Eesti Panga Nõukogu esimees andis aru defektiga rahatähtede kohta

Eesti Panga Nõukogu esimees Mart Sõrg vastas Riigikogu liikme Marko Pomerantsi 13. veebruaril esitatud arupärimisele defektiga rahatähtede käibelelaskmisest tulenevate probleemide kohta (nr 199).

Sõrg teatas, et Eesti Panga Nõukogu arutas praaksajakrooniste juhtumit 21. veebruaril, selle tulemusena leiti, et ühe meetmena tuleb tõhustada uute pangatähtede pistelist kontrolli enne nende ringlusse laskmist. Samuti leiti, et tuleb ajakohastada panga riskijuhtimissüsteemis antud juhtumi põhjal riskihinnanguid, mille põhjal täiendatakse sisemisi kontrollsüsteeme.

Sõrgi sõnade kohaselt oli nõukogu seisukohal, et Eesti Pank peab olema paremini valmis kommunikatsiooniks avalikkusega sarnastes ekstreemsetes olukordades. Täiendati olemasolevat kommunikatsioonistrateegiat. Samas leiti, et nõukogu teavitamine juhtumist oleks pidanud toimuma varem. Nõukogu peab eriti oluliseks tiheda koostöö jätkamist politseiga, et ära hoida ebameeldivusi inimestele, seoses veel ringluses olevate defektsete rahadega.

Kõneldes vastutusest raha ringlusse laskmise eest, ütles Sõrg, et vastavalt seadusele on Eesti Panga ülesandeks raharingluse korraldamine Eestis ning raha emiteerimise ainuõigus. Seega vastutab Eesti Pank ühe puuduva turvaelemendiga 1999. aasta väljalaske 100-krooniste rahatähtede ringlusse laskmise eest. Sõrg avaldas kahetsust, et defektiga rahatähtede tõttu pidid inimesed taluma ebamugavusi. Tema sõnul pole Eesti Pangal teavet, et need inimesed oleksid kandnud mingit varalist kahju. „Inimeste mittevaralise kahju osas on Eesti Pank nende inimestega kohtunud ja nende ees ka vabandanud,” kinnitas Sõrg.

Sõrg selgitas avalikkuse hilise teavitamise põhjusi. Kommunikatsioon raharingluse küsimustes sõltub iga konkreetse juhtumiga seotud asjaoludest, et tagada Eesti krooni tõrgeteta ringlus ja sularaha usaldusväärsus kasutajate silmis. Nõukogu esimees rõhutas, et antud juhtumil on Eesti Pank vastanud kõikidele meediapäringutele. „Ükski Eesti ametiisik, Eesti Panga ametiisik või organ ei ole otsustanud antud juhtumit salastada. Eesti Pank võttis kasutusele kõik meetmed, et 1999. aasta defektiga sajakrooniste levikule piir panna ning probleem lahendada,” kinnitas Sõrg. Tema sõnul on sularaha teemal n-ö madala profiili hoidmise põhiliseks aluseks eriline vajadus tagada sularaha omaduste, valmistamise, käitlemise ja ringlemise kohta käivate andmete turvalisus. Nendest põhimõtetest tuleneb ka keskpankade ühine arusaam, et kommunikatsioon sularaha ringluse küsimustes sõltub iga konkreetse juhtumiga seotud asjaoludest. See printsiip kehtib ka paljudes teistes avaliku huvi puudutavates küsimustes, näiteks finants- ja pangakriiside lahendamisel, selgitas Sõrg.

Vastates küsimusele süüdlaste väljaselgitamise kohta, ütles Sõrg: „21. veebruaril toimunud nõukogu leidis, et ei ole süüdlasi, sest järgiti seadusi ja sisemisi protseduurireegleid, mis näevad ette trükikojast tulnud rahade pistelist kontrolli, mitte 100% ülekontrollimist.” Sõrg rõhutas veelkord, et vastavaid kontrollprotseduure on ka juba täpsustatud.

Justiitsminister Rein Lang vastas Riigikogu liikmete Ken-Marti Vaheri, Avo Üpruse ja Reet Roosi 14. veebruaril esitatud arupärimisele justiitsministeeriumi ülesannete kohta (nr 200).

Põllumajandusminister Ester Tuiksoo vastas Riigikogu liikmete Andres Herkeli, Tõnis Lukase, Peeter Tulviste, Mart Nuti ja Trivimi Velliste 16. veebruaril esitatud arupärimisele AS Werol Tehased riigile kuuluva osaluse erastamisest (nr 202).

Rahandusminister Aivar Sõerd vastas Riigikogu liikme Sven Sesteri 21. veebruaril esitatud arupärimisele kaugkütte hinnatõusu kompenseerimise kohta (nr 205).

Teisipäev, 4. aprill

Kolm opositsiooni esitatud eelnõu langes menetlusest välja

Riigikogu istungil lükati menetlusest tagasi kolm eelnõu:

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul langes menetlusest välja Isamaaliidu fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu ( 851 OE). Eelnõu poolt hääletas 30 Riigikogu liiget (vastu ja erapooletuid polnud), vaja olnuks koosseisu häälteenamust. Eelnõu järgi oleks antud isikutele, kes olid võitluses Eesti Vabariigi iseseisvuse eest nõukogude kohtute poolt süüdimõistetud täiendav võimalus rehabiliteerimistaotluste esitamiseks.

42 poolthäälega (vastu 19) lükkas Riigikogu sotsiaalkomisjoni ettepanekul menetlusest tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 muutmise seaduse eelnõu ( 826 SE). Eelnõuga sooviti pensionide tõus siduda sotsiaalmaksuga maksustatava eelarvelise tulu kasvuga.

46 poolthäälega (vastu 16) lükkas Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul menetlusest tagasi Isamaaliidu fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (817 SE). Eelnõu eesmärk oli anda tööandjatele võimalus katta erisoodustusmaksu maksmata töötajate tasemekoolituse, spordiga tegelemise ja tervishoiu kulusid.

Kolmapäev, 5. aprill

Riigikogu seadustas punase risti nimetuse ja embleemi kaitse

Riigikogu võttis 75 poolthäälega vastu valitsuse algatatud punase risti nimetuse ja embleemi seaduse (795 SE), mis sätestab siseriiklikud tingimused punase risti nimetuse ja embleemi kasutamiseks, samuti sätestab vastutuse punase risti nimetuse ja embleemi ning punase poolkuu nimetuse ja embleemi ning punase lõvi ja päikese nimetuse ja embleemi väärkasutuse eest.

Riigikogu lõpetas nelja eelnõu teise lugemise:

valitsuse algatatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (823 SE);

õiguskomisjoni algatatud prokuratuuriseaduse, karistusseadustiku, väärteomenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (791 SE);

valitsuse algatatud postiseaduse eelnõu (815 SE);

valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse § 160 muutmise seaduse eelnõu (843 SE).

Õiguskomisjoni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (599 SE) teine lugemine katkestati juhtivkomisjoni ettepanekul.

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise:

valitsuse algatatud kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (855 SE);

valitsuse algatatud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse, hasartmängumaksu seaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (863 SE).

Riigikogu infotunnis vastas keskkonnaminister Villu Reiljan küsimustele ebaseadusliku söeterminali, Muuga sadama reostuse, uute põlevkivikaevanduste avamise ja keskkonnaministri tegevusala kohta. Justiitsminister Rein Lang vastas küsimusele põhiseadusliku korra kohta. Kultuuriminister Raivo Palmaru vastas küsimustele kultuuriürituste pileti käibemaksu ja rahvusringhäälingu kohta.

Neljapäev, 6. aprill

Riigikogus arutati Euroopa tuleviku üle

Istungil esinesid ettekannetega Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kristiina Ojuland, väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa ja põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu.

Ojuland keskendus oma ettekandes ELi liikmesriikide identiteedi tähtsuse, demograafiakriisi, immigratsioonipoliitika ja konkurentsivõime probleemidele. Euroopa immigratsioonipoliitika peab Ojulandi järgi arvestama eelkõige ELi liikmesriikide võime, vajaduse ja sooviga immigrante vastu võtta. „Oleme hoiatanud, et me ei toeta mingi nn üle-Euroopalise immigrantide jaotusvõrgu võimalikku loomist,” märkis Ojuland. Kõneldes konkurentsivõimest märkis ELAKi esimees, et vaatamata Lissaboni strateegia kriitikale ei tohi lasta selles fikseeritud eesmärkidel laiali valguda. „Iga liikmesriik peab ise ja täie vastutusega ning selle riigi olustikku silmas pidades kavandama majanduskasvu ja konkurentsivõime tõstmise meetmeid,” lausus ta.

Enn Eesmaa märkis oma kõnes, et Eesti on jätkuvalt huvitatud mobiilsest, toimekast, mõttekalt, kuid mitte ülekoordineeritult, selge pädevuste jaotusega Euroopa Liidust.

Reinsalu keskendus oma ettekandes Euroopa õigusliku integratsiooni tuleviku ning eelkõige põhiseaduse lepingu problemaatikale. „Põhiseaduse lepe on elav poliitiline reaalsus, mille puhul me teame, et olemasoleval kujul ei saa see juriidiliseks reaalsuseks. Selletõttu vajame me elavat akadeemilist diskussiooni põhiseaduse leppe teemal,” rõhutas Reinsalu.

Debatis käsitleti Euroopa põhiseaduse lepingu kõrval küsimusi, kas Euroopa Liit jätkab eeskätt majandusliiduna või suundub tugevama poliitilise ühenduse poole. Samuti toimus arutelu kui kaugele võib või peaks Euroopa Liit laienema. Eesti jaoks aktuaalse probleemina peatuti eurotsooniga ühinemise teemal.

***

45 poolthäälega (vastu 1) võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud postiseaduse (815 SE), millega kehtestatakse nõuded universaalse postiteenuse esitajatele. Universaalne postiteenuse on avalik teenus, mille eesmärk on kõigile võrdsetel tingimustel postiteenuste kättesaadavuse tagamine.

Istungi stenogrammi leiab Riigikogu koduleheküljel aadressilt:

http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus