Justiitsminister selgitas arstiabi olukorda vanglates

Justiitsminister Rein Lang vastas Riigikogu liikme Avo Üpruse 17. oktoobril esitatud arupärimisele vanglates arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi kohta (nr 248).

Justiitsminister tõi välja statistilised andmed haiguste leviku kohta vanglates. Lang selgitas, et alates 2004. aastast on kõikide vanglate meditsiiniosakonnad viidud vastavusse sotsiaalministri poolt kehtestatud nõuetele haiglavälise eriarstiabi osutamiseks. Kõikide vanglate meditsiiniosakonnad vastavad sotsiaalministri määrusega kinnitatud nõuetele perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile. Alates 1. juulist 2005, asub Tallinna Vangla tervishoiuosakonna statsionaarne üksus Maardus, mille ruumid ja sisustus vastavad sotsiaalministri poolt kehtestatud normidele. Tartu Vanglas osutatakse nõuetele vastavat statsionaarset psühhiaatrilist abi ning lisaks viiakse läbi ka statsionaarseid psühhiaatrilisi kohtuarstlikke ekspertiise. Lang rõhutas, et kõik vanglates töötavad tervishoiutöötajad, on vastavalt tervishoiuteenuse korraldamise seadusele registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris. „Eesmärgiks on kinnipeetavatele pakutava tervishoiuteenuse samaväärsus vabaduses pakutavate tervishoiuteenuste ja tingimustega,” selgitas justiitsminister. Vastavalt vangistusseaduse § 107, teostab erialalist järelevalvet sotsiaal- ja tervishoiualastes küsimustes sotsiaalminister.

Lang ütles, et peamiseks raskuseks vangla tervishoiusüsteemis on kvalifitseeritud tervishoiutöötajate vähesus, mis on probleemiks ka väljaspool vanglaid. Eesti vanglate meditsiiniosakondades on 1. oktoobri 2006. aasta seisuga täitmata ligi neljandik ametikohtadest. Vangistusseaduse kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetava terviseseisundit ning kui kinnipeetav vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse ta arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Tervishoiuteenuse osutamise lepingud on sõlmitud Ida- ja Lääne-Tallinna Keskhaiglaga ning ka Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga.  Lang tõdes, et Eesti vanglates viibivate kinnipeetavate üldist tervislikku seisundit võib hinnata halvaks. „Selle põhjuseks ei ole aga kindlasti mitte vanglates osutatav meditsiiniabi, vaid kinnipeetavate vangistusele eelnenud eluviisid ja keskkond,” ütles justiitsminister.

Teisipäev, 14. november

Riigikogu vabastas Tarmo Kõutsi kaitseväe juhataja ametist

Riigikogu võttis 69 poolthäälega (1 vastu) vastu Vabariigi Presidendi esitatud Riigikogu otsuse „Tarmo Kõutsi kaitseväe juhataja ametist vabastamine” (1015 OE). Kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts teatas 24. augustil 2006 Vabariigi Presidendile oma tagasiastumisest. President kuulas ära 26. oktoobril 2006 Riigikaitse Nõukogu arvamuse, kes soovitas presidendil esitada Riigikogule ettepanek kaitseväe juhataja ametist vabastamiseks. President leidis riigikaitse kõrgeima juhina, et kaitseväe juhtimise stabiilsuse huvides tuleks kaitseväe juhataja vahetus viia läbi võimalikult kiiresti. Seadus näeb ette kaitseväe juhataja ametisse nimetamise ja ametist vabastamise Riigikogu otsusega Vabariigi Presidendi ettepanekul. Ametist tagasiastumisest teatab kaitseväe juhataja Vabariigi Presidendile ette vähemalt neli kuud.

Riigikogu lõpetas Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Isamaaliidu fraktsiooni ja Res Publica fraktsiooni algatatud sõjahaudade kaitse seaduse eelnõu (1001 SE) esimese lugemise. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 28. november kell 18. Eelnõu eesmärk on reguleerida sõjategevuse tagajärjel surnud isikute säilmete kaitse vastavalt Eesti rahvusvahelistele kohustustele. Eelnõu seletuskirja kohaselt võib kohustus sõjahaudade kohaseks tähistamiseks ja austamiseks tingida ka seal paiknevate säilmete ümbermatmise vajaduse olukorras, kus sõjahauad asuvad kohas, mis ei võimalda piisavalt tulemuslikult sõjahaudade ja säilmete väärikat kohtlemist ning mida ei saa käsitleda väärika viimse rahupaigana.

Riigikogu lõpetas Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (937 SE) teise lugemise. Isamaaliidu fraktsioon ja Res Publica fraktsioon tegid ettepaneku teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 27 poolt, 47 vastu.

Kolmapäev, 15. november

Riigikogu võttis vastu arengufondi seaduse

Riigikogu võttis vastu kuus seadust ja otsuse:

72 poolthäälega (2 erapooletut) võeti vastu valitsuse ja Isamaaliidu fraktsiooni algatatud Eesti Arengufondi seadus (946 SE ja 861 SE). Loodava arengufondi  eesmärk on stimuleerida ja toetada Eesti majanduses muutusi, mis peavad aitama kaasajastada majandust, tagada ekspordi kasv ning luua juurde kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti. Arengufondi finantseerimiseks moodustatakse sihtotstarbeline investeerimiskapital. Arengufondile antakse tema asutamisel üle vähemalt 3%-lisele osalusele vastav kogus riigile kuuluvaid ASi Eesti Telekomi aktsiaid, mille väärtus on hetkel orienteeruvalt 500 miljonit krooni. Arengufond võib kasutada investeerimistegevuseks nii aktsiatelt saavaid dividende kui ka aktsiate müügist saadavaid vahendeid.

72 poolthäälega (5 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus (918 SE), mis reguleerib kahe uue sotsiaalteenuse - asenduskodu teenuse ja lapsehoiuteenuse - osutamist. Asenduskodu teenus on pikaajaliselt toiminud nn lastekodu teenusena, millele on seni nõuded kehtestatud peamiselt määruste tasandil. Nimetatud nõuded viidi nüüd seaduse tasandile. Lapsehoiuteenuse puhul kehtestati nõuded lapsehoiuteenuse pakkujatele, lapsehoidjatele ning lapsehoiuteenuse osutajale. 

73 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tulumaksuseaduse § 5 ja maamaksuseaduse § 10 muutmise seadus (992 SE), mis suurendab kohalikele omavalitsustele residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust eraldatavat määra seniselt 11,8 protsendilt 11,9 protsendini. Seadus tuleneb valitsuse 14. septembril istungil tehtud otsusest anda kohalike omavalitsuste tulubaasi üle kultuuri- ja haridustöötajate palkade ühtlustamise vahendid summas 100 miljonit krooni.

74 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse ja äriseadustiku muutmise seadus (951 SE), mis täpsustab registripidaja hinnakirja ja vastutuskindlustuse tingimuste kooskõlastamise protsessi, muudab senist järelevalvekorraldust registris registreeritud aktsiaemitentide üle, lisab seaduses seni puudunud esindajakonto omaniku vastutust reguleerivad sätted. Seadusse on lisatud ka esindajakonto omaniku üle järelevalve teostamise sätted. Samuti kehtestatakse Eesti väärtpaberite keskregistri ja äriregistri vahelise infovahetuse täpsem kord.

53 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Euroopa Ülikool-Instituudi asutamise konventsiooni muutmise konventsiooni ratifitseerimise seadus (998 SE). Konventsiooni  eesmärk on aidata kõrghariduse andmise ja teadustegevusega kaasa Euroopa kultuuri- ja teaduspärandi arendamisele selle ühtsuses ja mitmekesisuses.

44 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Rahvusvahelist Satelliitsideorganisatsiooni käsitleva kokkuleppega ühinemise seadus (978 SE), mis annab Eestile võimaluse ühineda Rahvusvahelist Satelliitsideorganisatsiooni käsitleva kokkuleppega ning saada ITSO (International Telecommunications Satellite Organization) liikmeks. ITSO liikmeksolek annab Eestile võimaluse osaleda rahvusvahelise kosmoseside järelevalve organisatsiooni töös ning saada ülevaade ülemaailmse kosmosesidesüsteemi opereerimisest ja arengust.

52 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Eesti kaitseväe üksuse kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Lätis” (1006 OE), mis võimaldab kasutada kuni 40 liikmelist Eesti kaitseväe üksust Riias toimuva NATO tippkohtumise julgeoleku tagamiseks ajavahemikul 20. novembrist kuni 4. detsembrini. Läti Vabariik soovib kasutada Eesti kaitseväe soomusmasinaid, mille ülesanne on võimalike massirahutuste korral blokeerida koostöös Läti politseiga ja viimase juhtimisel tänavaid ning transportida tippkohtumise turvamisel osalevate jõustruktuuride isikkoosseisu.

Riigikogu lõpetas kuue eelnõu teise lugemise:

valitsuse algatatud 2007. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (987 SE). Isamaaliidu fraktsioon, Res Publica fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 25 poolt, 49 vastu. Rahanduskomisjonile muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 20. november kell 16;

valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse, krediidiasutuste seaduse, finantsinspektsiooni seaduse, tagatisfondi seaduse ja kindlustustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (919 SE);

valitsuse ning Riigikogu liikmete Siiri Oviiri ja Marika Tuusi ning Isamaaliidu fraktsiooni ja Res Publica fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu (952 SE, 977 SE, 139 SE ja 926 SE);

valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (990 SE);

valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (969 SE). Isamaaliidu fraktsioon ja Res Publica fraktsioon tegid ettepaneku teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletustulemus: 16 poolt, 42 vastu;

valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (966 SE);

Riigikogu katkestas valitsuse algatatud relvaseaduse, riigilõivuseaduse ja strateegilise kauba seaduse muutmise seaduse eelnõu (967 SE) teise lugemise.

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu esimese lugemise:

valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (995 SE);

Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse § 97 muutmise seaduse eelnõu (981 SE);

valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse ja keskkonnajärelevalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (985 SE).

Keskkonnakomisjoni ettepanekul ei arutatud valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (905 SE);

Infotunnis vastas rahandusminister Aivar Sõerd küsimustele Eesti Raudtee enamusosaluse tagasiostmise rahastamise kohta. Keskkonnaminister Rein Randver vastas küsimustele maadevahetuse ja keskkonnajärelvalve kohta. Siseminister Kalle Laanet vastas küsimustele tuleva aasta riigieelarve ja sisejulgeoleku kohta.

Istung lõppes kell 18.50.

Neljapäev, 16. november

Riigikogu võttis vastu seaduse peretoetuste suurendamiseks

Riigikogu võttis vastu 53 poolthäälega (20 vastu) Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse (937 SE), mis viib Euroopa Parlamendi valimise läbi kandidaatide suletud nimekirjade meetodil. Seaduse kohaselt annaksid valijad Euroopa Parlamendi valimisel oma hääle kas erakonnale (mitte aga tema kandidaatide nimekirjas olevatele konkreetsetele kandidaatidele) või üksikkandidaadile. Et hääli saab erakonna kandidaatide nimekiri tervikuna, ei nähta seaduses ette ka kandidaatide nimekirjas olevate kandidaatide ümberreastamist vastavalt saadud häälte arvule. Valituks osutuvad kandidaadid vastavalt erakonna määratud järjestusele ning nimekirja poolt saavutatud mandaatide arvule.

74 poolthäälega võeti vastu valitsuse ning Riigikogu liikmete Siiri Oviiri ja Marika Tuusi ning Isamaaliidu fraktsiooni ja Res Publica fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja vanemahüvitise seaduse muutmise seadus (952 SE, 977 SE, 139 SE ja 926 SE), mis laiendab järgmise aasta 1. jaanuarist elluastumistoetuse maksmist iseseisvalt elama asuvatele vanemliku hoolitsuseta lastele, kes on lapsena olnud eestkostel või perekonnas hooldamisel, sarnaselt hoolekandeasutuses või erivajadustega õpilaste koolis kasvanud lastele. Tuleva aasta 1. juulist lihtsustub peretoetuste maksmise skeem. Kaob ära kvartaalselt makstav laste arvust sõltuv peretoetuse liik. Samas tõuseb lapsetoetus alates pere kolmandast lapsest 900 kroonini kuus. Lasterikastele peredele makstavad  toetused suurenevad, näiteks kolmelapselisele perele makstav toetus tõuseb kuu kohta 1200 kroonilt 1500 kroonile, neljalapselisele perele 1800 kroonilt 2400 kroonile, viielapselisele perele 2250 kroonilt 3300 kroonile ja kuuelapselisele perele 2700 kroonilt  4200 kroonile. Tuleva aasta 1. juulist tõuseb eestkostel ja perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 900 kroonilt 1500 kroonini kuus. Tuleva aasta 1. juulist hakatakse peretoetusi maksma ka õhtuses õppevormis, kaugõppes ning osakoormusega õppes keskharidust omandavatele 16-19 aastastele lastele.      

Riigikogu istungi ülevaatliku stenogrammi leiate internetist: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus