Esmaspäev, 11. detsember

Õiguskantsler vastas arupärimisele korruptsiooni kohta

Ametivande andis Riigikogu asendusliige Siim –Valmar Kiisler.

Õiguskantsler Allar Jõks vastas Riigikogu liikmete Tõnis Kõivu, Jaanus Marrandi, Sven Mikseri ja Andres Jalaku 13. novembril esitatud arupärimisele korruptsioonivastase seaduse kohta (nr 253), mis puudutas Järvamaal ühistranspordi korraldamist ja Paide linnapea väidetavat sekkumist selle juhtimisse lähtudes isiklikest huvidest.

Jõks selgitas, et õiguskantsleri pädevuses ei ole hinnata, kas mõni ametiisik on järginud või rikkunud konkreetsel juhul korruptsioonivastast seadust. Taolise hinnangu andmiseks on vaja uurida igakülgselt ja põhjalikult konkreetseid asjaolusid. Korruptsioonivastase seaduse § 26³ näeb karistusena töökoha tegevus- või toimingu piirangute rikkumise eest ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Vastava väärteo kohtuväline menetleja on politseiprefektuur.

Õiguskantsler vastas ka küsimusele, kuidas mõjutab kohaliku omavalitsuse autoriteeti ja prestiiži olukord, kus omavalitsuse juhid ajavad segi isiklikud ja avalikud huvid? Jõks on seisukohal, et olukord, kus ametiisikute avalikud ja erahuvid on põimunud, mõjub avaliku võimu autoriteedile ja prestiižile negatiivselt. Huvide põimumise ärahoidmiseks ongi seadusandja kehtestanud korruptsioonivastase seadusega töökoha-, tegevus- ja toimingupiirangud.

Õiguskantsler märkis, et korruptsiooni vältimise vahendite kehtestamine on seadusandja ülesanne ja õigus. Seejuures tuleb mõistagi silmas pidada, et korruptsioonivastase võitluse vahendid piiravad suuremal või vähemal määral põhiseaduse §-ga 26 kaitstud õigust perekonna ja eraelu puutumatusele, §-ga 29 kaitstud õigust valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta ning §-dega 31 ja 48 kaitstud õigust tegeleda ettevõtlusega ja koonduda tulundus- ja mittetulundusühingutesse ja liitudesse. Seega peavad kehtestatavad piirangud olema põhjalikult kaalutud ning oma intensiivsuselt soovitava eesmärgi suhtes proportsionaalsed.

* * *

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (935 SE) esimest lugemist ei toimu sellel töönädalal tulenevalt algatajate ettepanekust.

Teisipäev, 12. detsember

Iraagi missiooni pikendamise eelnõu läbis esimese lugemise

68 poolthäälega võeti vastu rahanduskomisjoni esitatud otsus „Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2006. aasta tegevuse kontrollimiseks” (1037 OE). Otsuse kohaselt nimetati Riigikontrolli tegevuse kontrollimiseks Asi Deloitte Audit Eesti audiitor Veiko Hintsov. Otsuse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

Lõpetati valitsuse esitatud otsuse „Eesti kaitseväe üksuste kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel julgeolekutagamismissioonil Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis” eelnõu (1052 OE) esimene lugemine. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Lõpetati korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni esitatud korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni moodustamise otsuse muutmise otsuse eelnõu (1041 OE) esimene lugemine. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi kultuurikomisjoni esitatud otsuse „Riigikogu otsuse muutmine seoses ringhäälingunõukogu uue liikme nimetamisega” 1061 OE). Otsuse vastu hääletas 51 ja poolt 30 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.

Kolmapäev, 13. detsember

Riigikogu võttis vastu tuleva aasta riigieelarve

Riigikogu ees esines kõnega Eestis visiidil viibiv Ukraina president Viktor Juštšenko. Ta avaldas tänu selle eest, et 1990. aastate algul tegi Riigikogu esimesena maailma parlamentide seas avalduse, milles nimetas õigustatult genotsiidiks Ukraina rahva vastu 1932.-33. aastail nõukogude võimude poolt põhjustatud suurt näljahäda. Väga kõrgelt hindas ta Eesti parlamendi panust vaatlejate saatmisel 2004. aasta presidendivalimistele Ukrainas.

Juštšenko nimetas Eesti ja Ukraina sõbralikke, vastastikusel usaldusel ja praktilisel koostööl põhinevaid suhteid väga heaks. „Ukrainale teeb siirast heameelt Eesti edu rahvusliku taassünni, riikliku edenemise ja majanduskasvu teel. Me aplodeerime teie reformidele, mis on viinud Eesti Euroopa Liitu ja NATOsse, te olete meile suureks eeskujuks. Sooviksin anda teile ja maailmale ühtse signaali: demokraatlikud muutused Ukrainas on saanud pöördumatuks. Ukraina tsivilisatsiooniline ja geopoliitiline kuuluvus juhivad meie riiki vääramatult Euroopa Liitu ja NATOsse,” sõnas Ukraina president.

Juštšenko selgitas ka, et on algatanud Ukrainas poliitilisi jõude konsolideeriva dialoogi. Poliitiliste jõudude taktika võib olla erinev, kuid Ukraina edasiliikumise strateegia on saanud juba objektiivseks eluliseks reaalsuseks. Ta rõhutas: „Ukraina kinnitab oma vankumatuid huve: rahvuslik taassünd, demokraatia, inimõigused, majanduskasv, täisväärtuslik osalus Euroopa ja euroatlantilistes institutsioonides.”

Kõne lõpus toonitas Ukraina riigipea, et Eesti ja Ukraina on kindlad partnerid, kes arendavad edasi partnerluse ja solidaarsuse dialoogi.

Riigikogu võttis vastu kokku seitse seadust:

57 poolthäälega (16 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud 2007. aasta riigieelarve seadus (987 SE). Eelarve tulud on kokku 75,91 ja kulud 74,78 miljardit krooni. Eelarve on esmakordselt ülejäägiga 1,13 miljardit krooni. Eelarve sisaldab ka vahendid Eesti Raudtee aktsiate riigile tagasiostmiseks. Võrreldes tänavuse aasta eelarvega on järgmise aasta eelarve tulud kasvanud orienteeruvalt 23% ja kulud 21%.

72 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, kohtutäituri seaduse, karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, riigi õigusabi seaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seadus (972 SE), mis tõhustab kriminaalselt teenitud tulu konfiskeerimist. Põhimõttelise uuendusena muudeti kolmandale isikule kuuluva vara konfiskeerimise aluseid. Nii on edaspidi võimalik konfiskeerida kuritegelikult omandatud vara ka juhul, kui isik, kellele see otsuse tegemise ajal kuulub, on saanud selle kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või kui see on isikule võõrandatud konfiskeerimise vältimiseks.

66 poolthäälega (3 vastu, 1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud vangistusseaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus (964 SE), mis näeb ette kuni kolmekuulise vangistuse täitmise üleviimise arestimajadest vanglatesse alates 2009. aastast. Seadus näeb ette ka kinnipeetavate avavanglasse paigutamise võimaluse suurendamise. Alates 2015. aastast näeb seadus ette piirangu, mille kohaselt ei tohi vangla võtta vastu rohkem kinnipeetavaid, kui vanglas on kohti. Selle tagamiseks antakse kohtule alus vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks, mis tähendab seda, et kergema kuriteo sooritanud isik kannab oma karistuse ära siis, kui vanglas on vabu kohti. Samuti näeb seadus ette vanglasse karistust kandma saabunud isikutelt DNA proovi võtmist, tagamaks kuritegevusevastase võitluse efektiivsust ja võimaldamaks bioloogiliste jälgede alusel sündmuskohtade seostamist ning kahtlusaluste, tundmatute laipade ja teadmata kadunud isikute identifitseerimist.

67 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse muutmise seadus (984 SE), mis tõhustab looduskeskkonna kaitset suurtootmisest tuleneva saaste eest, järgides säästliku keskkonnakasutuse põhimõtteid sealhulgas sea-, veise- ja linnukasvatuslikus suurtootmises. Seaduse majanduseesmärk on käitajate ja loa andjate tööaja kadude vähendamine, milleks loob eeldused kompleksloa taotluste ja kompleksloa tabelivormide ühitamine ja digitaliseerimine. Seadusega kaasneb ka looma- ja linnukasvatajate poolt kompleksloa taotluse menetluse eest tasutava riigilõivu oluline vähenemine.

56 poolthäälega (5 vastu, 1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud töötajate usaldusisiku seadus (928 SE), mis reguleerib ühte liiki töötajate esindaja – töötajate usaldusisiku – tegevust teda volitanud töötajate esindamisel suhetes tööandja ja töötajatega. Seaduse tähenduses nimetatakse töötajateks ka avalikud teenistujad, tööandjaks avalikus teenistuses loetakse aga riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutust. Seadus viib sisse ka mitmed muudatused ametiühingute seadusesse, töölepingu seadusse ja palgaseadusse, mis kõik johtuvad käesoleva seaduse üldkontseptsioonist.

54 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi valitsuse vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seadus (1019 SE), mis soodustab investeeringuid, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab topeltmaksustamise, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena. Leping piirab tulu- ja varamakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide suhtes võib kehtestada. Samuti aitab leping luua lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.

57 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud konventsiooni ajutise impordi kohta lisade B.4, B.7, B.8 ja E heakskiitmise seadus (1025 SE), mis viib Eesti õiguse kooskõlla EL-iga ühinemislepingu ühinemis­akti artikli 6 lõikega 2, mille kohaselt kohustuvad uued liikmesriigid ühinema lepingute ja konventsioonidega, mille senised liikmesriigid ja ühendus on ühiselt sõlminud või mida nad ajutiselt kohaldavad. Samuti on eesmärgiks kaasa aidata Admission Temporaire-Temporary Admission märkmiku alusel rakendatava ajutise sisseveo tolliprotseduuri võimalikult ühetaolisele rakendamisele EL liikmesriikides ning võimaldada Eestisse ajutiselt importida turismi reklaammaterjale, tootmis­tegevuses kasutatavaid või piiriliikluse raames imporditavaid kaupu ja impordi­maksudest osaliselt vabastatud kaupu.

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise:

valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse ja Finantsinspektsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu (1017 SE);

valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (975 SE). Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletustulemus: 3 poolt, 36 vastu.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (995 SE) teine lugemine. Hääletustulemus: 43 poolt, 15 vastu.

Õiguskomisjoni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse, patendiseaduse, kasuliku mudeli seaduse, tööstusdisaini kaitse seaduse, mikrolülituse topoloogia kaitse seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, korruptsioonivastase seaduse, konkurentsiseaduse, karistusseadustiku, relvaseaduse, alkoholiseaduse, maksukorralduse seaduse, väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku rakendamise seaduse ja elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (931 SE) teine lugemine.

Riigikogu lõpetas kuue eelnõu esimese lugemise:

valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (1035 SE);

valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Transpordi arengukava 2006-2013 kinnitamine” eelnõu (1028 OE);

valitsuse algatatud elektriohutusseaduse eelnõu (1045 SE);

valitsuse algatatud raudteeseaduse ja teeseaduse muutmise seaduse eelnõu (1039 SE);

valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1036 SE);

valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja ringhäälinguseaduse muutmise seaduse eelnõu (1024 SE).

Infotunnis vastas kultuuriminister Raivo Palmaru küsimustele ringhäälingunõukogu, Venemaa propaganda, Sakala keskuse, muuseumide rahastamise, kultuuripiletite käibemaksu ja meediapoliitika kohta. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastas küsimusele haridusasutuste haldamise kohta.

Istung lõppes kell 18.57.

Neljapäev, 14. detsember

Riigikogu muutis krediidiasutuste ja finantsinspektsiooni seadust

Riigikogu võttis 63 poolthäälega vastu valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse ja Finantsinspektsiooni seaduse muutmise seaduse (1017 SE). Seaduse peamine eesmärk on harmoneerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu kapitalinõudeid käsitlevad direktiivid, millega sätestatakse uus kapitali adekvaatsuse kontseptsioon krediidiasutustele. Kapitali adekvaatsus näeb krediidiasutusele ette miinimumkapitali nõuded piisava maksevõime tagamiseks, kus varasid ja bilansiväliseid kirjeid kaalutakse vastavalt nende riskiastmele. Lisaks on konkurentsi moonutamise ärahoidmiseks ja pangandussüsteemi tugevdamiseks Euroopa siseturul nähtud ette vastav ühtne operatsiooniriski miinimumkapitali nõue –  8%, kus liikmesriik võib kehtestada ka kõrgema taseme. Eesti krediidiasutuste puhul on see hetkel 10%. Käesolev seadus jõustub 2007. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

Majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükkas Riigikogu esimesel lugemisel tagasi Isamaaliidu fraktsiooni ja Res Publica fraktsiooni algatatud õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1010 SE). Ettepaneku poolt hääletas 44 ja vastu 16 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Eelnõu langes menetlusest välja.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi 17 Riigikogu liikme algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise seaduse eelnõu (1014 SE). Ettepaneku poolt hääletas 21 ja vastu 12 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1. Eelnõu langes menetlusest välja.

Riigikogu istungi ülevaatliku stenogrammi leiate internetist: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form 

Riigikogu pressitalitus