Haridus- ja teadusminister andis ülevaate keeleseaduse täitmisest

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastas Riigikogu liikmete Sven Sesteri, Tõnis Lukase, Andres Herkeli, Avo Üpruse, Mart Nuti ja Indrek Raudse 4. mail esitatud arupärimisele Eesti Vabariigi õppeasutuste direktoritele või pedagoogidele kehtivate keelenõuete kohta (nr 230).

Minister ütles, et keeleseaduse nõuete täitmist kontrollitakse nii avalikus kui erasektoris. Samuti teostatakse järelevalvet töötajate keeleoskuse, asutuste asjaajamise ja aruandluse, isikutega suhtlemise ja tööalase teabe edastamise üle, avaliku teabe ja reklaami keele ning ametliku keelekasutuse kirjakeele normile vastavuse üle ja võõrkeelsete audiovisuaalsete teoste keele üle. Tähelepanu all on ka avalikkusele suunatud rahvusvaheliste ürituste tõlge ja eestikeelse tarbija teave.

Ministri selgituste kohaselt on keeleseaduse täitmise järelvalve muukeelsetes haridusasutustes viimastel aastatel olnud keeleinspektsiooni teravdatud tähelepanu all. See kajastub nii selles valdkonnas sooritatud järelevalvemenetluse kui ka määratud karistuste arvus. Reps ütles, et möödunud aastal kontrolliti ühtekokku 1235 avaliku sektori töötaja eesti keele oskust. Neist 799 muukeelsete haridusasutuste pedagoogi, kellest 716 ehk 92% ei vastanud keeleseadusest tulenevatele nõuetele. Keeletunnistustele lisaks kontrolliti 399 töötaja tegeliku keeleoskuse vastavust tunnistusel märgitule. Neist 336 ehk 84,2%, nende keeleoskus ei osutunud vastavaks. Kokku algatasid keeleinspektorid 2005. aastal 191 väärteomenetlust, neist 143 seoses keeleoskuse nõuete korduva rikkumisega muukeelsetes haridusasutustes. Ühtekokku määrasid keeleinspektorid 2005. aastal rahatrahve 68 020 krooni, millest 56 290 määrati keelenõuete rikkumise eest muukeelsetes haridusasutustes, märkis minister statistilise ülevaate selgituseks. „Esmakontrolli puhul üldjuhul trahvi ei määrata, vaid antakse tähtaeg, mille jooksul isik peab omandama nõutava keeleoskuse,” ütles Reps. Sõltuvalt töötaja ametikohast ja tegelikust eesti keele oskusest antakse keeleoskuse omandamiseks aega 6 kuust kuni aastani, selgitas haridus- ja teadusminister.

Reps vastas veel Riigikogu liikmete Avo Üpruse, Trivimi Velliste, Olav Aarna ja Peeter Tulviste 10. mail esitatud arupärimisele religiooniõpetuse kohta gümnaasiumides (nr 235).

Õiguskantsler Allar Jõks vastas Riigikogu liikmete Avo Üpruse, Trivimi Velliste, Olav Aarna ja Peeter Tulviste 10. mail esitatud arupärimisele religiooniõpetuse kohta gümnaasiumides (nr 236) ja Riigikogu liikme Toomas Alatalu 10. mail esitatud arupärimisele eelnõu „Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus Vabariigi Presidendi valimiskorra muutmiseks” menetlemise kohta (nr 234).

Siseminister Kalle Laanet vastas Riigikogu liikmete Ivari Padari, Eiki Nestori, Kadi Pärnitsa, Katrin Saksa, Jarno Lauri, Jüri Tamme, Peeter Kreitzbergi ja Sven Mikseri 3. mail esitatud arupärimisele sisejulgeoleku hetkeolukorra kohta (nr 227).

* * *

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul jäeti töönädala päevakorrast välja Res Publica fraktsiooni algatatud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 3 kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu  (830 SE) teine lugemine.

Teisipäev, 6. juuni

Välispoliitika arutelul keskenduti julgeolekupoliitikale

Esimese päevakorrapunktina toimus olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu. Ettekandega esinesid välisminister Urmas Paet ja väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa.

Paet keskendus kõnes valdavalt julgeolekupoliitika probleemidele. Rõhutades NATO rolli tähtsust Eesti julgeoleku tagamisel, tõstis Paet esile kaks riigi ees seisvat eesmärki: kaitsekulutuste tõstmise 2%-ni SKT-st ning nõude, mille järgi 8% riigi väekontingendist osaleks välisoperatsioonidel ja 40% oleks põhimõtteliselt valmis sinna minema. „Eesti on lubanud jõuda 2010. aastal sellise reaalse võimekuseni - 350 kaitseväelast rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil,” märkis minister. Täna on tema sõnul välismissioonidel kokku 244 Eesti kaitseväelast.

Nelja välismissiooni kõrval nimetas Paet Eesti viienda välispoliitilise missioonina riigi arengukoostööd ja humanitaarabi. „Inimõiguste ja demokraatia rahaline ja põhimõtteline toetamine mujal maailmas on meie riiklik strateegia ja osa meie rahvusvahelisest julgeolekukäitumisest,” ütles Paet. Tänavu prognoositakse Eesti arengu- ja humanitaarabi summaks 126 miljonit krooni.

Julgeolekupoliitika kõrval puudutas minister Euroopa Liiduga seotud teemasid. Ministri sõnul peab Eesti kujundama hoiakuid ELi põhiseadusliku leppe edasise käekäigu, eurotsooni, energiadebattide, tööjõu ja teenuste vaba liikumise, finantsperspektiivi ning laienemise ulatuse kohta. Ministri hinnangul peab ühe välispoliitilise eesmärgina fookusesse tõusma ühinemine Schengeniga. Samuti puudutas minister majanduse ja julgeoleku ning energeetika ja julgeoleku teemasid. „Eesti peaks olema üks mootoritest, mis veavad Euroopa Liitu ühtse energeetikapoliitika tekkimise poole,” arvas Paet.

Enn Eesmaa peatus oma ettekandes parlamentaarse diplomaatia tähtsusel rahvusvahelises suhtluses. „Probleeme, mille lahendamiseks koos töötada on palju – terrorism ja inimkaubandus, keskkond, säästev areng, migratsioon, integratsioon,” ütles Eesmaa. Kõneldes Eesti välissuhtlusest, nentis Eesmaa, et riigi võimekus paljude probleemide ja piirkondade tundmisel jätab soovida paremat. Eestist kaugemale jäävatest regioonidest on väliskomisjon Eesmaa sõnul otsustanud fookusesse võtta Hiina-temaatika. „Selle maailmajao parem tundmine võimaldab meil selgemalt kujundada oma seisukohti ja sellest lähtuvalt ka eesmärgipärasemalt tegutseda,” nentis ta. Energiapoliitika vallas märkis Eesmaa, et Riigikogu väliskomisjon jätkab plaanipäraselt energiajulgeolekualaseid kuulamisi. Energiavarustuse ühe probleemina tõstis komisjoni esimees esile Venemaa gaasi- ja naftavarude kahanemise.

Ettekandjatele esitati arvukalt küsimusi, järgnevalt esinesid kõnedega fraktsioonide esindajad ja Riigikogu liikmed.

Istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Riigikohtu esimehe esitatud Riigikogu otsuse "Priit Pikamäe Riigikohtu liikme ametisse nimetamine" eelnõu (901 OE) esimene lugemine. Eelnõu menetlemist jätkatakse kolmapäevasel istungil.

Kolmapäev, 7. juuni

Riigikogu muutis valimisseadusi elektroonilise hääletamise rakendamiseks

Riigikogu võttis vastu seitse seadust ja kaks otsust:

54 poolthäälega (12 vastu) võeti vastu põhiseaduskomisjoni algatatud valimisseaduste, rahvahääletuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seadus (836 SE), mis täpsustab elektroonilist hääletamist puudutavaid sätteid rakendamaks elektroonilist hääletamist järgmistel valimistel. Seadus muudab ka valimiste korraldust ning valimiskomisjonide tööd. Samuti kehtestatakse jaoskonnakomisjonide poliitilise tasakaalustatuse põhimõte.

75 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (879 SE), mis sätestab isikut tõendavates dokumentides biomeetriliste andmete kasutuselevõtmise. Seni puudus selleks õiguslik alus. Seadus võimaldab muude isikuandmete kõrval kanda isikut tõendavasse dokumenti ka sõrmejäljekujutised või nende andmed, silmaiirisekujutised või nende andmed ja andmed juuste värvi kohta.                                  

72 poolthäälega võeti vastu Riigikogu liikmete Jarno Lauri ja Mark Soosaare algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus (812 SE), mis sätestab, et igal kohaliku omavalitsuse volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.                                  

66 poolthäälega (1 vastu) võeti vastu Riigikogu liikmete Liina Tõnissoni ja Mart Opmanni algatatud Eesti Panga seaduse muutmise seadus (720 SE), mis viib Eesti Panga seaduse kooskõlla nõuetega, mida Euroopa Ühenduse asutamisleping ja Euroopa Keskpankade Süsteemi ning Euroopa Keskpanga põhikiri esitavad majandus- ja rahaliidu täieõiguslikust liikmest riigi keskpangale. Seadus muudab ka sätte, mille kohaselt Eesti Panga president ei saa enam olla Eesti Panga Nõukogu liige, Eesti Panga presidendi ametiaega pikendatakse 7 aastani ning sätestatakse ühtlasi piirang, mille kohaselt ei või sama isik olla Eesti Panga presidendiks 2 ametiaega järjest.

53 poolthäälega (3 vastu. 4 erapooletut) võeti vastu valitsuse algatatud metsaseadus (833 SE), mis näeb metsa uuendamise kohustuse tagamiseks ette tagatisraha. Tagatisraha on kohustuslik lageraie tegemisel üle-kahehektarilisel maa-alal järgmistes metsatüüpides: sinilille kuusikud, jänesekapsa kuusikud ja jänesekapsa mustika kuusikud. Metsa uuendamine näeb ette kas uute puude istutamist või puuseemnete külvamist ning selleks maapinna ettevalmistamist ja metsakultuuri hilisemat hooldamist. Nende tööde tegemiseks ette nähtud tagatisraha ei tohi seaduse kohaselt olla väiksem kui 3000 ega suurem kui 20 000 krooni ühe hektari kohta.

64 poolthäälega võeti vastu keskkonnakomisjoni algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seadus (876 SE), mis toob kaasa maavaravarude säästlikuma kasutamise ja tagab jäätmeseadusega kohalikele omavalitsustele pandud ülesannete parema täitmise. Samuti suunab 15% riigieelarvesse laekunud uuendusraieteks müüdud kasvava metsa raieõiguse tasust ja uuendusraietest saadud metsamaterjali müügist laekunud rahast 15% sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu keskkonnakaitsesse tagasi. 2006. aastaks on riigimetsast saadud tulust riigieelarvesse kantavaks osaks prognoositud 195 miljonit krooni.

33 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud punkrikütusereostusest põhjustatud kahju eest kantava tsiviilvastutuse 2001. aasta rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seadus (877 SE). Konventsiooniga ühinemise seaduse eesmärk on tagada Eesti Vabariigile ja Eesti territooriumil kahju kannatanud isikutele õigus saada hüvitist reostuskahjude eest, mille on põhjustanud laeval oleva või laevalt pärineva punkrikütuse lekked või heited. Konventsioon kohustab osalisriigis registreeritud kogumahutavusega rohkem kui 1000 laeva registreeritud omanikku võtma piisava kindlustuse või muu rahalise tagatise, et kehtivate määrade kohaselt katta vastutust reostuskahju eest. Punkrikütuse konventsiooniga ühinemise seadus reguleerib ka konventsioonis nõutud kindlustuse olemasolu üle teostatavat järelevalvet sadamates, tagamaks, et kõigil Eesti sadamaid külastavatel laevadel oleks asjakohane kindlustus. Järelevalvefunktsioon on veeteede ametil, kes hetkel kontrollib sadamaid külastavaid laevu pisteliselt, või eraõiguslikul juriidilisel isikul, kellele on eelnõu kohaselt võimalik delegeerida kontrolliõigus.

64 poolthäälega (2 vastu, 1 erapooletu) võeti vastu Riigikohtu esimehe esitatud Riigikogu otsus „Priit Pikamäe Riigikohtu liikme ametisse nimetamine (901 OE), mis näeb ette nimetada Priit Pikamäe alates 1. septembrist 2006 Riigikohtu liikmeks.

36 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Eesti kaitseväe üksuse kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO kiirreageerimisjõudude koosseisus” (887 OE), mis annab õiguse kasutada Eesti kaitseväe üksust suurusega kuni 15 kaitseväelast alates 1. juulist 2006 kuni 31. jaanuarini 2007 NATO kiirreageerimisjõudude (NATO Response Force) koosseisus.

* * *

Riigikogu ei võtnud muutmata kujul vastu Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud välissuhtlemisseadust. Presidendi hinnangul on mitmed seaduse sätted vastuolus põhiseadusega. Presidendi hinnangul paneb seadus presidendile kohustuse teavitada välisministeeriumi oma välissuhtlemisalasest tegevusest, mis ei ole kooskõlas Vabariigi Presidendi pädevusega. Ka peitub seaduse vastuolu presidendi arvates selles, et presidendi välisvisiitide plaani koostab välisministeerium seda eelnevalt Vabariigi Presidendiga kooskõlastamata. Põhiseaduskomisjon leidis, et seadus on põhiseaduspärane ja soovitas selle muutmata kujul vastu võtta. Väliskomisjon aga ei toetanud seaduse vastuvõtmist muutmata kujul. Hääletustulemus muutmata kujul vastuvõtmiseks oli järgmine: 20 poolt, 52 vastu. Seadus läheb muutmisele.

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu teise lugemise:

õiguskomisjoni algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, tunnistajakaitse seaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (599 SE);

valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (909 SE);

valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse ja Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (884 SE).

Riigikogu katkestas valitsuse algatatud riigihangete seaduse eelnõu (816 SE) teise lugemise.

Riigikogu lõpetas 10 eelnõu esimese lugemise:

valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (899 SE);

valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse, käibemaksuseaduse, rahvatervise seaduse, riigilõivuseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (918 SE);

Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud halduskoostöö seaduse § 13 muutmise seaduse eelnõu (885 SE);

Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud ravimiseaduse § 42 lõike 4 muutmise seaduse eelnõu (827 SE). Isamaaliidu fraktsioon, Res Publica fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletustulemus: 34 poolt, 47 vastu;

valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (905 SE). Isamaaliidu fraktsiooni ja Res Publica fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletustulemus: 12 poolt, 47 vastu;

valitsuse algatatud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni autoriõiguse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (906 SE);

valitsuse algatatud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni esitus- ja fonogrammilepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (907 SE);

valitsuse algatatud lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (892 SE);

valitsuse algatatud korteriühistuseaduse, korteriomandiseaduse, ehitusseaduse, seadmete energiatõhususe seaduse ja hooneühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu (895 SE);

valitsuse algatatud erastamisseaduse § 27 täiendamise seaduse eelnõu (903 SE). Isamaaliidu fraktsioon ja Res Publica fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletustulemus: 13 poolt, 44 vastu.

Infotunnis vastas justiitsminister Rein Lang küsimustele vabadusvõitluse, justiitsministeeriumi valitsemisala, vanglaametnike palkade ja korruptsiooni kohta. Minister Paul-Eerik Rummo vastas küsimusele Eesti Vabadussõja võidusamba kohta. Regionaalminister Jaan Õunapuu vastas küsimustele kohalike omavalitsuste tegevuse järelevalve ja Setumaa probleemide kohta.

Istung lõppes kell 20.46.

Neljapäev, 8. juuni

Riigikogus arutati õigusemõistmise  probleeme

Riigikohtu esimees Märt Rask esines istungil ettekandega „Ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta.” Kohtustatistika ülevaate kõrval keskendus  Rask nendele õigusemõistmise probleemidele, mille lahendused sõltuvad võimuharude koostööst.

Kõneldes põhiseaduslikkuse järelevalvest peatus Rask õigusriigi arengu seisukohalt märgilise tähendusega juhtumitel. Näiteks tõi ta omandireformi seaduse põhiseadusevastaseks kuulutatud sätte,  mis ei lahenda Eestist lahkunud isikute varaga seotud küsimusi. Rask nentis, et vaatamata Riigikohtu otsusele ei ole seaduseandja seni kolme aasta jooksul suutnud probleemi lahendada. „Tuleb küsida, mis on sellise kohtuotsuse mõte, kui kollektiivne otsustuskogu, olgu see parlament või volikogu ei suuda õigustloovat akti vastu võtta.” Nentides, et Eesti õigussüsteemis puuduvad vahendid taoliste kohtuotsuste täitmiseks, tegi ta ettepaneku luua vastav  õigusmehhanism. Põhiseaduslik vastutusmehhanism käivituks juhul kui kollektiivne otsustuskogu jätab õigusakti andmata, tekitades sellega kestva põhiseadusevastase olukorra.

Põhjalikumalt peatus Rask halduskohtumenetluse probleemidel, muu hulgas kritiseeris ta halduskohtumenetluse regulatsiooni. „Võib väita, et praegune halduskohtumenetluse viiteline ja segadusi tekitav regulatsiooni takistab isikuid nende seaduslike huvide kaitsel ja on vastuolus õigusriigi põhimõtetega,” märkis ta.  Olukorra parandamiseks tegi Riigikohtu esimees ettepaneku võtta halduskohtumenetluse väljatöötamine parlamentaarse järelevalve alla. Põhjalikku korrastamist vajab Raski arvates ka riikliku järelevalve valdkond. Nentides, et praegu tegeleb sellega lugematu arv ametnikke tegi Rask ettepaneku algatada riikliku järelevalve seaduse eelnõu, milles oleks ühemõtteliselt sätestatud järelevalve üldprintsiibid ja eesmärgid, järelevalve liikide erisused ning osaliste õigused ja kohustused.  

Ühe probleemina tõstis Rask esile esimese astme kohtulahendite  suure tühistamise protsendi. „Mingist õiguskindlusest ei saa juttugi olla, kui ligi pool I astme kohtulahenditest II astmes täielikult tühistatakse,” nentis ta. 

Vastates Riigikogu liikmete küsimustele rõhutas Riigikohtu esimees, et Eesti peab saama kõige õiglasema ja efektiivsema kohtusüsteemi Euroopas. „Madalamat eesmärki pole mõtet püstitada,” tõdes ta.

Järgnevalt esinesid kõnedega fraktsioonide esindajad, samuti astus kõnepulti justiitsminister Rein Lang.

Seoses istungi tööaja lõppemisega jäi pooleli Eesti Keskerakonna, Eesti Reformierakonna ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonide algatatud elektroonilise side seaduse, infoühiskonna teenuse seaduse, karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (913 SE), teine lugemine.

Istungi alguses andis Riigikogu ees ametivande Riigikohtuniku ametisse astunud Priit Pikamäe.

Riigikogu istungite ülevaatliku stenogrammi leiate internetist: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form 

Riigikogu pressitalitus