Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Indrek Raudse, Ken-Marti Vaheri, Helir-Valdor Seederi ja Tiit Niilo 16. mail esitatud arupärimisele riigi äriühingute liikmete nimetamise kohta (nr 239).

 

Peaminister vastas ASiga Werol tehased seotud probleemide ja äriühingu juhtimise kohta: „Lõppkokkuvõttes tuleb kahjuks tunnistada, et alates ettevõtte asutamisest kuni ettevõtte aktsiate võõrandamiseni see ettevõte suurt edu majandamises ei ole saavutanud.” Vastates küsimusele poliitikute kuulumise kohta äriühingute nõukogudesse märkis Ansip, et praegune süsteem toimib ja kui seda õieti kasutada, siis ta võib anda väga häid tulemusi. „Ma ei kuulu nende hulka, kes arvavad, et riigile kuuluvates äriühingute nõukogudes ei tohiks osaleda poliitikud, vastupidi, ma leian, et riigile peaksid kuuluma sellised äriühingud, millel on ka teatud avaliku huvi rahuldamise funktsioonid, mitte ainult pelgalt kasumi teenimise funktsioon. Seetõttu poliitikute kuulumine äriühingu nõukogusse, on minu hinnangul igati aktsepteeritav,” selgitas peaminister.

 

 

 

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Isamaaliidu fraktsiooni algatatud erakonnaseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (857 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on tunnistada kehtetuks need seaduse sätted, mis alates 2008. aastast võimaldaksid erakondadesse kuuluda ka prokuröridel, politseiametnikel, õiguskantsleril, julgeolekuasutuste ametnikel, riigikontrolöril ja kohtunikel. Eelnõu läks kolmandale lugemisele.

 

Sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Vabariigi Valitsuse algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (952 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatuse eesmärk on toetada hooldus- ja kasuperedes kasvavaid lapsi ning seeläbi soodustada vanemliku hoolitsuseta laste kasvamist perekonnas. Eelnõu kohaselt tõstetakse eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus seniselt 900 kroonilt kuus 1500 kroonini kuus. Ka laiendatakse eelnõuga elluastumise toetuse maksmist iseseisvalt elama asuvatele vanemliku hoolitsuseta lastele, kes on lapsena olnud eestkostel või perekonnas hooldamisel, sarnaselt hoolekandeasutuses või erivajadustega õpilaste koolis kasvanud lastele. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töölevõetava isiku vanuse alammäära konventsiooni (nr 138) ratifitseerimise seaduse eelnõu (953 SE) esimene lugemine. Ratifitseeritav konventsioon kohustab selle ratifitseerinud ILO liikmesriiki ellu viima poliitikat, mis on kavandatud laste töö tõhusaks kaotamiseks, ja järk-järgult tõstma töölevõetava isiku vanuse alammäära tasemeni, mis on täielikus kooskõlas noorte füüsilise ja vaimse arenguga. Eesti puhul on deklareeritavaks vanuse alammääraks 15 aastat. Vastavalt töölepingu seadusele ei tohi tööandja tööle võtta ega rakendada tööl alla 15-aastast või koolikohustuslikku alaealist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Isamaaliidu fraktsiooni ja Res Publica fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Riigikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (934 SE) esimene lugemine jäi ära ettekandja puudumise tõttu.

 

Isamaalidu fraktsiooni ja Res Publica fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (940 OE) langes menetlusest välja, kuna otsuse vastu hääletas 46 ja poolt 35 Riigikogu liiget. Samuti langesid menetlusest välja Isamaaliidu fraktsiooni ja Res Publica fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Riigikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (944 SE) ning Riigikogu liikmete Mark Soosaare, Imre Sooääre ja Trivimi Velliste algatatud muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (912 SE). Mõlema eelnõu puhul tegi tagasilükkamise ettepaneku Eesti Keskerakonna fraktsioon.

 

 

 

 

51 poolthäälega (20 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud erastamisseaduse § 27 täiendamise seadus (903 SE), mis annab riigile ning kohalikule omavalitsusele õiguse nende vähemusosaluse korral panna veto aktsiaseltsi nõukogu ja üldkoosoleku otsustele. Selline õigus nähakse ette vaid strateegilistes valdkondades tegutsevate aktsiaseltside puhul ehk kui tegemist on „eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava” aktsiaseltsiga ning juhul kui riigi või kohaliku omavalitsuse osalus jääb pärast aktsiate osalist erastamist väiksemaks kui pool hääleõiguslike aktsiate koguarvust. Tegu on nn „kuldaktsia” staatuse seadustamisega.

 

75 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seadus (920 SE), mis kehtestab mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsemise nõuded Euroopa Liidu määrustega reguleerimata osas. Samuti kehtestab mahepõllumajanduse valdkonnas tegutseva isiku üle järelevalve teostamise alused ja ulatuse ning vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest. Seadusega soovitakse tõhustada riiklikku järelevalvet mahepõllumajanduses tegutsevate isikute üle ning tõsta märgistatud saaduste ja toodete usaldusväärsust. 

 

72 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud lõhkematerjaliseaduse muutmise seadus (892 SE), mis karmistab ja täpsustab mitmeid pürotehnilise toote käitlemisega seonduvaid sätteid. Seadusega soovitakse kaasa aidata pürotehniliste toodete kasutamisega seonduvate õigusrikkumiste ja õnnetusjuhtumite vähenemisele.  

 

 

valitsuse algatatud ehitusseaduse, hooneühistuseaduse, korteriomandiseaduse, korteriühistuseaduse ja seadmete energiatõhususe seaduse muutmise seaduse eelnõu (895 SE);

 

valitsuse algatatud vedelkütusevaru seaduse, maksukorralduse seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (921 SE);

 

valitsuse algatatud kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse, karistusseadustiku, karistusseadustiku rakendamise seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (923 SE);

 

valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (891 SE). Isamaaliidu fraktsiooni ja Res Publica fraktsiooni ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada ei leidnud toetust. Hääletustulemus: 8 poolt, 41 vastu.

 

valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku, riigivastutuse seaduse, väärteomenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (545 SE).

 

 

valitsuse algatatud Ida- ja Kesk-Euroopa Kalanduse Arendamise Rahvusvahelise Organisatsiooni (EUROFISH) asutamislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (958 SE);

 

valitsuse algatatud partnerlus- ja koostöölepingu, millega seatakse sisse partnerlus ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tadžikistani Vabariigi vahel ratifitseerimise seaduse eelnõu (956 SE);

 

valitsuse algatatud Eesti Arengufondi seaduse eelnõu (946 SE);

 

valitsuse algatatud rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (932 SE);

 

valitsuse algatatud strateegilise kauba seaduse muutmise seaduse eelnõu (949 SE);

 

valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti kaitseväe üksuse kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO kiirreageerimisjõudude koosseisus” eelnõu (950 OE);

 

valitsuse algatatud ülemäärase kahjustava või purustava toimega tavarelvade kasutamise keelustamise ja piiramise konventsiooni plahvatusohtlikke sõjajäänuseid käsitleva protokolli heakskiitmise seaduse eelnõu (960 SE);

 

valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (957 SE);

 

valitsuse algatatud struktuuritoetuse seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (936 SE);

 

valitsuse algatatud seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise konventsiooniga ühinemise konventsiooni ja selle allakirjutamise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (959 SE).

 

Riigikogu ei võtnud vastu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (941 OE). Hääletustulemus: 19 poolt, 46 vastu.

 

Riigikogu infotunnis vastas kultuuriminister Raivo Palmaru Riigikogu liikmete küsimustele kultuuripoliitika, sõnavabaduse, meedia ja kultuuritöötajate palkade kohta. Keskkonnaminister Villu Reiljan vastas küsimustele kodanikuühiskonna ja maavarade kasutamise kohta. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastas küsimusele hariduse juhtimise kohta.

 

 

Kultuurikomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Isamaaliidu fraktsiooni ja Res Publica fraktsiooni algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (902 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on täpsustada eesti keele tasemeeksamite läbiviimist, sätestada keeletunnistuste kehtetuks tunnistamise alused ja kord, ning kehtestada keeleseaduse täitmise üle riiklik järelevalve. Muuhulgas näeb eelnõu ette andmekogu pidamise väljastatud eesti keele oskuse tunnistuste kohta ning sätestatakse keeletunnistuse kehtetuks tunnistamise alused. Eelnõu saadeti teisele lugemisele.

 

Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni esitatud otsuse „Ettepanek Vabariigi Valitsusele” eelnõu (942 OE) langes menetlusest välja, kuna otsuse vastu hääletas 46 ja poolt 27 Riigikogu liiget.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi, Sven Mikseri, Mark SoosaarejaLiina Tõnissoni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (929 SE). Ettepaneku poolt hääletas 44 ja vastu 23 Riigikogu liiget. Eelnõu langes menetlusest välja.

 

Istungi stenogrammi leiad aadressilt:

 

Riigikogu pressitalitus