Riigikogu kinnitas töönädala päevakorra, mille kohaselt on ette nähtud 20 teema käsitlemine.

 

Kolmapäevase istungi päevakorras on presidendi poolt välja kuulutamata jäetud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse §7 lõike 3 kehtetuks tunnistamise seaduse uuesti arutamine. Neljapäeval annab õiguskantsler Allar Jõks ülevaate seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast põhiseaduse ja seadustega.

 

Kultuurikomisjoni ettepanekul jäeti töönädala päevakorrast välja valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (957 SE).

 

 

 

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (937 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatuse eesmärgiks on viia Euroopa Parlamendi valimine läbi kandidaatide suletud nimekirjade meetodil. Eelnõu kohaselt annaksid valijad Euroopa Parlamendi valimisel oma hääle kas erakonnale (mitte aga tema kandidaatide nimekirjas olevatele konkreetsetele kandidaatidele) või üksikkandidaadile. Kuna hääli saab erakonna kandidaatide nimekiri tervikuna, ei nähta eelnõus ette ka kandidaatide nimekirjas olevate kandidaatide ümberreastamist vastavalt saadud häälte arvule. Valituks osutuvad kandidaadid vastavalt erakonna määratud järjestusele ning nimekirja poolt saavutatud mandaatide arvule. Riigikogu ei toetanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni ettepanekut eelnõu esimest lugemist mitte lõpetada.

 

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Isamaaliidu fraktsiooni ja Res Publica fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Riigikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (934 SE). Ettepaneku poolt hääletas 55 ja vastu 31 Riigikogu liiget. Eelnõu langes menetlusest välja.

 

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni algatatud korruptsioonivastase seaduse § 19 muutmise seaduse eelnõu (890 SE). Ettepaneku poolt hääletas 48 ja vastu 35 Riigikogu liiget. Eelnõu langes menetlusest välja.

 

Keskerakonna fraktsiooni ettepanekul hääletati esimesel lugemisel menetlusest välja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi, Mark Soosaare ja Sven Mikseri algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (938 SE). Ettepaneku poolt hääletas 46 ja vastu 18 Riigikogu liiget. 

 

Rahanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (922 SE). Ettepaneku poolt hääletas 51 ja vastu 19 Riigikogu liiget. Eelnõu langes menetlusest välja.

 

 

51 poolthäälega (35 vastu) võeti uuesti muutmata kujul vastu Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 3 kehtetuks tunnistamise seadus. Seadus tunnistab kehtetuks Eesti omandireformi aluste seaduse § 7 lg 3, mille kohaselt lahendatakse Saksamaale hilisümberasunute vara tagastamise või kompenseerimise taotlused riikidevahelise kokkuleppega, andes olemasolevad taotlused läbivaatamiseks õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise kohalikele komisjonidele.

 

63 poolthäälega (1 vastu, 1 erapooletu) vastu võetud valitsuse algatatud kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse, karistusseadustiku, karistusseadustiku rakendamise seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus (923 SE) annab võimaluse vähendada kinnipeetavate arvu vanglates. Süüdimõistetute reaalset kinnipidamist hakkab seaduse kohaselt asendama elektrooniline valve. Elektroonilise valve näol on tegemist nn koduaresti printsiibiga, millega süüdismõistetule kehtestatakse kodust väljumisel kindlad ajalised piirangud. Kontrollimiseks on käe või jala ümber seatud käekella meenutav seade, mis saadab teatud ajavahemike järel välja kodeeritud signaali. Elektroonilist valvet rakendatakse kergemate kuritegude puhul.

80 poolthäälega vastu võetud valitsuse algatatud vedelkütusevaru seaduse, maksukorralduse seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seadus (921 SE) sätestab üheselt mõistetavalt varumakse maksja mõiste. Kehtiva seaduse kohaselt oli importijal kohustus tasuda varumakse. Importija mõiste omakorda andis võimaluse seda erinevalt tõlgitseda: kas varumakse maksab isik, kes on kütuse omanik või isik, kes vormistab selle tarbimisse. Seadus võimaldab paremini jälgida varumakse laekumisi ja kasutada selleks Maksu- ja Tolliameti aktsiisimaksjate andmebaasi.

 

77 poolthäälega (2 erapooletut) vastu võetud valitsuse algatatud ehitusseaduse, hooneühistuseaduse, korteriomandiseaduse, korteriühistuseaduse ja seadmete energiatõhususe seaduse muutmise seadus (895 SE) aitab kaasa energiakasutuse tõhususe paranemisele. Olemasolevate hoonete kasutajatele võimaldab seadus lihtsamat ligipääsu informatsioonile, mis puudutab hoone energiatarbimist ja võimalikke energiasäästumeetmeid, uutes hoonetes tuleb hoonete kavandamisel rakendada Eesti oludes sobivaid põhimõtteid hoonete energiatarbimist määravate osade kujundamisel. Seadus määrab kindlaks energiamärgiste väljastamise alused ning abinõud katelde, konditsioneeride ja küttesüsteemide efektiivsuse tõstmiseks.

 

 

valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (917 SE);

 

valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (915 SE).

 

 

valitsuse algatatud ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (968 SE);

 

valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (969 SE);

 

valitsuse algatatud Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni konventsiooni muutmise protokolli heakskiitmise seaduse eelnõu (961 SE);

 

valitsuse algatatud rahvatervise seaduse ja sellega seonduvalt toiduseaduse, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse, loomatauditõrje seaduse, veeseaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (955 SE);

 

valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse eelnõu (954 SE);

valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse, patendiseaduse, kasuliku mudeli seaduse, tööstusdisaini kaitse seaduse, mikrolülituse topoloogia kaitse seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, korruptsioonivastase seaduse, konkurentsiseaduse, karistusseadustiku, relvaseaduse, alkoholiseaduse, maksukorralduse seaduse, väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku rakendamise seaduse ja elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (931 SE);

valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (947 SE).

 

Infotunnis vastas siseminister Kalle Laanet küsimustele korrakaitse tagamise, andmekaitse, politseitöö ja siseturvalisuse tagamise kiirreageerimisoperatsioonide kohta. Rahandusminister Aivar Sõerd vastas küsimusele maksusaladuse kohta. Põllumajandusminister Ester Tuiksoo vastas küsimusele maaelu arengu kohta aastatel 2007-2013.

 

 

Seoses 2007. aasta riigieelarve üleandmisega esines Riigikogu ees poliitilise avaldusega peaminister Andrus Ansip. Peaministri sõnul on praeguse valitsuse jaoks oluline karm ja konservatiivne eelarvepoliitika. Ansip: „Riigikogu saab asuda arutama eelarvet, kus tulud ületavad kulusid 1,1 miljardi krooniga: tulude maht on 75, 687 miljardit krooni ja kulude maht 74, 563 miljardit krooni.” Ansipi väitel jätkub järgmisel aastal tulumaksureform, millega seoses alaneb inimeste sissetulekutelt võetav maks 22 %le. „Riigi välisvõlga, mis on Euroopa Liidu väikseim, on meil soov vähendada 1,8 miljardi krooni võrra. Keskvalitsuse võlg moodustab seejärel vaid 2,8 % SKTst,” märkis Ansip. Peaministri arvates võib 2007. aasta eelarvet nimetada „Turvalise Eesti eelarveks”; see tähendab turvalisust nii majanduslikus, riigi julgeoleku kui ka inimese igapäevaelu mõttes. Ansipi sõnul kulub riigikaitsele 1, 84 % SKTst, politseinike palgatõusuks on planeeritud 220 miljonit krooni, päästeametnike 78 miljonit, piirivalevametnike palgatõusuks 38 miljonit krooni. Tänu majanduskasvule tõusevad järgmise aasta 1. aprillist ka pensionid – keskmiseks pensioniks saab olema 3490 krooni. Samuti võimaldab majanduskasv tõsta nii õpetajate kui kultuuritöötajate palka 15 %. Oma sõnavõttu lõpetades ütles peaminister: „Ma tänan töökat Eesti rahvast ja ausaid maksumaksjaid, tänu kellele meie riigi tulud jõudsalt kasvavad.”

 

Riigikogu ees andis ülevaate seadusliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast põhiseaduse ja seadustega õiguskantsler Allar Jõks. Jõksi ettekanne koosnes kolmest osast: ülevaatest möödunud aasta positiivsetest arengutest, Eesti õiguskorra kitsaskohtadest ning õiguskantsleri nägemusest demokraatia jaoks ohtlikest arengutest.

Positiivse arenguna märkis Jõks töötajate vallandamiskaitse ning juhiloa kehtivuse normide ja praktika muutmist, Justiitsministeeriumi poolset korruptsioonivastase seadusandluse põhjalikku reformimist, kodanike õigusteadlikkuse tõusu, ametnikkonna professionaalsemaks muutumist.

Õiguskorra kitsaskohtadele tähelepanu juhtides rõhutas õiguskantsler, et mitte midagi ei ole tehtud selleks, et Riigikogu liikmed ei kuuluks enam ebaseaduslikult riigi äriühingute nõukogudesse. Samuti mainis õiguskantsler probleeme erakondade rahastamise kontrolliorgani loomisega ning sellega seonduvalt valmisreklaamile seatud piirangutega. Õiguskantsleri arvates esineb puudujääke veel kaitseväe korralduse reguleerimisel, kooli tervishoiu küsimustes, psühhiaatrilise abi kättesaadavuses, salastatud teavet, ühisveevärki ja –kanalisatsiooni ning riigi õigusabi puudutava ajakohastatud seadusandluse väljatöötamisel. Õiguskantsler nentis, et riikliku järelevalve korralduse lünklikkus ja killustatus erinevate asutuste vahel on murettekitav. Samuti juhtis ta tähelepanu Tallinna, Tartu, Narva jt Eestimaa tihedalt asustatud paiku iga päev läbivatele ohtlikele transiidiveostele, aga ka probleemidele tänases planeerimises ja ehitamise korralduses.

Rääkides põhiseaduslikku korda ohustavatest arengutest peatus Jõks kolmanda sektori kaasamise näilisusel, inimeste lahterdamisel mineviku- ja tulevikutegijateks viidates ka poliitilise eliidi poolt sotsiaalsete sanktsioonidega ähvardamisele, halvustamisele, naeruvääristamisele ja hirmu õhkkonna loomisele. Õiguskantsleri arvates muutub ühiskond järjest suletumaks; parteistumine on võtmas hirmuäratavaid mõõtmeid ja reegliks on saamas erahuvide eelistamine avalikule huvile. Eraldi peatus Jõks Rahvusringhäälingu nõukogu politiseerimise püüdel. Ettekannet lõpetades sõnas Allar Jõks: „Lahendused riiklikult olulistele probleemidele saavad sündida vaid Riigikogu saalis.”

 

Riigikogu võttis 46 poolthäälega vastu Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse (915 SE). Seadustesse viidi sisse hulganisti tehnilist laadi parandusi ja täpsustusi. Viimased on vajalikud praktikas tõstatunud probleemide ja vastuolude lahendamiseks, mis on tingitud teistes õigusaktides sisseviidud muudatustest või seadusesätete erinevast tõlgendamisest.

 

Stenogrammid: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

 

Riigikogu pressitalitus