates 1990. aasta 22. oktoobrist kuni 1994. aasta 31. juulini, kui isiku tolliteenistuse staaž on kokku vähemalt 20 aastat. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2008.

62 poolthäälega võeti vastu majanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Eesti Arengufondi nõukogu liikmete nimetamine” (1090 OE), millega nimetati arengufondi nõukogu liikmeteks järgmised Riigikogu liikmed ning ettevõtluse ja üldsuse esindajad: Tõnis Lukas, Jaan Sven Männik; Indrek Neivelt, Mart Opmann ja Erik Terk. Vastavalt Eesti Arengufondi seadusele on Riigikogul õigus nimetada üheksaliikmelisse nõukokku viis liiget.

Riigikogu lõpetas kuue eelnõu esimese lugemise:

Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1078 SE);

põhiseaduskomisjoni algatatud erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse erakondade rahastamise kontrolli põhimõtete muutmiseks eelnõu (1060 SE);

valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1082 SE);

valitsuse algatatud loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (1072 SE);

valitsuse algatatud toiduseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (1086 SE);

valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (1087 SE).

Riigikogu ei võtnud vastu Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsust „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine maavahetustehingute uurimiseks” (1058 OE). Hääletustulemus: 37 poolt, 44 vastu, 2 erapooletut.

Kolmapäev, 17. jaanuar

Riigikogu seadustas lepitusmenetluse korra

Riigikogu võttis 71 poolthäälega vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja ohvriabi seaduse muutmise seaduse (939 SE),  mis loob korra kurjategija ja kuriteoohvri lepitamiseks ning määratleb lepitamise õiguslikud tagajärjed. Lepitusmenetluse näol on tegemist suhteliselt uue, kuid Euroopas laialdast heakskiitu leidnud alternatiiviga riiklikule kriminaalmenetlusele. Lepitusmenetlus tugineb restoratiivõiguse (restorative justice) põhimõtetele. Lähtekohaks on kuriteo sotsiaalne taust ja sellest tulenevalt kaasatakse kuriteo kui konflikti lahendamisele nii kuriteo toimepanija kui ka kuriteoohver, samuti ühiskond laiemalt. Restoratiivõiguse teooria rõhutab vajadust reageerida kuritegelikule käitumisele läbi teoga tekitatud kahju heastamise. Mitteformaalne lepitusmenetlus võimaldab kriminaalmenetlusest sõltumatult või sellega paralleelselt lepitada ohvrit ja kurjategijat, tegeldes kuriteoni viinud konflikti põhjustega. Ühelt poolt võimaldab lepitamine ohvri suuremat kaasamist otsustusprotsessi, mis kindlasti suurendab inimeste osalus- ja turvatunnet, teiselt poolt vähendab kuriteoga kaasnenud pingeid, hirmu, viha jms tundeid, mis võivad äärmuslikel juhtudel viia omakohtuni. Sisulisest aspektist saavutatakse lepitusmenetluse abil ausam ja objektiivsem kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine ning kannatanu õiguste ja huvide kaitse.

Riigikogu lõpetas kaheksa eelnõu teise lugemise:

valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse, patendiseaduse, kasuliku mudeli seaduse, tööstusdisaini kaitse seaduse, mikrolülituse topoloogia kaitse seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, korruptsioonivastase seaduse, konkurentsiseaduse, karistusseadustiku, relvaseaduse, alkoholiseaduse, maksukorralduse seaduse, väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku rakendamise seaduse ja elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (931 SE). Teise lugemise käigus muudeti lühemaks eelnõu pealkiri: karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seadus;

valitsuse algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse eelnõu (965 SE), mille peamine eesmärk on ETV ja Eesti Raadio liitmine ühtseks kaasaegseks ringhäälinguks. Eelnõu arutelu keskendus ringhäälingunõukogu moodustamise põhimõtetele. Riigikogu hääletas eelnõusse taas muudatuse, mis kaasab nõukogusse poliitikute kõrval ka eksperdid. Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele neljapäeval 18. jaanuaril;

valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1040 SE);

valitsuse algatatud õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu (1049 SE);

valitsuse algatatud riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse muutmise seaduse eelnõu (1047 SE);

valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1036 SE);

valitsuse algatatud raudteeseaduse ja teeseaduse muutmise seaduse eelnõu (1039 SE);

valitsuse algatatud elektriohutusseaduse eelnõu (1045 SE);

