Ministrid andsid aru Euroopa Liidu eraldatud vahendite kasutamise kohta

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar vastas kõigepealt Riigikogu liikmete Indrek Raudse ja Tiit Niilo 22. veebruaril esitatud arupärimisele Koidula piiripunkti ehitamise rahastamise kohta (nr 206).

Seejärel vastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu, Andres Jalaku, Helir-Valdor Seederi ja Sven Sesteri 8. märtsil esitatud arupärimisele Euroopa Liidu vahendite kasutamise kohta (nr 213). Arupärijad küsisid tulenevalt riigikontrolöri väidetest Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis, et maanteede infrastruktuuri arendamiseks eraldatud raha võib jääda kasutamata eraldatud mahus, sest Eesti projekteerijad ei suuda nõutud mahus ette valmistada teede renoveerimise projekte. Välisprojekteerijate kasutamine pidi tehnilistel põhjustel olema samuti raskendatud.

Savisaar andis ülevaate raha senisest kasutamisest. Euroopa Komisjoni poolt on heaks kiidetud 4,35 miljardi krooni väärtuses projekte, millest abikõlbulikud on projektid 3,5 miljardit krooni ulatuses. Minister rõhutas, et osa rahast tuleb teatavasti firmade omavahenditest või riigieelarvest. Eraldatud raha eest on tänaseks remonditud või teostamisel 274 kilomeetrit erinevaid teelõike Tallinn-Narva ja Tallinn-Pärnu-Ikla maanteedel. Remonditakse ka erinevaid riigi põhi- ja tugimaanteesid kokku 85 kilomeetrit. Käimas on Jõhvi-Tartu-Valga maantee remont 83 kilomeetri ulatuses. 2006. a viiakse läbi ehitushanked Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Vaida-Aruvalla teelõigu ja Puurmanni liiklussõlme ning silla ümberehitamiseks. Ettevalmistamisel on ka Tallinn-Narva maantee Kukruse-Jõhvi teelõigu ümberehitus.

Savisaar ütles, et taotletud Euroopa Liidu vahenditest on kulutamata projekte 458 miljonit krooni ulatuses. Minister väitis: „Oleme seisukohal, et kõik käesoleva programmperioodi ehitus- ja projekteerimisprojektid rakendatakse ja väljamaksed toimuvad kuni aastani 2010.” Ennustame väljamaksete järsku kasvu veel käesoleva aasta teisel poolel, selgitas Savisaar. Erinevalt riigikontrolörist me ei näe probleemi selles, märkis minister. „Tema näeb probleemi praeguse hetke kasutatud rahade mahus. Meie vaatame asja dünaamiliselt, vaatame küsimust protsessina. Seetõttu olemegi kindlad, et eelarveperioodi lõpuks see raha ka kasutatakse ära,” rõhutas Savisaar.

Kaks järgmist arupärimist ministritele olid samuti seotud rahaliste vahendite kasutamisega.

Sotsiaalminister Jaak Aab vastas Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu, Avo Üpruse, Tiit Niilo, Mihhail Lotmani, Urmo Kööbi ja Liina Tõnissoni 8. märtsil esitatud arupärimisele Euroopa Liidu vahendite kasutamise kohta (nr 212). Arupärijad soovisid teada sotsiaalsfääri probleemide lahendamisest.

Põllumajandusminister Ester Tuiksoo vastas Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu, Tiit Niilo, Helir-Valdor Seederi ja Ken-Marti Vaheri 8. märtsil esitatud arupärimisele Euroopa Liidu vahendite kasutamise kohta põllumajanduses (nr 211).

Tuiksoo vastas veel Riigikogu liikmete Imre Sooääre, Ivari Padari, Indrek Raudse, Tiit Niilo ja Mart Nuti 16. märtsil esitatud arupärimisele Eesti maaelu arengu strateegia eelnõu kohta aastateks 2007-2013 (nr 218) ja Riigikogu liikmete Tiit Niilo, Indrek Raudse, Helir-Valdor Seederi ja Ivari Padari 21. märtsil esitatud arupärimisele kvoodipoliitika kohta Eesti põllumajanduse kujundamisel (nr 220).

Istung lõppes kell 18.06.

Teisipäev, 11. aprill

Riigikogus arutati ettevõtluskeskkonna küsimusi

Justiitsminister Rein Lang esines täiskogu istungil ettekandega „Õiguspoliitika ja ärikeskkonna areng”, milles tõi esile olulisemad valdkonnad ettevõtlust ja investeeringuid soodustava õiguskeskkonna loomiseks.

Tuginedes ekspertide arvamusele ning ettevõtjate hulgas läbiviidud uuringule, nentis minister, et praeguseks on vajalik nii äriühingu-, majandushaldus- kui ka tööõiguse moderniseerimine. Vaagides õigussüsteemi ja majandusarengu seoseid tõdes Lang, et laiendada on vaja notariteenuseid, sisse viia riigilõivude kulupõhisuse põhimõte ning muuta selgemaks majanduskaristusõigust.

Ettevõtluskeskkonna sõbralikumaks muutmiseks on Langi järgi muutunud aktuaalseks võimaluste loomine ettevõtete kaugjuhtimiseks. Nii võiks tulevikus Eestis registreeritud ettevõtete ühinguõiguslikke tehinguid sooritada elektroonilisel teel. Käsitledes avalikest registritest andmete saamise lihtsustamise vajadust, tegi minister ettepaneku ühe informatsioonikeskkonna loomiseks: „Veebis võib luua ettevõtja-keskkonna, kust saab infot mitmetest registritest korraga, samuti kõikvõimalikku muud ettevõtjale vajalikku infot, näiteks täitemenetluse, pankrottide, maksunduse jms kohta.” Olulisi muutusi tuleks ministri sõnul teha äriühingute loomise protseduuris, muutes seda eelkõige kiiremaks. „Justiitsministeerium ei näe takistusi, et Eestis oleks lähitulevikus võimalik ettevõtte asutamine 2-3 tunniga, millejuures ei kannataks ka õiguskindlus. Selleks on täna tegelikult tarvis ainult poliitilist tahet,” nentis Lang.

Minister puudutas oma ettekandes muuhulgas ka osaühingutele võimalikult paindlike normide loomise tähtsust ning pankrotimenetluse kõrval saneerimismenetluse sisseviimise vajalikkust.

***

38 poolthäälega (erapooletuid 1) võttis Riigikogu vastu rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse” (870 OE). Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomitee Eesti esindajaks nimetati k.a 1. juunist kuni 2008. aasta 31. maini Meelis Atonen.

43 poolthäälega võttis Riigikogu vastu väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Ülemaailmse Tasakaalustatud Keskkonna Tagamise Seadusandjate Organisatsiooni Eesti delegatsiooni moodustamine” kehtetuks tunnistamine” (869 OE). Otsusega lõpetati Ülemaailmse Tasakaalustatud Keskkonna Tagamise Seadusandjate Organisatsiooni (GLOBE) Eesti delegatsiooni tegevus.

Riigikogu lõpetas Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud liikluskindlustuse seaduse § 22 muutmise seaduse eelnõu (737 SE) teise lugemise.

Samuti lõpetati Riigieelarve kontrollimise erikomisjoni esitatud „Riigikogu otsuse „Riigieelarve kontrolli komisjoni moodustamine” muutmine” eelnõu (871 OE) ja

Jarno Lauri ning Mark Soosaare algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (812 SE) esimene lugemine.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lükkas Riigikogu menetlusest tagasi Mark Soosaare ja Peeter Kreitzbergi algatatud käibemaksuseaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu (825 SE). Ettepaneku poolt hääletas 33, vastu oli 13 Riigikogu liiget.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lükati menetlusest tagasi Res Publica fraktsiooni algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (846 SE). Ettepaneku poolt hääletas 35, vastu oli 13 Riigikogu liiget.

Kolmapäev, 12. aprill

Riigikogu lihtsustas kinnistamise korda

Riigikogu võttis vastu neli seadust:

71 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (823 SE), mis loob ehitiste kaasomanikele lihtsustatud korra selleks, et kaasomanikud saaksid lahendada kinnistamist takistavad vaidlused. Seadus muudab selgemaks ka ehitiste vallasasjakäibe lõppemist sätestavad seadusesätted.

66 poolthäälega (6 vastu, 2 erapooletut) võeti vastu valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse § 160 muutmise seadus (843 SE), mis määratleb kaitseväelase riidevarustuse mõiste. Seaduse kohaselt moodustub riidevarustus vormiriietusest, eririidevarustusest, eraldusmärkidest, vooditarvikutest ja lisariidevarustusest.

58 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse sotsiaalkindlustuse kokkuleppe ratifitseerimise seadus (860 SE). Euroopa Liidu sotsiaalkindlustusskeemide koordineerimine kujutab endast õigusaktide riikidevahelist rakendamist eesmärgiga säilitada liidu piires liikuvatele töötajatele varem omandatud sotsiaalkindlustusõigused ning vältida isiku tööelu jooksul ühest liikmesriigist teise siirdumise tõttu halvemasse olukorda sattumist võrreldes ühes-samas liikmesriigis elanud ja töötanud isikuga. Üldreeglina tuleb ühes liikmesriigis määratud hüvitisi sellel liikmesriigil isikule välja maksta ka siis, kui isik asub tööle mõnda teise liikmesriiki. Kokkuleppe peamine mõju on õigusselgus.

59 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu 23. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seadus (849 SE). Ülemaailmne Postiliit on 1874. aastal asutatud rahvusvaheline organisatsioon, mille liikmeteks on 190 riiki. UPU koordineerib postioperaatorite ülemaailmset koostööd, kehtestab reegleid rahvusvaheliste postiteenuste osutamisele ning annab soovitusi rahvusvaheliste postiteenuste mahtude suurendamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks. Seaduse kaudse mõjuna võib käsitleda postikonventsiooni lõppmaksete süsteemi muutusega tõenäoliselt kaasnevat rahvusvaheliste postiteenuste hinnatõusu. Hinnatõusu põhjendatuse otsustab vastavalt postiseadusele sideamet.

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise:

valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (829 SE). Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 6 poolt, 64 vastu;

valitsuse algatatud mõõteseaduse, riigilõivuseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (852 SE).

Juhtivkomisjoni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud eluruumide erastamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (856 SE) teine lugemine.

Riigikogu lõpetas nelja eelnõu esimese lugemise:

valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (874 SE);

valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu (859 SE);

valitsuse algatatud halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (857 SE);

valitsuse algatatud lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooniga ning selle protokollidega ühinemise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (865 SE).

Riigikogu infotunnis vastas sotsiaalminister Jaak Aab küsimustele sotsiaalministri valitsemisala, tööpuuduse leevendamise, töötajate esindajate õiguste ja pensionäride olukorra kohta. Põllumajandusminister Ester Tuiksoo vastas küsimustele põllumajandustoetuste ja põllumajandusministri valitsemisala kohta.

Neljapäev, 13. aprill

Muutus riigieelarve kontrollimise erikomisjoni koosseis

70 poolthäälega võttis Riigikogu vastu riigieelarve kontrollimiseks moodustatud erikomisjoni poolt esitatud „Riigikogu otsuse „Riigieelarve kontrolli komisjoni moodustamine” muutmine” (871 OE). Vastavalt otsusele saavad Riigikogust lahkunud Värner Lootsmanni ja Mihhail Stalnuhhini asemel erikomisjoni liikmeks Tiit Kuusmik ja asendusliikmeks Inara Luigas .

Istungi stenogrammi leiab Riigikogu koduleheküljelt aadressilt:

http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus