Peaminister vastas arupärimisele Eesti Raudtee tagasiostmise kohta

Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Henn Pärna, Ants Paulsi, Andres Jalaku ja Marko Mihkelsoni 3. mail esitatud arupärimisele Eesti Raudtee tagasiostmise kohta (nr 228).

Peaminister ütles, et riik ei ole otsustanud mitte kasutada võimalust Eesti Raudtee tagasi osta. Valitsuse sammud näitavad riigi kindlat seisukohta, et lepinguga võetud kohustusi ja iseseisvas riigis kehtivaid õigusakte tuleb täita sõltumata sellest, kas tegu on kohaliku või välisinvestoriga. Ansip märkis, et tegemist ei ole päris kindlasti taasriigistamisega. „BRS-le on saadetud küll erastamislepingu lõpetamise hoiatus, kuid riigil on heameel, kui BRS kõrvaldab osundatud rikkumised või esitab kava nende rikkumiste kõrvaldamiseks,” ütles peaminister. Raudteeinspektsioon on õigusaktides kehtestatud nõuete täitmise kontrolli käigus AS Eesti Raudtee infrastruktuuri osas koostanud viimastel aastatel kokku 41 protokolli, millest 35 on päädinud ettekirjutusega. Nende näol on tegemist dokumentaalsete tõenditega, milles on fikseeritud konkreetsete raudtee infrastruktuurirajatiste ja hoonete tehniline seisukord. Riikliku järelevalve tegevuse käigus koostatud 41 protokollis on toodud kokku 728 puudust erinevates aspektides. Nendest puudustest 103 osutusid nii tõsiseks, et nõudsid raudteeliikluse sulgemist, informeeris peaminister Riigikogu.

Peaminister vastas veel kolmele arupärimisele: Riigikogu liikmete Kadi Pärnitsa, Eiki Nestori, Katrin Saksa, Jüri Tamme, Ivari Padari, Jarno Lauri, Peeter Kreitzbergi ja Sven Mikseri 3. mail esitatud arupärimisele sisejulgeoleku hetkeolukorra kohta (nr 226); Riigikogu liikmete Ken-Marti Vaheri, Tiit Niilo, Helir-Valdor Seederi, Sven Sesteri ja Indrek Raudse 8. mail esitatud arupärimisele AS Werol aktsiate erastamise kohta (nr 231); Riigikogu liikmete Trivimi Velliste, Peeter Tulviste, Juhan Partsi, Marko Mihkelsoni, Helir-Valdor Seederi, Indrek Raudse ja Urmas Reinsalu 11. mail esitatud arupärimisele 9. mai meeleavalduse kohta (nr 238).

Istungi algul täpsustati päevakorda. Sotsiaalkomisjoni ettepanekul jäeti töönädala päevakorrast välja valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse, käibemaksuseaduse, rahvatervise seaduse, riigilõivuseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (918 SE) teine lugemine.

Teisipäev, 13. juuni

Istungil esinesid peaminister, Eesti Panga president ja Finantsinspektsiooni juhatuse esimees

Riigikogu ees esinesid ettekannetega peaminister Andrus Ansip, Eesti Panga president Andres Lipstok ja Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein.

Peaminister andis Riigikogule ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas. Ansip nentis, et teadus- ja arendustegevuse kogukulutused on Eestis aastatel 2001-2004 kasvanud ELi liikmesriikidest kõige kiiremini. Teadus- ja arendustegevuse finantseerimise kitsaskohana tõstis Ansip esile erasektori investeeringute madala taseme. „Peame olema suutelised motiveerima erasektorit võtma riske ja tegelema valdkondadega, kus oskuste ja teadmiste loomisel on oluline roll,” märkis ta. Valitsusjuht loodab, et aastaks 2010 suudetakse teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaalu tõsta 1,9%-ni SKT-st.

Teadus- ja arendustegevuse edu peavad Ansipi hinnangul tagama inimeste arendamine, soodne innovatsiooni- ja ärikeskkond ning teadusesisesed arenguvalikud.

Peaminister peab oluliseks teaduse, eriti täppis- ja loodusteaduste atraktiivsemaks muutmist. „Uuendusmeelsus peab muutuma eestlaste elustiiliks,” rõhutas ta. Kõige olulisemaks edukriteeriumiks peab Ansip selgete valikute tegemist teaduse ja ettevõtete arendustegevuse rahastamisel. „On vähe lootust, et suudame seatud eesmärke täita ilma vahendite fokuseeritud kasutamiseta,” märkis ta. Eestile olulistest arenguvaldkondadest nimetas Ansip säästvaid tehnoloogiaid, infotehnoloogiat, kõrgtehnoloogilisi teenuseid, biomeditsiini ja biotehnoloogiat, energeetikat ning kemikaale.

Ettekandega Riigikogu ees esines ka  Eesti Panga president Andres Lipstok, kes andis ülevaate Eesti Panga 2005. aasta aastaaruande kohta. Lipstok tõstis esile, et valuutakomiteel põhinev rahapoliitika on Eestis ennast igati õigustanud. Samuti väljendas ta heameelt kõrge riigireitingu üle, mis muudab piirkonda investeerimise atraktiivseks. Kiire majanduskasvuga seotud ohtudest tõstis Lipstok esile ainult siseturule orienteeritud tegevusalade ülefinantseerimist, samuti ekspordi kasvu alanemist, mis võib ohustada välistasakaalu. Ühtlasi tõdes Lipstok, et tööjõukulude kasv pole korrelatsioonis selle kasumlikkusega. 2006. aasta alguses on tema hinnangul Eesti majanduse riskid suurenenud. „Sisenõudlus on kõrge, jooksevkonto defitsiit on kasvanud ning inflatsiooni tempo ei ole alanenud,” nentis ta.

Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein tõstis inspektsiooni 2005. aasta aruande ettekandes esile finantssektori „kuldaega”. Panganduse, kindlustuse ja väärtpaberivahenduse kasumlikkuse kõrval kõneles Malmstein majanduskuritegude eest õiglase karistuse määramise probleemist.

Malmstein viitas tõsiasjale, et kuritegelikul viisil saadud tulu võib ulatuda sadade miljonite kroonideni, samal ajal kui karistusseadustik ja eriseadused näevad finantsvaldkonna süütegude maksimaalse trahvimäärana ette 50 000 krooni. Vaatamata sellele, et trahvimäära on plaanis kasvatada poole miljoni kroonini, tuleb Malmsteini arvates karistusseadustiku sätestatud trahvi ülemmäärasid oluliselt rohkem tõsta.

Riigikogu lõpetas Eesti Keskerakonna, Eesti Reformierakonna ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonide algatatud elektroonilise side seaduse, infoühiskonna teenuse seaduse, karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (913 SE) teise lugemise. Isamaaliidu ja Res Publica fraktsioonide ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada ei leidnud toetust. Selle poolt hääletas 27 ja vastu 55 Riigikogu liiget.

Isamaaliidu, Res Publica ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioonide ettepanekul pikendati istungi tööaega kella 14-ni.

Kolmapäev, 14. juuni

Riigikogu lükkas edasi aktsiisimäärade tõstmise

Riigikogu mälestas istungi alguses leinaseisakuga juuniküüditamise ohvreid.

Riigikogu võttis vastu kaheksa seadust ja kaks otsust:

80 poolthäälega võeti vastu õiguskomisjoni algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, tunnistajakaitse seaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus (599 SE), mis sätestab lähenemiskeelu. Seaduse kohaselt võib kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada ajutist lähenemiskeeldu isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos kahtlustatava või süüdistatava suhtes, kui kahtlustatav või süüdistatav võib jätkuvalt toime panna kuritegusid. Samuti annab seadus kohtule võimaluse mõista raskema karistuse näiteks sellistel juhtumitel, kus ettevaatamatusest põhjustati kahe või enama inimese surm või kui tekitati ettevaatamatusest raske tervisekahjustus kahele või enamale inimesele; samuti karmistusid karistused noorte ja laste vastu suunatud seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude eest.

83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (857 SE), mis ajakohastab kohtumenetluse regulatsiooni. Samuti ühtlustab erinevaid kohtumenetluse liike reguleerivaid menetluspõhimõtteid.

62 poolthäälega (18 vastu) võeti vastu Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud elektroonilise side seaduse, infoühiskonna teenuse seaduse, karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus (913 SE), mille eesmärk on piirata solvavate ja vaenu õhutavate internetikommentaaride levikut. Seadus annab laiemad volitused üksikpäringute tegemiseks nii kaitsepolitseile kui ka tsiviilkohtule.

69 poolthäälega (1 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse ja välisteenistuse seaduse muutmise seadus (884 SE), mis laiendab töötuskindlustuse saajate ringi. Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab töötuskindlustushüvitise taotleja olema eelneva  24 kuu jooksul töötanud  ja tasunud makse vähemalt 12 kuud. Seadus pikeneb sätestatud referentsperioodi seniselt 24 kuult 36 kuule. Sama eesmärki toetab ka seadusemuudatus, mille järgi töötutoetuse saamine ei nulli varasemat kindlustusstaaži.

59 poolthäälega (1 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse muutmise seadus (909 SE), mille kohaselt lükatakse edasi alkoholi ja sigarettide aktsiisimäärade tõstmine 1. juulilt käesoleval aastal 1. jaanuarile 2008 ning erimärgistatud kütuse aktsiisi tõus 1. jaanuarilt 2007 1. jaanuarile 2008.   Seaduse eesmärk on aktsiisimäärade tõstmise edasilükkamise abil pidurdada inflatsiooni kasvu. Euroopa Liidu eurotsooniga ühinemiseks peab Eesti täitma Maastrichti konvergentsikriteeriumides sätestatud nõuded inflatsiooni kohta. Aktsiisitõusude edasilükkamine vähendab riigi poolt tekitavat inflatsioonisurvet, aidates täita hinnastabiilsuse kriteeriumi.

51 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppega ühinemise seadus (893 SE). Hoolimata sellest, et Euroopa Liiduga ühinedes andis Eesti oma pädevuse mere elusressursside kaitse ja majandamise alal üle Euroopa Ühendusele, kes on alates 19. detsembrist 2003 kokkuleppe osaline, peab ka Eesti Vabariik kokkuleppega ühinema. See tuleneb asjaolust, et kokkulepe on suures osas jagatud vastutusega kokkulepe, kus nii Euroopa Liit kui ka tema liikmesriigid võivad olla osalised ja vaatlejad. Kokkuleppe ratifitseerimisel tegi Euroopa Ühendus deklaratsiooni, milles nimetas valdkonnad, mille reguleerimise pädevuse on liikmesriigid andnud üle Euroopa Ühendusele, ning valdkonnad, mis on liikmesriikide ja Euroopa Ühenduse jagatud pädevuses. Kokkuleppega ühinemine on Eestile kohustuslik lähtuvalt Euroopa Liiduga ühinemise lepingule lisatud ühinemisakti artikli 6 lõikest 2.

60 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni autoriõiguse lepingu ratifitseerimise seadus (906 SE). WCT eesmärk on tagada autoritele tõhusad meetmed oma teoste kaitsmiseks informat­siooni­ajastul digitaaltehnoloogia kiire arengu valguses.  Seaduse eesmärk on tagada Eesti autoritele autoriõiguste rahvusvaheline kaitse. Intellektuaalse omandi, sealhulgas autoriõiguste territoriaalsuse printsiipi arvestades saavad Eesti autorid lepingule vastava kaitse teistes WCT osalistes ja vastupidi - WCT - osaliste autoreid kaitstakse samadel tingimustel Eestis.

61 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni esitus- ja fonogrammilepingu ratifitseerimise seadus (907 SE), mille eesmärk on tagada Eesti esitajatele ja fonogrammitootjatele autori­õigusega kaasne­vate õiguste rahvusvaheline kaitse. Intellektuaalse omandi, sealhulgas autoriõigusega kaasne­vate õiguste territoriaalsuse printsiipi arvestades saavad Eesti esitajad ja fonogrammi­tootjad lepingule vastava kaitse teistes WPPT osalistes ja vastupidi - WPPT - osaliste esitajaid ning fonogrammitootjaid kaitstakse samadel tingimustel Eestis.

63 poolthäälega (3 vastu, 2 erapooletut) võeti vastu Eesti Vabariigi territooriumilt sõjatehnika väljaveo asjaolude väljaselgitamiseks moodustatud Riigikogu uurimiskomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine 1994. aastal Eesti Vabariigi territooriumilt sõjatehnika väljaveo asjaolude väljaselgitamiseks” muutmine” (904 OE), mis pikendab uurimiskomisjoni volitusi käesoleva aasta 15. novembrini. Komisjoni volituste pikendamine on tingitud komisjoni töö käigus küsitletavate ringi laienemisest ning komisjoni hinnangul võtaks kogutud mahuka informatsiooni kvaliteetne analüüsimine enam aega, kui 2005.a. detsembris osati ette näha.

69 poolthäälega võeti vastu rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Tagatisfondi nõukogu liikmete nimetamine” (930 OE), mis nimetas Tagatisfondi nõukogu liikmeteks uuesti Tatjana Muravjova ja Eiki Nestori.

Riigikogu lõpetas viie eelnõu teise lugemise:

Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud halduskoostöö seaduse § 13 muutmise seaduse eelnõu (885 SE);

Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (835 SE);

Vabariigi Valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (899 SE);

valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (828 SE);

Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud välissuhtlemisseaduse teistkordne menetlemine.

Riigikogu katkestas põhiseaduskomisjoni ettepanekul Res Publica fraktsiooni algatatud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 3 kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (830 SE) teise lugemise.

Riigikogu lõpetas kaheksa eelnõu esimese lugemise:

Isamaaliidu fraktsiooni, Res Publica fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine aktsiaseltsi Werol tehase juhtimisvigade ning ettevõtte erastamistoimingute seaduslikkuse ja otstarbekuse uurimiseks” eelnõu (925 OE);

valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse eelnõu (920 SE);

valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse, krediidiasutuste seaduse, Finantsinspektsiooni seaduse, Tagatisfondi seaduse ja kindlustustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (919 SE);

valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (917 SE);

valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (915 SE);

valitsuse algatatud vedelkütusevaru seaduse, vedelkütuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (921 SE);

valitsuse algatatud kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse, karistusseadustiku, karistusseadustiku rakendamise seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (923 SE);

valitsuse algatatud piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (916 SE).

* * *

Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse § 9¹ muutmise seaduse eelnõu (881 SE). Hääletustulemus: 51 poolt, 20 vastu.

Õiguskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni algatatud äriseadustiku ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu (882 SE). Hääletustulemus: 53 poolt, 22 vastu.

Kultuurikomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (888 SE). Hääletustulemus: 52 poolt, 25 vastu.

* * *

Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip küsimustele Eesti Arengufondi, Setumaa, kultuuripoliitika, sisejulgeoleku ja riigivara kohta. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar vastas küsimustele transpordi arengukava ja migratsiooni kohta.

Istung lõppes kell 19.45

Neljapäev, 15. juuni

Riigikogu lõpetas kevadistungjärgu korralised istungid

Riigikogu võttis täna vastu seitse seadust:

84 poolthäältega võeti vastu valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus (831 SE), mis annab valdadele ja linnadele võimaluse ühineda ka korraliste valimiste vahelisel perioodil.

61 poolthäältega (11 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse, karistusregistri seaduse ja sellest tulenevalt riigilõivuseaduse muutmise seadus (883 SE), mis muudab eriliste teenete eest kodakondsuse andmise regulatsiooni. Samuti reguleeritakse kriminaalkorras karistatud isikutele Eesti kodakondsuse andmine ning ühtlustatakse mõistetesüsteemi. Kodakondsuse seadus viiakse kooskõlla välismaalaste seaduses tehtavate muudatustega ning uue Euroopa Liidu kodaniku seaduse redaktsiooniga. Karistusregistri seaduse muutmisest tulenevalt muudetakse ka riigilõivuseadust.

85 poolthäältega (1 erapooletu) võeti vastu Eesti Reformierakonna, Eesti Keskerakonna ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonide algatatud halduskoostöö seaduse § 13 muutmise seadus (885 SE). Riigihanke nõuete järgimisest vabastatakse prügiveoga tegelevad mittetulundusühingud, mille liikmeteks on ainult kohaliku omavalitsuse üksused.

81 poolthäältega võeti vastu Eesti Reformierakonna, Eesti Keskerakonna ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonide algatatud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse täiendamise seadus (835 SE), millega loodetakse suurendada sündivust nende lasteta paaride arvelt, kellel puudub võimalus loomulikul teel lapsi saada, kuid kellel kunstliku viljastamise protseduuri kasutamine on piiratud materiaalsete võimaluste tõttu.

85 poolthäältega võeti vastu valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seadus (899 SE), mis loob eeldused narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete illegaalse käibe piiramiseks ja käibe üle kontrolli tõhustamiseks. Seadus kõrvaldab vastuolud Euroopa Liidu otsekohalduvate määrustega. Seadus võimaldab paremini kaitsta rahva tervist, vältida narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete ebaseaduslikku ringlusesse sattumist.

86 poolthäältega võeti vastu valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seadus (828 SE), mis korraldab õppeasutuse sisehindamist ja nõustamist. Vastavalt seadusele on sisehindamise eesmärk tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng, selgitades välja kooli tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab haridus- ja teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel kooli asukohajärgne maavanem.

76 poolthäältega (3 erapooletut) võeti teistkordsel menetlemisel vastu presidendi poolt välja kuulutamata jäetud välissuhtlemisseadus. Seadusesse viidi väliskomisjoni ettepanekul mitmed muudatused, mis puudutavad presidendi tegevust välissuhtlemisel. Väliskomisjon tegi oma muudatusettepanekud lähtuvalt õigusselgusest, et seaduse mõte paremini välja tuua.

Riigikogu ei võtnud vastu (34 poolt, 44 vastu) Isamaaliidu fraktsiooni, Res Publica fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsust „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine aktsiaseltsi Werol tehased juhtimisvigade väljaselgitamiseks ning erastamise asjaolude uurimiseks” (925 OE).

Riigikogu istungi stenogramm on internetis aadressil: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus