Peaminister andis ülevaate pronkssõduri valvamise kuludest 

Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Helir-Valdor Seederi, Mart Nuti, Trivimi Velliste, Marko Pomerantsi ja Henn Pärna 20. septembril esitatud arupärimisele pronkssõduri valvega seotud kulude kohta (nr 247).

Peaminister ütles, et riigi julgeoleku tugevdamist kui ka avaliku korra tagamist saab kindlasti rahas hinnata, kuid ei saa öelda, et tehtud kulutused on asjatud kui sõda pole puhkenud või õigusrikkumisi pole toime pandud. „Oluline on, et meie politsei ja julgeolekuasutused suudavad prognoosida ja ennetada suuremaid ohte riigi julgeolekule ja avalikule korrale,” rõhutas Ansip. Valve pronkssõduri ümber oli välja pandud ohuhinnangu alusel. „Usaldan meie õiguskaitseorganeid. Olen veendunud, et ohuhinnang on olnud adekvaatne ja tehtud kulutused on olnud otstarbekad,” märkis peaminister.  Ansip selgitas, et valitsuskabineti 25. mai nõupidamisel arutati Tõnismäel toimuvaid sündmusi. Politseile otsustati teha ülesandeks avaliku korra tagamine ja ööpäevaringne kohalolek, eesmärgiga hoida ära võimalikud provokatsioonid ja konfliktid eriarvamustega ning erimeelsusega isikute vahel. Üksnes videovalvet kasutades ei oleks politsei suutnud avalikku korda tagada ega õigusrikkumistele reageerida. Peaminister selgitas, et praeguseks on olukord Tõnismäel normaliseerunud. 9. oktoobri hommikust alates on Tõnismäel asuv haljasala politseilindist vabastatud. Politsei ohutsoon on tühistatud, politseivalve lõpetatud ning Tõnismäele on paigaldatud videokaamera.

Ansip avaldas lootust, et Riigikogu võtab vastu sõjahaudade kaitse seaduse ning selle alusel pronkssõdur teisaldatakse ja sinna maetud - kui sinna on keegi maetud - maetakse ümber sinna, kus on surnute koht ehk surnuaiale.  

Teisipäev, 7. november

Erakonnaseaduse muudatus läbis teise lugemise

Riigikogu võttis 63 poolthäälega vastu rahanduskomisjoni esitatud hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu koosseisu muutmise otsuse (1002 OE). Otsuse kohaselt arvati nõukogu koosseisust välja Jaan Kallas ning nimetati nõukogu uueks liikmeks Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Sirje Jõgiste. Otsuse vastu hääletas 1 ja erapooletuks jäi samuti 1 Riigikogu liige.

Lõpphääletusel jäi kultuurikomisjoni esitatud otsus „Riigikogu otsuste muutmine seoses ringhäälingunõukogu uue liikme nimetamisega” (1012 OE) vastu võtmata ja langes seega menetlusest välja. Otsuse vastu hääletas 49 ja poolt 35 Riigikogu liiget.

Lõpetati põhiseaduskomisjoni algatatud erakonnaseaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (569 SE) teine lugemine. Eelnõu kolmas lugemine on planeeritud neljapäevaks, 9. novembriks

Katkestati põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikodu kodukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (624 SE) teine lugemine.  

Kolmapäev, 8. november

Riigikogu kiitis heaks lähiaastate kõrgharidusstrateegia

Riigikogu võttis vastu seaduse ja otsuse:

70 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Kreeka Vabariigi valitsuse vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seadus (979 SE). Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid, tagada isikute võrdne kohtlemine ning kõrvaldada topeltmaksustamine, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulu- ja varamakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide suhtes võib kehtestada. Samuti aitab leping luua lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks. Eesti on juba sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingu Soome, Rootsi, Taani, Norra, Läti, Leedu, Poola, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi, Islandi, Tšehhi, Kanada, Ukraina, Saksamaa, Valgevene, Madalmaade, Itaalia, Prantsusmaa, Iirimaa, Ameerika Ühendriikide, Moldova, Hiina, Kasahstani, Belgia, Austria, Armeenia, Malta, Horvaatia, Šveitsi, Ungari, Portugali, Türgi, Hispaania, Rumeeniaga, Slovakkiaga ja Sloveeniaga.  

72 poolthäälega (1 vastu) võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Eesti kõrgharidusstrateegia aastateks 2006–2015 heakskiitmine” (948 OE). Dokument määratleb Eesti kõrghariduse arengusuunad järgmiseks 10 aastaks. Riigikogus heakskiidetud arengusuundadest juhinduvad oma edasises tegevuses valitsus, ministeeriumid, kõrgharidust pakkuvad õppeasutused ja üliõpilasorganisatsioonid. Strateegia väljatöötamisel on lähtutud Eesti ja maailma kõrgharidust kujundavatest faktoritest.

Riigikogu lõpetas seitsme eelnõu teise lugemise:

valitsuse algatatud riigi 2006. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (986 SE);

valitsuse algatatud rahuaja riigikaitse seaduse ja riigisaladuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (996 SE);

valitsuse ja Isamaaliidu fraktsiooni algatatud Eesti Arengufondi seaduse eelnõu (946 SE ja 861 SE);

valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, riigilõivuseaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (886 SE);

valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse, käibemaksuseaduse, rahvatervise seaduse, riigilõivuseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (918 SE). Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek teine lugemine katkestada ei leidnud toetamist. Hääletus: 26 poolt, 45 vastu;

valitsuse algatatud tulumaksuseaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (992 SE). Isamaaliidu fraktsiooni ja Res Publica fraktsiooni ettepanek teine lugemine katkestada ei leidnud toetust. Hääletus: 21 poolt, 44 vastu;

valitsuse algatatud Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse ja äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu (951 SE).

Riigikogu lõpetas üheksa eelnõu esimese lugemise:

valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja ohvriabi seaduse muutmise seaduse eelnõu (939 SE);

valitsuse algatatud Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu (1009 SE);

valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti kaitseväe üksuse kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Lätis” eelnõu (1006 OE);

valitsuse algatatud Euroopa Ülikool–Instituudi asutamise konventsiooni muutmise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (998 SE);

valitsuse algatatud riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõu (1004 SE);

valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti riikliku turismiarengukava 2007–2013 kinnitamine” eelnõu (976 OE);

valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigi 2005. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (988 OE);

valitsuse algatatud perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse eelnõu (999 SE);

valitsuse algatatud riigilõivuseaduse eelnõu (1011 SE).

Riigikogu kuulas ära ka riigikontrolör Mihkel Oviiri ülevaate riigi vara kasutamise ja säilimise kohta 2005. aastal.

Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip küsimustele Eesti Raudtee, riigivaradega tehtavate tehingute, liiklusohutuse ja teedeehituse kohta. Kultuuriminister Raivo Palmaru vastas küsimustele kultuuripärandi kaitse ja kultuuriobjektidega seotud parteistamise kohta.

Istung lõppes kell 21.35.

Neljapäev, 9. november

Riigikogu sätestas relvastatud jõu kasutamise tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu korral

Riigikogu võttis 77 poolthäälega vastu põhiseaduskomisjoni algatatud erakonnaseaduse § 5 muutmise seaduse (569 SE). Seadusmuudatuse kohaselt võib erakonna liikmeks olla ka vähemalt 18-aastane teovõimeline Euroopa Liidu kodanik, kes ei ole Eesti kodanik, kuid kes elab püsivalt Eestis. Üheaegselt võib kuuluda ainult ühte Eestis registreeritud erakonda. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

Riigikogu võttis 82 poolthäälega vastu valitsuse algatatud rahuaja riigikaitse seaduse ja riigisaladuse seaduse muutmise seaduse (996 SE). Rahuaja riigikaitse seadust täiendati uue paragrahviga, mis sätestab tsiviilsõiduki tekitatud ohu korral kaitseväe ja Kaitseliidu relvastatud jõu kasutamise otsustamise ja korra. Tsiviilõhusõiduki vastu tohib relvastatud jõudu kasutada vaid juhul, kui ühegi teise vahendiga pole võimalik Eesti Vabariigi vastu suunatud relvastatud rünnet ära hoida ja tingimusel, et relvastatud jõu kasutamisega kaasnev kahju on oluliselt väiksem kui ründega võimalik kaasnev kahju. Riigisaladuse seaduse kohaselt salastatakse valitsuse kehtestatud kaitseväe ja Kaitseliidu relvastatud jõu kasutamise reegleid, mis määratlevad tsiviilsõiduki tekitatava ohu ja sellele ohule reageerimise protseduuri, sisaldav teave 10 aastaks. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

Lõpetati Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni algatatud keelatud rajatise kõrvaldamise seaduse eelnõu (1000 SE) esimene lugemine.

Tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni algatatud sõjahaudade kaitse seaduse eelnõu (1001 SE) esimene lugemine. Arutelu jätkub teisipäeval, 14. novembril kell 10 algaval istungil.

Seaduse algatajatena võtsid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Riigikogu liikmed Peeter Kreitzberg ning Mark Soosaar tagasi planeerimisseaduse, ehitusseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (943 SE).

Sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükkas Riigikogu esimesel lugemisel tagasi Res Publica fraktsiooni ja isamaaliidu fraktsiooni algatatud lapsele elatise tagamise seaduse eelnõu (924 SE). Tagasilükkamise poolt hääletas 43 ja vastu 30 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.

Riigikogu istungite ülevaatliku stenogrammi leiate internetist: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus