Siseminister andis ülevaate tsiviilkasutuses olevatest relvadest 

Siseminister Kalle Laanet vastas Riigikogu liikmete Mark Soosaare, Sven Mikseri, Peeter Kreitzbergi ja Ivari Padari 14. septembril esitatud arupärimisele tsiviilkasutuses olevate relvade kohta (nr 246). 

Laanet ütles, et siseministeerium  ja politsei ei pea vajalikuks toetada ettepanekut vähendada ega piirata tsiviilkasutuses olevate relvade arvu, kuivõrd see ei ole piisavalt põhjendatud. Füüsilisest isikust relvaomanikke oli 2005. aastal 28 604 ja 2006. aastal 26 527. Juriidilisest isikust relvaomanikke on 2006. aastal 110 ja 2005. aastal oli see arv 113. „Samas toetame muudatusi, mis karmistavad nõudeid relvaloa taotlejale ning tõhustavad järelevalvet relvade käitlemise üle,” rõhutas siseminister. Vastavad nõuded on sätestatud Riigikogu menetluses olevas relvaseaduse eelnõus, milles nähakse ette lisaks kehtivale, veel täiendavaid füüsilisele isikule soetamisloa või relvaloa andmist välistavaid asjaolusid ja aluseid. „Olulisemaks keeldumise aluseks on väärteomenetluse korras isiku karistatus, narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslikus tarvitamises, valdamises või omandamises,” märkis Laanet. 

Teisipäev, 24. oktoober 

Põhiseaduse muutmise ettepanek rahvaalgatuse võimaldamiseks läbis esimese lugemise 

Riigikogu nimetas Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmeks Rein Randveri asemele Riigikogu liikme Villu Reiljani. Otsuse (1003 OE) poolt hääletas 50, erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget. 

Lõpetati valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse eelnõu (954 SE) teine lugemine. Seadusmuudatus võimaldaks Eestil täita Euroopa Liidu liikmelisusest tulenevaid kohustusi kolmanda riigi kodaniku suhtes, kelle kohta kehtib väljasaatmiskorraldus Euroopa Liidu territooriumilt. Eelnõu sätestab läbisõiduks Eestist õhuteed pidi loa andmise korra ja võimaldab Eestil vastavalt taotleda luba läbisõiduks teisest Euroopa Liidu liikmesriigist, eesmärgiga välja saata Eestis seadusliku aluseta viibiv välismaalane. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Lõpetati 35 Riigikogu liikme algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvaalgatuse võimaldamiseks (982 SE) esimene lugemine. Põhiseaduse muutmise eesmärk on luua kodanikele võimalus algatada seaduseelnõu rahvaalgatuse korras, milleks oleks õigus vähemalt 25 000 hääleõiguslikul kodanikul. 

Riigikogu lükkas tagasi Isamaaliidu fraktsiooni ja Res Publica fraktsiooni esitatud otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” (945 OE). Otsuse vastu hääletas 48 ja poolt 27, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. 

Kolmapäev, 25. oktoober 

Riigikogu täpsustas kaitseväe kasutamist rahvusvahelises sõjalises koostöös 

Riigikogu võttis vastu kolm seadust: 

78 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse muutmise seadus (932 SE), mis täpsustab kaitseväe kasutamise regulatsiooni rahvusvahelises sõjalises koostöös, võimaldab kaitseväe üksusel vajadusel reageerida operatiivselt vastavalt olukorrale. Seaduse kohaselt otsustab Riigikogu kaitseväe kasutamise juba enne kaitseväe üksuse kiirreageerimisvalmidusse asumist ega tee seda igal üksikjuhul eraldi. Samuti loob seadus volitusnormi, mis lubab Eestil kui vastuvõtval riigil koguda vajalikke isikuandmeid tsiviilressursside kasutamise lepingute sõlmimiseks. 

75 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud strateegilise kauba seaduse § 1 muutmise seadus (949 SE), mis annab kaitseministrile volitusnormi korra kehtestamiseks, mille alusel toimub lahingutehnika ja muu kaitseotstarbelise erivarustuse sisse- ja väljavedu, kavatsusega need muutmata kujul tagasi tuua. 

64 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud ülemäärase kahjustava või purustava toimega tavarelvade kasutamise keelustamise ja piiramise konventsiooni plahvatusohtlikke sõjajäänuseid käsitleva protokolliga ühinemise seadus (960 SE). Protokolli eesmärk on viia miinimumini konfliktijärgsete humanitaarprobleemide tekkimine, mida põhjustavad plahvatusohtlikud sõjajäänused. 

Riigikogu lõpetas kaheksa eelnõu esimese lugemise 

valitsuse algatatud rahuaja riigikaitse seaduse ja riigisaladuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (996 SE); 

valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti kõrgharidusstrateegia aastateks 2006 – 2015 heakskiitmine” eelnõu (948 OE); 

valitsuse algatatud saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (984 SE); 

valitsuse algatatud töötajate usaldusisiku seaduse eelnõu (928 SE). Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu tagasi lükata ei leidnud toetust. Hääletus: 4 poolt, 45 vastu; 

valitsuse algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse eelnõu (965 SE); 

valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (983 SE); 

valitsuse algatatud Ametlike Teadaannetega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (997 SE);  

valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (991 SE). 

Kultuurikomisjoni esimees Olav Aarna võttis menetlusest tagasi komisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuste muutmine seoses ringhäälingunõukogu uue liikme nimetamisega” eelnõu (1007 OE). 

Infotunnis vastas haridus- ja teadusminister Mailis Reps Janno Lauri esitatud küsimusele koolide rahastamise, Helir-Valdor Seederi küsimusele Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ning Õisu Toiduainetööstuse Kooli ümberkorraldamise ja Olav Aarna küsimusele hariduspoliitika kohta. Kaitseminister Jürgen Ligi vastas Urmas Reinsalu esitatud küsimusele riigikaitse kohta. Majandus-ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar vastas Ain Seppiku esitatud küsimusele ettevõtluse arengukava kohta. 

Istung lõppes kell 19.32. 

Neljapäev, 26. oktoober 

Riigikogu täiendas väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadust 

Riigikogu võttis 82 poolthäälega vastu valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse (954 SE). Seadustäiendused võimaldavad Eestil täita Euroopa Liidu liikmelisusest tulenevaid kohustusi kolmanda riigi kodaniku suhtes, kelle kohta kehtib väljasaatmiskorraldus Euroopa Liidu territooriumilt. Seaduses sätestatakse Eestist läbisõiduks õhuteed pidi loa andmise kord ja võimaldatakse Eestil vastavalt taotleda luba läbisõiduks teisest Euroopa Liidu liikmesriigist, eesmärgiga välja saata Eestis seadusliku aluseta viibiv välismaalane. Seadusesse lisati paragrahvid, mis sätestavad Euroopa Liidu ühtse reisidokumendi väljastamise väljasaatmiseks, väljasaatmise õhuteed pidi, läbisõidu taotlemise ja läbisõiduks loa saamise, Eestist läbisõidu taotlemise ja Eestist läbisõiduks loa andmise, samuti loa andmisest keeldumise, aga ka väljasaadetava saatjaga seonduva. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

Riigikogu istungi ülevaatliku stenogrammi leiate internetist: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form 

Riigikogu pressitalitus