Lipstok selgitas Eesti Panga varade optimaalset suurust eurole üleminekul 

Riigikogu istungi algul pidulikul tseremoonial andis Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ametivande ja esines Riigikogu ees kõnega. Kõne pidas ka president Arnold Rüütel. 

Riigikogu kinnitas seejärel töönädala päevakorra ja kuulas ära vastused kolmele arupärimisele. 

Eesti Panga president Andres Lipstok vastas Riigikogu liikme Janno Reiljani 7. juunil esitatud arupärimisele Eesti Panga reservide (varade) optimaalse suuruse kohta pärast eurole üleminekut  (nr 242).

Lipstok selgitas, et enne ühinemist euroalaga määrab Eesti Panga varade suuruse ettevõtete ja eraisikute nõudlus Eesti krooni järele. Krooni sularaha ja pankade poolt keskpangas hoitava arveraha muutus mõjutab valuutanõukogu süsteemis automaatselt Eesti Panga välisvarade suurust. Pärast euro kasutusele võttu sõltub euroala liikmesriigi keskpanga bilansi suurus eurosüsteemi rahapoliitilistest otsustest, mis mõjutavad nii keskpanga varade kui ka kohustuste mahtu. 

Lipstok lisas, et Eesti Panga varade suuruse määravad pärast euro kasutuselevõttu eurosüsteemi ainupädevusse kuuluvad rahapoliitilised otsused. Kõneldes  ringlusse lastavast eurode hulgast, ütles Eesti Panga president, et Euroopa Keskpangas, keskpankade süsteemis kehtib reegel, et just liikmesriikide keskpangad emiteerivad Euroopa Keskpanga juhtnööride põhjal eurosid ja kirjeldavad kõik oma väljaantavad eurod nimiväärtusega ning varaga kaetuna liikmesriikide keskpankade bilansis. Üleminek kroonilt eurole ei ole selles mõttes mingi erand. „Järelikult on eksitav väide, et Eesti Pank on pärast eurosüsteemiga ühinemist üksnes operaatori rollis, kellel euro emiteerimisõigust ei ole,” märkis Lipstok. Eesti Panga varade mahu ja Eesti Panga poolt emiteeritavate eurode hulgal on üks-ühene seos. Eesti ühinemisel euroalaga vahetab Eesti Pank kõik oma kroonikohustused, kaasa arvatud ringluses oleva sularaha, eurokohustuste vastu krooni ja euro vahelise ametliku kursiga. Eesti Panga poolt emiteeritud euro sularaha jääb Eesti Panga bilanssarvele kohustusena.  Lipstok selgitas. „Et igas bilansis peavad kohustused olema kaetud varadega, siis on ka Eesti Panga bilansis kohustustena arvele võetud euro sularaha pärast Eesti ühinemist euroalaga täielikult kaetud Eesti Panga varadega. Eesti ühinedes euroalaga asendub Eesti Panga bilanssi krooni sularahakohustus euro sularahakohustusega ning sularaha vahetus iseendast Eesti Panga varasid ei mõjuta.” 

Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu, Marko Mihkelsoni, Ken-Marti Vaheri, Tõnis Lukase, Mart Laari ja Olav Aarna 11. septembril esitatud arupärimisele inimsusevastaste kuritegude uurimise mitterahastamise kohta (nr 244) ja Riigikogu liikmete Indrek Raudse, Andres Jalaku, Aivar Õuna, Henn Pärna, Ants Paulsi, Marko Mihkelsoni, Urmo Kööbi, Peeter Tulviste, Olari Taali, Andres Herkeli, Reet Roosi, Olav Aarna, Helir-Valdor Seederi, Mart Nuti, Ken-Marti Vaheri ja Urmas Reinsalu 13. septembril esitatud arupärimisele „kingitustest” avaliku võimu teostajatele (nr 245). 

Teisipäev, 10. oktoober 

Riigikogu lükkas tagasi kaks otsuseeelnõu 

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni esitatud otsuse „Ettepanek Vabariigi Valitsusele” eelnõu (914 OE). Otsuse vastu hääletas 49 ja poolt 31 Riigikogu liiget. Seega langes eelnõu menetlusest välja. 

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud otsuse „Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee ehitamisest” eelnõu (898 OE). Otsuse vastu hääletas 45 ja poolt 24 Riigikogu liiget. Eelnõu langes menetlusest välja. 

Kolmapäev, 11. oktoober 

Riigikogu muutis kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust 

Riigikogu istungi algul andsid ametivande Riigikogu liikmed Elmar-Johannes Truu ja Mart Meri. Ametivande andis ka keskkonnaminister Rein Randver. 

Riigikogu võttis vastu viis seadust: 

87 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku, riigivastutuse seaduse, väärteomenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus (545 SE). Seadus on vajalik Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste täiemahuliseks ellurakendamiseks Eestis. Seadus annab Strasbourgi kohtusse pöörduvatele inimestele kindlustunde, et juhul, kui Euroopa Inimõiguste Kohus tuvastab Eesti riigi poolse konventsiooni rikkumise, siis on isikul õigus taotleda enda rehabiliteerimist ka siseriiklikult. 

57 poolthäälega (28 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadus (891 SE), mis kõrvaldab piirangu, et Eestis alalist elamisluba omav välismaalane peab hääletusõiguse saamiseks olema omavalitsusüksuse territooriumil elanud vähemalt viis aasta enne valimispäeva. Seaduse kohaselt on hääletusel osalemiseks vajalik vaid Eestis alalise elamisloa omamine. 

72 poolthäälega (1 erapooletu) vastu võetud Isamaaliidu fraktsiooni algatatud erakonnaseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadus (875 SE) tunnistab kehtetuks need seaduse sätted, mis alates 2008. aastast võimaldaksid erakondadesse kuuluda ka prokuröridel, politseiametnikel, õiguskantsleril, julgeolekuasutuste ametnikel, riigikontrolöril ja kohtunikel.  

59 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Ida- ja Kesk-Euroopa Kalanduse Arendamise Rahvusvahelise Organisatsiooni (EUROFISH) asutamislepingu ratifitseerimise seadus (958 SE), millega Eesti astub EUROFISHI liikmeks. Viimase eesmärgiks on arendada kalandust lähtuvalt turu hetke- ja tulevikunõudlusest regioonis, abistada liikmesriikide ettevõtteid ning juhendada neid äriplaanide ja projektide ettevalmistamisel, toetada kalanduse ajakohastamist ja tehnilist täiustamist regioonis ning edendada liikmete tehnilist ja majanduslikku koostööd kalandussektoris. 

55 poolthäälega (1 vastu, 1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töölevõetava isiku vanuse alammäära konventsiooni (nr 138) ratifitseerimise seadus (953 SE). Konventsioon kohustab selle ratifitseerinud ILO liikmesriiki ellu viima poliitikat, mis on kavandatud laste töö tõhusaks kaotamiseks, ja järk-järgult tõstma töölevõetava isiku vanuse alammäära tasemeni, mis on täielikus kooskõlas noorte füüsilise ja vaimse arenguga. Eesti puhul on deklareeritavaks vanuse alammääraks 15 aastat. Vastavalt töölepingu seadusele ei tohi tööandja tööle võtta ega rakendada tööl alla 15-aastast või koolikohustuslikku alaealist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. 

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (957 SE) teise lugemise. 

Riigikogu lõpetas kuue eelnõu esimese lugemise: 

valitsuse algatatud riiklike peretoetuste seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (977 SE); 

valitsuse algatatud Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse ning äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu (951 SE); 

valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise lepingu vastastikusest õigusabist kriminaalasjades muutmise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (970 SE);                       

valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise väljaandmislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (971 SE);                       

valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (966 SE);                       

valitsuse algatatud relvaseaduse, riigilõivuseaduse ja strateegilise kauba seaduse muutmise seaduse eelnõu (967 SE).                       

Infotunnis vastas peaminister Andrus             Ansip  küsimustele poliitika ja eetika, suhkrutrahvide, euro kasutuselevõtmise ja tasuta põhihariduse kohta. Minister Paul-Eerik Rummo vastas küsimusele lastehoiu võimaluste rahastamise kohta.

Neljapäev, 12. oktoober 

Riigikogu muutis õppetoetuste ja õppelaenu seadust 

Riigikoguvõttis vastu valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse (957 SE), mis laiendab õppetoetuste ja õppelaenu saajate ringi  Eestis elavatele Euroopa Liidu kodanikele ja nende perekonnaliikmetele ning võimaldab neil Eestis töötamise korral ka õppelaenu kustutada. Seaduse poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastu ei hääletanud ega erapooletuks ei jäänud keegi. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. 

Riigikogu istungi stenogramm on internetis aadressil: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form 

Riigikogu pressitalitus