Esmaspäev, 4. detsember

Regionaalminister vastas arupärimisele Harju maavanema tegevuse kohta

Regionaalminister Jaan Õunapuu vastas Riigikogu liikmete Eiki Nestori ja Jüri Tamme 13. novembril esitatud arupärimisele Harju maavanema teostatud järelevalve kohta (nr 252). Riigikogu liikmeid ajendas arupärimist esitama Loksa linnavolikogu selle aasta 1. septembri otsus, millega valiti Helle Lootsmann Loksa linnapeaks. Linnavolikogu otsuste seadusele vastavust kontrollinud maavanem Värner Lootsmann vaatas muu hulgas läbi oma abikaasa linnapeaks valimise otsuse ning tunnistas selle 5. septembril oma järelevalveotsusega õiguspäraseks. Kuna aga Loksa linnavolikogu otsus linnapea valimise kohta mõjutas oluliselt maavanema abikaasa majandushuve, oli maavanem kaitsepolitsei hinnangul sellise otsuse seaduslikkust hinnates olukorras, kus tal oli huvide konflikt. Oma tegevusega rikkus Värner Lootsmann kaitsepolitsei hinnangul korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiirangu nõudeid ning kaitsepolitsei määras talle karistuseks 3000-kroonise rahatrahvi. Arupärijad soovisid regionaalministrilt teada: kas ja millal esitab ta valitsusele ettepaneku vabastada Värner Lootsmann Harju maavanema ametikohalt?

Õunapuu selgitas, et ehkki kaitsepolitseiamet on oma otsuse teinud ei ole see otsus veel jõustunud. Ministrile teadaolevalt on Värner Lootsmann väärteomenetluses seadustikus sätestatud tähtaja jooksul ehk siis täpsemalt 20. novembril esitanud kaebuse Harju maakohtule.  Otsus pole jõustunud ja Värner Lootsmanni ei saa hetkel lugeda süüdiolevaks korruptsioonivastase seaduse rikkumises. „Ma ei pea õigeks selles küsimuses enne seisukohta võtta, kui õiguskaitseorganid on oma töö lõpetanud,” ütles regionaalminister.

Kultuuriminister Raivo Palmaru vastas Riigikogu liikmete Eiki Nestori ja Mart Meri 15. novembril esitatud arupärimisele AS Sakala Keskuse kohta (nr 254).

Vabas mikrofonis võttis sõna Jüri Tamm.

Teisipäev, 5. detsember

Ants Laaneots nimetati kaitseväe juhatajaks

Riigikogu võttis salajasel hääletusel 77 poolthäälega vastu presidendi esitatud otsuse Ants Laaneotsa kaitseväe juhataja ametisse nimetamise kohta (1033 OE). Otsuse vastu hääletas 2 ja erapooletuks jäi 3 Riigikogu liiget.

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (1018 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on viia riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadus kooskõlla 2007. aasta 1. jaanuaril jõustuva välisteenistuse seadusega, millega hakatakse edaspidi reguleerima diplomaatilistele ametikohtadele ja välisteenituse seaduse mõistes haldusteenistujate ametikohtadele vastavaid palgaastmeid. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Kolmapäev, 6. detsember

Riigikogu võttis vastu otsuse Eesti Raudtee enamusaktsiate omandamiseks

Riigikogu võttis vastu kuus seadust ja otsuse:

76 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus (947 SE), mille kohaselt on kriminaalmenetluses jälitustoiminguks loa väljastamise õigus lisaks Harju Maakohtule ka teistel maakohtutel. Muudatuse tulemusena ei ole väljaspool Tallinna asuvatel prokuröridel enam vajalik loa taotlemiseks pealinna sõita. See võimaldab olulist aja ja raha kokkuhoidu. Maakohtu esimehele antakse õigus määrata jälitustoiminguks loa andmiseks kuni kolm kohtunikku, vähendamaks kohtute töökoormust. Kokku võivad jälitustoiminguteks loa andmise õiguse saada kuni 16 kohtunikku senise 2 kohtuniku asemel.

80 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (991 SE), mis võimaldab äriregistri avaldusi läbi vaadata ja registrikandeid teha kiirmenetluse korras. Seda on esialgu võimalik kohaldada osaühingu, füüsilisest isikust ettevõtja, täis- ja usaldusühingu esmakannetele ning füüsilisest isikust ettevõtjate ja äriühingute (sh ka aktsiaseltside ja tulundusühistute) muutmiskannetele. Kiirmenetluse puhul saab vajalikud andmed registrit pidavale kohtule esitada Interneti teel, ilma notari vahenduseta. Registrit pidavate kohtute ning Registrite ja Infosüsteemide Keskuse töökorralduses ja ressursijaotuses lähtutakse eesmärgina 2-tunnisest menetluskiirusest. Äriregistri tavamenetluse maksimumtähtaega lühendati 15 kalendripäevalt 5 tööpäevale.

75 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (966 SE), mis kõrvaldab vastuolud ja mitmetimõistetavused, mis ilmnesid seoses selle aasta 1. jaanuaril  jõustunud uue tsiviilkohtumenetluse seadustikuga. Viimane sätestab muuhulgas maksekäsu kiirmenetluse regulatsiooni, mis on vajalik rahaliste nõuete kiirendatud ja lihtsustatud käsitlemiseks. Sellise lihtsustatud menetluse eesmärk on anda kohtutele võimalus lahendada väikese väärtusega ja sisuliselt vaidlustamata nõuded võimalikult kiiresti ning väikese aja- ja rahakuluga.

72 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud ohvriabi seaduse muutmise seadus (980 SE), mille esmane eesmärk on lahendada ohvriabiteenuse osutamisel üles kerkinud praktiline probleem: ohvrite ja nende perekonnaliikmete vajadus professionaalse psühholoogilise abi järele, et taastada nende sotsiaalne toimetulekuvõime. Samuti suurenevad ohvriabi seaduse alusel makstavad hüvitised nii vägivallakuriteoga tekitatud varalise kahju kui ka füüsilise vägivalla korral.

62 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud rahvatervise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt toiduseaduse, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse, loomatauditõrje seaduse ning veeseaduse muutmise seadus (955 SE), mis teeb valitsusele ülesandeks kehtestada tervisekaitse- ja ohutusnõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele, ning vastava määruse väljatöötamise. Seadus kohustab ujulateenuse osutajaid muuhulgas kasutavat vett laboratoorselt kontrollima ja tagama vastava teabe kättesaadavuse.

64 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seadus (905 SE), mille kohaselt võetakse tarvitusele täiendavad ja rangemad meetmed ebaseadusliku kalapüügi ja turustamise üle kontrolli kehtestamiseks ning Eestis laevastiku püügivõimsuse vähendamiseks, millest tulenevalt on eelistatud need struktuurabi taotlejad, kes loobuvad oma ajaloolisest püügiõigusest. Samuti antakse seadusmuudatusega keskkonnaministrile õigus kehtestada piiranguid harrastuspüügil ühes ööpäevas püüda lubatud kala koguste kohta.

56 poolthäälega (13 vastu) võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „AS Eesti Raudtee erastamislepingu poolte kokkuleppel lõpetamise ja AS Eesti Raudtee enamusaktsiate omandamise heakskiitmine” (1031 OE), mis kiidab heaks Eesti Vabariigi, Baltic Rail Services OÜ ja aktsiaseltsi Eesti Raudtee vahel 30. aprillil 2001 sõlmitud AS Eesti Raudtee erastamislepingu ja selle lahutamatuks lisaks oleva aktsionäride lepingu lõpetamise poolte kokkuleppel. Samuti kiidetakse heaks tehingu hind 2,35 miljardit krooni.

Riigikogu lõpetas seitsme eelnõu teise lugemise:

valitsuse algatatud perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse eelnõu (936 SE ja 999 SE);

valitsuse algatatud riigilõivuseaduse eelnõu (1011 SE);

valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1032 SE). Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletustulemus: 6 poolt, 62 vastu;

valitsuse algatatud töötajate usaldusisiku seaduse eelnõu (928 SE);

valitsuse algatatud saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (984 SE);

valitsuse algatatud kohtutäituri seaduse, karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, riigi õigusabi seaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (972 SE);

valitsuse algatatud vangistusseaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (964 SE);

Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (995 SE) teine lugemine. Hääletustulemus: 41 poolt, 30 vastu;

Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse eelnõu (965 SE) teine lugemine. Hääletustulemus: 48 poolt, 35 vastu;

Riigikogu lõpetas kuue eelnõu esimese lugemise:

valitsuse algatatud konventsiooni ajutise impordi kohta B.4-, B.7-, B.8- ja E-lisa heakskiitmise seaduse eelnõu (1025 SE);

valitsuse algatatud üleliigse laovaru tasu seaduse muutmise seaduse eelnõu (1030 SE);

valitsuse algatatud söödaseaduse eelnõu (1038 SE);

valitsuse algatatud piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni muudatuse heakskiitmise seaduse eelnõu (1029 SE);

valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (1026 SE);

valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (1027 SE).

Infotunnis vastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar küsimustele ohtlike veoste, ühistranspordi dotatsiooni, rahvusvahelise koostöö ja soojusenergia käibemaksu kohta. Kaitseminister Jürgen Ligi vastas küsimusele ohuhinnangu ja kaitsetahte kohta.

Istung lõppes kell 19.40.

Neljapäev, 7. detsember

Riigikogus toimus välispoliitika arutelu

Täna toimus Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu, kus ettekannetega esinesid välisminister Urmas Paet ja Riigikogu väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa.

Urmas Paeti ettekanne oli pühendatud Euroopa Liidu laienemise ja partnerluse teemadele ELi ja NATO naabruses olevate riikidega. Seoses laienemisega märkis Paet, et Eesti avab oma tööjõuturu Bulgaaria ja Rumeenia kodanikele kohe nende riikide liitumisel oodates vastu samasugust käitumist enda suhtes ka teistelt liikmesmaadelt. Vaadates 2004. aastal liitunute liikmeksoleku 2,5 aastasele perioodile, on areng olnud kiire ning uued liikmesriigid on hästi üle võtnud ELi ühisreeglid. Samas takistavad tihedamat integratsiooni euroalaga edasilükkumine, tööjõuturu avanemise aeglus ja samuti Schengeni ala laiendamisel tekkinud raskused, mida ei saa panna täiel määral 2004. aastal liitunute õlule. Paet tõdes, et uute liikmesriikide elu on selle kahe aastaga aga selgelt paremaks läinud: keskkond on puhtam, paljudes riikides on väga kõrge arengutempo ja välisinvesteeringute sissevool.

Paet peatus ka käimasolevatel liitumisläbirääkimistel Horvaatia ja Türgiga, kandidaadistaatuse andmisel Makedooniale ning perspektiividel teistele Lääne-Balkani riikidele. Paet sõnas „Euroopa Liidus tervikuna väheneb toetus laienemisele ja selle vastaste arv suureneb. Tänavu kevadel oli laienemise poolt 45 % ja vastu 42 % Euroopa Liidu kodanikest. Eestis ja muudes uutes liikmesriikides oli toetus edasisele laienemisele selgelt kõrgem kui vanades – 66 %, sealhulgas Eestis 50 %”.

Välisminister käsitles ka Euroopa Liidu ja NATO koostööd ning naabruspoliitikat, millega seoses ta mainis, et Euroopa Liidu üks strateegilisi partnereid on Venemaa. Paeti sõnul peab Eesti väga oluliseks, et Euroopa Liit tugineks Venemaaga suheldes oma väärtustele ja sisemisele ühtsusele ega tooks väärtusi ohvriks pragmaatilistele huvidele. Paet ütles: „Eesti töötab selle nimel, et Euroopa Liidu ja Venemaa läbirääkimised uuendatud partnerlus- ja koostööleppe üle saaksid alata võimalikult kiiresti”.

Andes ülevaadet NATO arengutest leidis välisminister, et muutuvate jõuvahekordadega ja kriisidega maailmas peab NATO nii uuenema kui ka laienema, tegema tihedat koostööd Euroopa Liidu ja teiste organisatsioonidega, arendama partnerlussuhteid riikidega, kes jagavad samu väärtusi nagu Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Korea ja Jaapan. NATO peab säilitama oma usaldusväärsuse nii põhimõttekindluse kui ka oma peaülesannete täitmisega.

Märgiti ära ka Eesti arengukoostöö Ida-Euroopa riikidega nagu Gruusia, Moldova ja Ukraina, kes on meie prioriteetsed partnerriigid.

Peatudes Euroopa Liidu arenguid käsitleval temaatikal rõhutas kaasettekandja Riigikogu väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa, et täiendamist ja parandamist vajab ühenduse seadusandlus, prioriteetide hulka kuuluvad jätkuvalt energeetika, ühisturu problemaatika, julgeolek, majanduslik ränne ja kliimamuutused. Rääkides Euroopa Liidu edasisest laienemisest sõnas Eesmaa: „Tõsiselt tuleks kaaluda riikide mitmekaupa vastuvõtmise mõttekust, sest isegi naaberriigid on oma arengutasemelt erinevad”.

Peatudes ELi naabruspoliitikal märkis Eesmaa, et määrava tähtsusega on justiits- ja siseasjade, energia, transpordikeskkonna ja innovatsiooni areng ühiste väärtuste tunnustamise suunas. Venemaa ei soovi naabruspoliitikaprogrammist osa võtta. Eesmaa õhutas Riigikogu liikmeid jätkama Eesti ja Venemaa vahelisi parlamentaarseid kontakte ning dialooge.

*        *       *

Riigikogu võttis 71 poolthäälega vastu valitsuse algatatud riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse (1018 SE). Seaduse eesmärk on viia riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadus kooskõlla 2007. aasta 1. jaanuaril jõustuva välisteenistuse seadusega, millega hakatakse edaspidi reguleerima diplomaatilistele ametikohtadele ja välisteenituse seaduse mõistes haldusteenistujate ametikohtadele vastavaid palgaastmeid. Seadus jõustub 2007. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.

69 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seadus (936 SE ja 999 SE). Seadus sätestab struktuuritoetuste andmise ja kasutamise, tagasinõudmise ja tagasimaksmise alused ning korra, samuti nimetatud toetuste andmise ning kasutamise järelevalve alused ning vaidemenetluse korra. Käesolev seadus jõustub 2007. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu hääletas 1 Riigikogu liige, erapooletuks ei jäänud keegi.

69 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud riigilõivuseadus (1011 SE). Uus seadus loob suurema selguse riigilõivumäära arvestamisel, riigilõivu tasumisel ja muudes lõivustamisega seonduvates toimingutes. Seaduse väljatöötamisel on arvestatud kehtiva seaduse rakendamisel üles kerkinud probleeme ja tõlgendamisraskuseid, mistõttu uue seaduse alusel muutub lõivustamisega seonduv arusaadavamaks nii riigilõivu tasujale kui ka riigilõivu võtjale. Seadus jõustub 2007. aasta 1. jaanuaril, seaduse § 93 jõustub käesoleva seaduse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse vastu hääletas 2, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.

61 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadus (1032 SE). Muuhulgas tõsteti sotsiaalmaksu maksmise aluseks olevat kuumäära 2000 kroonini. Seadus jõustub 2007. aasta 1. jaanuaril, paragrahvid 1, 4 ja 10 jõustuvad 2008. aasta 1. jaanuaril ning paragrahv 5 2009. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu hääletas 3, erapooletuks jäi 4 Riigikogu liiget.

Keskkonnakomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul hääletati esimesel lugemisel menetlusest välja Isamaaliidu fraktsiooni ja Res Publica fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (1008 SE). Ettepaneku poolt hääletas 31 ja vastu 17 Riigikogu liiget.

Istungite stenogrammi leiad: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus