Esmaspäev, 8. mai

Peaminister selgitas eurole üleminekuga seotud probleeme

Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Henn Pärna, Tiit Niilo, Aivar Õuna, Indrek Raudse, Andres Jalaku ja Ants Paulsi 22. märtsil esitatud arupärimisele eurole ülemineku kohta (nr 221).

Peaminister selgitas, et valitsus tugineb inflatsioonikriteeriumi täitmise tõenäosuse hindamisel Eesti Panga ja rahandusministeeriumi majandusprognoosidel. Ansip rõhutas, et meil on võimalik Maastrichti inflatsioonikriteeriumile vastavat inflatsioonitaset saavutada vaid läbi konservatiivse eelarvepoliitika ja ühekordsete maksupoliitiliste sammude. „Lühiajalise inflatsiooni mõjutamine on Eestil võimalik vaid läbi maksupoliitika, muutes kaudsete maksude määrasid. Valitsus on otsustanud majanduspoliitika stabiilsuse huvides maksumääradega mitte mängida ning kaudseid makse ajutiselt mitte alandada,” ütles peaminister. Küll on aga võimalik plaanitavaid aktsiisitõuse edasi lükata, et need ei tekitaks täiendavat hinnatõusu olukorras, kus Eesti inflatsioon ületab niigi hinnastabiilsuse kriteeriumi referentsväärtust, selgitas Ansip. Valitsus jätkab konservatiivse eelarvepoliitikaga ja hoiab valitsussektori eelarve vähemalt tasakaalus, kuid pigem ülejäägis. 2005. aasta lõpuks moodustas Eesti valitsussektori ülejääk 2,63 miljardit krooni ehk 1,6% sisemajanduse kogutoodangust. IMFi hinnangul on Eesti majanduspoliitika olnud õigel kursil ning euroga ühinemise tähtaja edasilükkamine on kahetsusväärne kuid paratamatu. Nende hinnangul on Eesti majandus- ja rahandussüsteem valmis eurotsooniga ühinemiseks. „Valitsus on pidevalt kinnitanud nii Eesti ettevõtjatele kui rahvusvahelistele finantsturgudele, et Eesti soovib euroga ühineda esimesel võimalusel,” rõhutas peaminister. Valitsuskabinet seadis eesmärgiks ühineda euro alaga 1. jaanuaril 2008 ning andis asjatundjate komisjonile ülesande valmistada 1. juuniks ette euro kasutuselevõtu plaani uus versioon, lähtudes muudetud eesmärgist, märkis Ansip.

Peaminister vastas veel kolmele arupärimisele. Need olid: Riigikogu liikme Indrek Raudse 16. märtsil esitatud arupärimine OÜ Fiksor Holdingu aruannete kohta (nr 217); Riigikogu liikmete Andres Herkeli, Peeter Tulviste, Trivimi Velliste, Helir-Valdor Seederi, Mart Nuti ja Mart Laari 3. aprillil esitatud arupärimine Coal Terminal Operator AS-i söeterminali tegevuse kohta Muuga sadamas (nr 224) ja Riigikogu liikme Trivimi Velliste 10. aprillil esitatud arupärimine Pärnu Üksik-jalaväepataljoni sulgemise kohta (nr 225).

Siseminister Kalle Laanet vastas Riigikogu liikmete Mark Soosaare, Peeter Kreitzbergi ja Sven Mikseri 20. märtsil esitatud arupärimisele tsiviilkasutuses olevate relvade kohta (nr 219) ja Riigikogu liikmete Trivimi Velliste, Ken-Marti Vaheri, Urmo Kööbi, Avo Üpruse, Olari Taali, Mihhail Lotmani, Peeter Tulviste, Helir-Valdor Seederi, Indrek Raudse ja Andres Herkeli 22. märtsil esitatud arupärimisele uurimiskvaliteedi tõstmise kohta (nr 223).

Teisipäev, 9. mai

Riigikogu ratifitseeris Euroopa põhiseaduse lepingu

73 poolthäältega (vastu 1) võttis Riigikogu vastu Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimise seaduse (645 SE). Euroopa põhiseaduse leping konsolideerib Euroopa Liidu varasemad aluslepingud üheks dokumendiks, lihtsustab ELi õigusaktide süsteemi ning annab EL-ile juriidilise isiku staatuse.

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse, infoühiskonna teenuse seaduse, karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (800 SE) teise lugemise. Eelnõu eesmärk on piirata solvavate ja vaenu õhutavate internetikommentaaride levikut. Res Publica fraktsiooni ettepanek teine lugemine katkestada ei leidnud toetust. Selle poolt hääletas 33, vastu oli 48 Riigikogu liiget.

60 poolthäälega katkestati Isamaaliidu fraktsiooni ettepanekul Riigikogu valimise seaduse, rahvahääletuse seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (836 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on täpsustada elektroonilist hääletamist puudutavaid sätteid, et rakendada elektroonilist hääletamist ka järgmistel valimistel.

Riigikogu lõpetas Eesti Reformierakonna, Eesti Keskerakonna ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonide algatatud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (835 SE) esimese lugemise. Eelnõu eesmärk on suurendada sündivust nende lasteta paaride arvelt, kellel puudub võimalus loomulikul teel lapsi saada, kuid kellel kunstliku viljastamise protseduuri kasutamine on piiratud materiaalsete võimaluste tõttu.

Istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Res Publica fraktsiooni algatatud lapsele elatise tagamise seaduse eelnõu (850 SE) esimene lugemine. Eelnõu menetlemist jätkatakse kolmapäevasel istungil.

Kolmapäev, 10. mai

Riigikogu võttis vastu välisteenistuse seaduse

Riigikogu võttis vastu kolm seadust:

68 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud välisteenistuse seadus (732 SE), mis täpsustab välisteenistusse võtmise ja välislähetusse saatmise reegleid ja karjääridiplomaadile teenistusastme andmise nõudeid. Seadus reguleerib ka diplomaatidele, haldusteenistujatele ning nende perekonnaliikmetele antavaid sotsiaalsed tagatisi. Seadus hõlmab kõikide ministeeriumide ametnikke, kes töötavad Eesti välisesindustes, samuti välisministeeriumi Eestis asuvas peamajas töötavaid diplomaate, kokku umbes kaheksasada inimest.

67 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kiirgusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (853 SE), mis viib kehtiva kiirgusseaduse kooskõlla Euroopa Liidu direktiivis sätestatud nõuetega, eelkõige kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate osas. Direktiivi eesmärk on ära hoida töötajate ja muu elanikkonna kiiritamine ioniseeriva kiirgusega, mis tuleneb ebapiisavast kontrollist kõrgaktiivsete kiirgusallikate ja omanikuta kiirgusallikate üle, ning ühtlustada Euroopa Liidu liikmesriikides kohapealne kontroll iga sellise kiirgusallika üle.

66 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus (854 SE), mis lihtsustab ettevõtjate olukorda koondumisest teatamisel. Seaduse põhiosa puudutab koondumise kontrollimise peatükki, mille muudatused ja täiendused annavad ettevõtjatele teate esitamisel selgema ülevaate tähtaegadest, nõutavast teabest, lisatavatest dokumentidest ja menetluskorrast.

Riigikogu lõpetas nelja eelnõu teise lugemise:

valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu (859 SE);

valitsuse algatatud kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (855 SE);

valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (874 SE);

valitsuse algatatud Euroopa Liidu kodaniku seaduse eelnõu (864 SE).

Riigikogu lõpetas nelja eelnõu esimese lugemise:

valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse ja Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (884 SE);

valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (879 SE).

valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse, karistusregistri seaduse ja sellest tulenevalt riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (883 SE). Res Publica fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletustulemus: 18 poolt, 45 vastu;

Res Publica fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse “Riigieelarve kontrolli komisjoni moodustamine” muutmine” eelnõu (880 OE).

Riigikogu lükkas sotsiaalkomisjoni ettepanekul tagasi Res Publica fraktsiooni algatatud lapsele elatise tagamise seaduse eelnõu (850 SE). Hääletustulemus: 47 poolt, 31 vastu.

Infotunnis vastas keskkonnaminister Villu Reiljan küsimustele jääkreostuse, põlevkivi kasutamise arengukava koostamise, keskkonnahoiu ja loodusvarude kohta. Välisminister Urmas Paet vastas küsimustele välispoliitika ja Euroopa Liidu piiride kohta. Kaitseminister Jürgen Ligi vastas küsimusele Pärnu üksik-jalaväepataljoni kohta.

Neljapäev, 11. mai

Täiendati seadust digi TV ja mobiiltelefonivõrgu kiiremaks arendamiseks

Riigikogu võttis 60 poolthäälega (erapooletuid 3) vastu valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse muutmise seaduse (859 SE).

Selleks, et paremini reguleerida konkurentsiolukorda sideteenuse turul saab sideamet õiguse turgude piiritlemiseks ja turuanalüüsi läbiviimiseks ka nn uutel arenevatel turgudel. Samuti luuakse seadusega tingimused digitaaltelevisiooni kiiremaks arenguks, võimaldades muu hulgas välisriigist pärit saadete ja programmide digitaalset taasedastamist. Ühtlasi kehtestatakse seadusega tingimused neljanda üleriigilise kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu (Universal Mobile Telecommunication System – UMTS) sagedusloa väljastamiseks. Vastavalt seadusele väljastatakse sagedusluba avalikul konkursil alghinnaga 70 miljonit krooni kümneks aastaks samadel tingimustel, nagu varasemalt telekommunikatsiooniseaduse alusel väljastatud kolm analoogset luba. 

Õiguskomisjoni ettepanekul katkestas Riigikogu karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, tunnistajakaitse seaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (599 SE) teise lugemise.

Riigikogu lõpetas Trivimi Velliste, Mark Soosaare ja Imre Sooääre algatatud muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (674 SE) teise lugemise.

Riigikogu istungi ülevaatliku stenogrammi leiate internetist: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus