Peaminister oli opositsioonisaadikute küsimuste risttules

Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikme Urmas Reinsalu 13. veebruaril esitatud arupärimisele Vabariigi Valitsuse tööplaani täitmise kohta (nr 198). Arupärimise esitaja heitis valitsusele ette vähest seadusloomet.

Peaminister selgitas, et valitsus on töötanud hästi. Ka tööplaani täitmise jälgimine on pidev, samamoodi kui koalitsioonilepingu täitmise jälgimine on pidev. Kord kvartalis me teeme ka vahearuanded ja määrame uued tähtajad, kuulame ära probleemid, ütles Ansip. Mõned eesmärgid kaotavad oma aktuaalsuse ajaga või probleeme kujutati ette suuremana, kui ta tegelikult oli. Neid ei täideta ilmselt kunagi. „Ma ei näe ka mitte mingisugust põhjust, miks valitsus peaks klammerduma kõikide nende punktide külge, mille ta ise sinna tööplaani sisse kirjutanud on, eriti veel, kui jutt käib vahetult peale ametisse asumist tehtud tööplaanist,” põhjendas peaminister. See on ka eelnevatel aegadel olnud liiga optimistlik.

Eesti riik ei saa kunagi valmis, nii nagu ka Tallinna linn ei saa kunagi valmis, tõi Ansip võrdluse. Meil tuleb kindlasti kõigil tunnistada, et järjest vähem ja vähem on vajadus mingi uue seaduse muutmise eelnõu järele, sest regulatsioonidega on enamus tegevusvaldkondi juba kaetud. Arengukavade arutelu peaks tulevikus olema kindlasti sisukam. Missuguses vormis see peaks toimuma, kas see peaks olema täissaali arutelu või tuleks arengukavade arutellu kaasata rohkem komisjone - see on aruteluteema, ütles Ansip. „Minu meelest on Euroopa Liidu asjade komisjon väga otseselt ja vahetult seotud riigi positsioonide kujunemisega. See on vahetu protsess. Ilma selle komisjonita need seisukohad ei kujunegi,” rõhutas peaminister. Ansip arvas, et kui on tegemist valdkondliku arengukavaga, siis selle arengukava ettevalmistamises peaks osalema ka vastav Riigikogu komisjon. Ansip nentis, et seadusloome osatähtsus numbrites mõõdetuna väheneb. See vähenes eelmise valitsuse ajal, väheneb selle valitsuse ajal ja väheneb ka järgmise valitsuse ajal.

Peaminister vastas veel Riigikogu liikme Mihhail Lotmani 13. veebruaril esitatud arupärimisele kontrollimata informatsiooni avaldamise (nr 197), Riigikogu liikmete Eiki Nestori, Jarno Lauri ja Kadi Pärnitsa 20. veebruaril esitatud arupärimisele riigitöötajate palkade (nr 203) ja Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu, Trivimi Velliste, Katrin Saksa, Imre Sooääre, Juhan Partsi, Peeter Tulviste, Aivar Õuna, Ken-Marti Vaheri, Indrek Raudse, Jarno Lauri, Mart Nuti, Mart Laari ja Tiit Niilo 20. veebruaril esitatud arupärimisele Tallinna Vabaduse väljakule Vabadussõja võidu samba rajamise kohta (nr 204).

Sotsiaalminister Jaak Aab vastas Riigikogu liikmete Eiki Nestori ja Kadi Pärnitsa 9. veebruaril esitatud arupärimisele tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse kohta (nr 195).

Siseminister Kalle Laanet vastas Riigikogu liikmete Andres Herkeli, Tõnis Lukase, Mart Nuti ja Mart Laari 9. veebruaril esitatud arupärimisele Loode-Eestit tabanud õlireostuse kohta (nr 196).

Istung lõppes kell 18.22

Teisipäev, 14. märts

Täpsustatakse kaitseväelase varustuse säästlikku kasutamist

Istung algas Riigikogu leinaseisakuga president Lennart-Georg Meri mälestuseks.

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse § 160 muutmise seaduse eelnõu (843 SE) esimese lugemise. Eelnõus määratletakse kaitseväelase riidevarustuse mõiste. Riidevarustus koosneb vormiriietusest, eririidevarustusest, eraldusmärkidest, vooditarvikutest ja lisariidevarustusest. Eririidevarustuse moodustavad näiteks seljakotid, kiivrid ja kuulivestid, mis kuuluvad tagastamisele. Lisariidevarustuseks on näiteks jalatsite sisetallad ja viltsisud. Eelnõu eesmärk on rahaliste vahendite otstarbekas ja säästlik kasutamine. „NATO liikmesriigina on suurenenud teadmus varustuse elutsükli pikendamisest, mille eelduseks on täpne regulatsioon,” seisab eelnõu seletuskirjas.

45 poolthäälega (vastu 23) lükkas Riigikogu menetlusest välja Res Publica fraktsiooni algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (807 SE) ja 41 poolthäälega (vastu 27) Isamaaliidu fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (810 SE).

Kolmapäev, 15. märts

Riigikogu võttis vastu seaduse kohtumenetluse kiirendamiseks

Riigikogu võttis vastu 66 poolthäälega (1 erapooletu) valitsuse algatatud kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (754 SE), mis loob kriminaalmenetluses võimaluse kiirkorras lahendada selgete asjaoludega masskuritegusid. Muudatustega loodi kriminaalmenetlusesse uus alternatiivmenetlus, mis näeb ette lihtsamate kriminaalasjade 48 tunni jooksul läbivaatamise erikorra kohtueelses- ja kohtumenetluses.

Riigikogu katkestas kahe eelnõu teise lugemise:

valitsuse algatatud karistusseadustiku, väärteomenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja infoühiskonnateenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (791 SE);

valitsuse algatatud postiseaduse eelnõu (815 SE).

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise:

valitsuse algatatud Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi rakendamist käsitlevate vastastikuse mõistmise memorandumite ratifitseerimise seaduse eelnõu (844 SE);

valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (831 SE).

Tänases infotunnis ei esitatud valitsuse esindajatele ühtegi küsimust.

Neljapäev, 16. märts

Riigikohtu liige Peeter Vaher vabaneb kohtunikuametist

61 poolthäälega võttis Riigikogu vastu Riigikohtu esimehe esitatud Riigikogu otsuse „Riigikohtu liikme Peeter Vaheri kohtunikuametist vabastamine” (842 OE). Vaher vabaneb kohtunikuametist seoses pensionile minekuga alates 1. juulist 2006. Peeter Vaheril täitus kolmkümmend aastat kohtunikustaaži k.a 10. märtsil.

Riigikogu istungi stenogramm on internetis aadressil: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus

Gunnar Paal , 6316351