Riigikogu lõpetas kaheksa eelnõu esimese lugemise:

valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1066 SE);

valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1074 SE);

valitsuse algatatud pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (1043 SE);

valitsuse algatatud Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide, Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria Vabariigi, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Horvaatia Vabariigi, Islandi Vabariigi, Montenegro Vabariigi, Norra Kuningriigi, Rumeenia, Serbia Vabariigi ning ÜRO Kosovo missiooni vahelise Euroopa ühise lennunduspiirkonna rajamise mitmepoolse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (1055 SE);

valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (1051 SE);

valitsuse algatatud rahvaraamatukogu seaduse muutmise seaduse eelnõu (1070 SE);

valitsuse algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (1077 SE);

valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2007 – 2013” heakskiitmine” eelnõu (1053 OE).

Infotunnis vastas regionaalminister Jaan Õunapuu küsimustele Loksa kriisi, andmete tuvastamise ja riikliku järelevalve kohta. Kaitseminister Jürgen Ligi vastas küsimustele Eesti kaitseväe tuleviku ja Pärnu ajateenijate kohta. Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo vastas küsimusele lastega seotud peretoetuste kohta.

Istung lõppes kell 18.33.

Neljapäev, 18. jaanuar

Riigikogu võttis vastu rahvusringhäälingu seaduse

Riigikogu võttis vastu neli seadust:

68 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (1040 SE), mis volitab piirivalveametit otsustama piiripunktis erandina viisa andmise või viisa andmisest keeldumise. Seadus näeb ette võimaluse väljastada erandina piiripunktis viisa välismaalasele, kes küll ei vasta viisa andmise tingimustele, kuid viisa väljastamine on siiski vajalik humaansetel kaalutlustel, riiklikest huvidest lähtuvalt või rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. Nendel juhtudel võib seaduse kohaselt piiripunktis erandina viisa anda välismaalasele vaid siseministri otsusel.

70 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud õiguskantsleri seaduse muutmise seadus (1049 SE), mis laiendab õiguskantsleri pädevust, andes talle õiguse tegutseda piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli artiklis 3 sätestatud riigi ennetusasutusena. Riigikogule tehtavas ülevaates  õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle ning põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle teeb õiguskantsler edaspidi ülevaate ka oma tegevusest ennetusasutusena piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise vältimiseks.

75 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse muutmise seadus (1047 SE), mis suurendab pikaajalise väljapaistva loomingulise töö eest preemiat saavate isikute arvu seniselt kahelt isikult kolmeni. Alates tulevast aastast välja antava preemia suurus kasvab seniselt 300 000 kroonilt 600 000 kroonini.

76 poolthäälega (1 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seadus (965 SE), mis liidab ETV ja Eesti Raadio ühtseks kaasaegseks ringhäälinguorganisatsiooniks. Ringhäälingunõukogu moodustatakse nii poliitikutest kui ka ekspertidest.

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise:

86 Riigikogu liikme algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (974 SE), mille eesmärk on muuta põhiseaduse preambulat, et esile tõsta ja tähtsustada eesti keele tähendust eesti kultuuri ja rahvusliku identiteedi kandjana;

valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (1027 SE), mille üheks eesmärgiks on õiguslikult määratleda riigi infosüsteemi koosseis, reguleerida sellesse kuuluvate andmekogude korraldus ning anda õiguslikud alused andmeteenuste osutamiseks ja kasutamiseks.

Riigikogu istungi stenogramm on internetis aadressil: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus