Peaminister selgitas Eesti Raudtee võimalikku tagasiostmist

Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Henn Pärna, Sven Sesteri ja Ants Paulsi 14. märtsil esitatud arupärimisele Eesti Raudtee võimaliku tagasiostmise kohta (nr 216).

Peaminister ütles, et ta ei pea põhimõtteliselt veaks raudtee erastamist, kuid erastamine selliselt, nagu see läbi viidi, „oli minu hinnangul viga.” Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on esitanud oma visioonid, praegu on põhiküsimus siiski hinnas. Peaminister rõhutas, et eesti rahva kõige suuremaks unistuseks ei pea olema Vene transiidile pealemaksmine. Raudtee tagasiost tuleb kõne alla siis, kui hind on õiglane, kui hind on Eesti riigile ja eesti maksumaksjale vastuvõetav. Ansipi arvates tuleb astuda esimene samm ja seejärel on võimalik diskuteerida ka Riigikogu saalis, mida teha tagasiostetud infrastruktuuriga ja operaatoritega.

Peaminister selgitas, et riik peab suutma ennast kehtestada raudteel läbi seaduste ja läbi tõhusa sõltumatu raudteeinspektsiooni kontrolli. „See, kes on raudtee omanik, see on teisejärguline. Riik peab suutma ennast, mitte ainult raudtee alal vaid ka kõigis teistes sfäärides kehtestada läbi seaduste,” rõhutas Ansip.

Peaminister märkis, et lõpliku otsuse langetamine tagasiostmise osas on Riigikogu pädevuses. Nõustajate valik õiglase hinna määramisel on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pädevuses, ütles Ansip.

Peaminister vastas veel Riigikogu liikmete Ants Paulsi, Indrek Raudse, Juhan Partsi, Henn Pärna, Mihhail Lotmani, Peeter Tulviste, Urmas Reinsalu ja Olav Aarna 14. märtsil esitatud arupärimisele Narva Kolledži uue hoone ehitamise kohta (nr 215) ja Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu, Avo Üpruse, Mihhail Lotmani, Ants Paulsi, Sven Sesteri, Urmo Kööbi, Peeter Tulviste ja Ken-Marti Vaheri 8. märtsil esitatud arupärimisele Euroopa Liidu vahendite kasutamise kohta (nr 209).

Siseminister Kalle Laanet vastas Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu, Trivimi Velliste, Sven Sesteri, Ants Paulsi, Taavi Veskimägi, Olari Taali, Urmo Kööbi ja Ken-Marti Vaheri 8. märtsil esitatud arupärimisele Euroopa Liidu vahendite kasutamise kohta (nr 210).

Õiguskantsler Allar Jõks vastas Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu, Marko Pomerantsi, Olav Aarna ja Ants Paulsi 6. märtsil esitatud arupärimisele Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise strateegia aastateks 2007–2013 koostamise kohta (nr 207) ja Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu, Mihhail Lotmani ja Ants Paulsi 6. märtsil esitatud arupärimisele sõnavabaduse kohta (nr 208).

Sotsiaalminister Jaak Aab vastas Riigikogu liikme Ela Tomsoni 13. märtsil esitatud arupärimisele ravijärjekordade lühendamise kohta (nr 214).

Välisminister Urmas Paet vastas Riigikogu liikmete Sven Mikseri, Katrin Saksa, Ivari Padari, Mark Soosaare, Jarno Lauri, Eiki Nestori ja Liina Tõnissoni 22. märtsil esitatud arupärimisele presidendivalimiste kohta Valgevenes (nr 222).

Teisipäev, 18. aprill

Riigikogu lükkas menetlusest tagasi kolm opositsiooni esitatud eelnõu

44 poolthäälega (vastu 30 Riigikogu liiget) lükkas Riigikogu põhiseaduskomisjoni ettepanekul menetlusest tagasi Isamaaliidu fraktsiooni ja Res Publica fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti kodanike relvavõitlusest NSV Liidu sõjalise okupatsiooni vastu" eelnõu (688 OE).

45 poolthäälega (vastu 34) lükati menetlusest tagasi Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ettepanekul Isamaaliidu fraktsiooni algatatud teenetemärkide seaduse muutmise seaduse eelnõu (840 SE).

42 poolthäälega (vastu 26) hääletati põhiseaduskomisjoni ettepanekul menetlusest välja Isamaaliidu fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (862 SE).

Istungi tööaja lõppemise tõttu katkes Riigikogu liikme Kadi Pärnitsa algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 28 muutmise seaduse eelnõu (839 SE) esimene lugemine. Eelnõu menetlemist jätkatakse kolmapäevasel istungil.

Kolmapäev, 19. aprill

Riigikogu muutis välismaalaste seadust

Riigikogu võttis vastu neli seadust:

67 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (829 SE), mis tõi seadusesse pikaajalise elaniku mõiste. Seaduse kohaselt lõpetatakse alaliste elamislubade väljastamine. Välismaalased, kellel on alaline elamisluba saavad pikaajalise elaniku elamisloa. Vastavalt seadusele on kaks elamisloa liiki: tähtajaline elamisluba ning pikaajalise elaniku elamisluba. Seaduse kohaselt peab välismaalane, kes taotleb pikaajalise elaniku elamisluba oskama eesti keelt vähemalt algtasemel.

64 poolthäälega võeti vastu õiguskomisjoni algatatud prokuratuuriseaduse, karistusseadustiku, väärteomenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seadus (791 SE), mis viib karistusseadustiku kooskõlla korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni nõuetega. Karistusseadustikku täiendati muuhulgas uue väärteokoosseisuga, millega keelustati tasulisele infoühiskonna teenusele või tasu eest edastatavale televisiooni- või raadioprogrammile või -saatele või nendele juurdepääsu võimaldavale teenusele ebaseaduslikult juurdepääsu võimaldavate seadmete või tarkvara kaubanduslikul eesmärgil valmistamine, edasiandmine, paigaldamine, hooldamine, omamine või reklaamimine. Karistuseks on rahatrahv kuni 300 trahviühikut.

62 poolthäälega (1 vastu) poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud mõõteseaduse, riigilõivuseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seadus (852 SE) mis viis seadusesse mitmeid Euroopa Liidu direktiividest tulenevaid ja mõõtevahendite metroloogilise kontrolli regulatsiooni parandavaid ning muutvad sätted. Seaduse positiivseks mõjuks on mõõtevahendite kiirem liikumine tootjast kasutajani, millest tingituna odavneb mõnevõrra mõõtevahendite hind.

51 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooniga ning selle protokollidega ühinemise konventsiooni ratifitseerimise seadus (865 SE), millega Eesti ühines lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooniga, mis avati allakirjutamiseks 19. juunil 1980 Roomas. Ratifitseeritud ühinemiskonventsioon reguleerib ka Rooma konventsiooniga ühinemise tehnilisi aspekte: eelotsuste taotlemise õigusega kohtute nimetamine, lepingu tekstide edastamine ja jõustumissätted.

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu teise lugemise:

valitsuse algatatud politseiseaduse ja politseiteenistuse seaduse muutmise ning sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (500 SE);

valitsuse algatatud kiirgusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (853 SE);

valitsuse algatatud välissuhtlemisseaduse eelnõu (365 SE).

Reformierakonna fraktsiooni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (828 SE) teine lugemine. Hääletus: 42 poolt, 4 erapooletut.

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise:

valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (866 SE);

valitsuse algatatud Euroopa Liidu kodaniku seaduse eelnõu (864 SE).

Riigikogu arvas menetlusest välja kaks eelnõu:

Riigikogu liikme Kadi Pärnitsa algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 28 muutmise seaduse eelnõu (839 SE). Hääletus: 49 poolt, 26 vastu;

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (841 SE). Hääletus: 56 poolt, 6 vastu.

Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip küsimustele eurole ülemineku, Tallinn-Tartu maantee, riigikaitse, tervishoiu ja riigivalitsemise kohta. Rahandusminister Aivar Sõerd vastas küsimusele riigi rahanduse kohta.

Neljapäev, 20. aprill

Riigikogu võttis vastu politsei organisatsiooni muudatusi toova seaduse

Riigikogu võttis 75 poolthäälega vastu Eesti Keskerakonna, Eesti Reformierakonna ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonide algatatud liikluskindlustuse seaduse § 22 muutmise seaduse (737 SE). Seaduse eesmärk on lihtsustada nende vanade autode kogujate ja maainimeste elu, kes kasutavad oma sõidukeid harva või ei sõida nendega mitme aasta jooksul üldse, võimaldades maksevabu lepinguid sõlmida senise 12 kuu asemel 24 kuuks.

70 poolthäälega (erapooletuid 1) võeti vastu valitsuse algatatud politseiseaduse ja politseiteenistuse seaduse muutmise ning sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus (500 SE). Seoses ümberkorraldustega politsei organisatsioonis täpsustatakse seaduses politseiprefektuuri, keskkriminaalpolitsei ja julgestuspolitsei tegevuse korraldust ning politseiametnike ametinimetustega seotud sätteid. Seadusega kehtestatakse politseiametnikele 5%-20%lise lisatasu vastavalt teenitud aastatele.

Riigikogu istungi ülevaatliku stenogrammi leiate internetist: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus