Reps selgitas üleminekut eesti õppekeelele venekeelsetes gümnaasiumides

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastas Riigikogu liikme Katrin Saksa 16. jaanuaril esitatud arupärimisele ülemineku kohta eesti õppekeelele venekeelsetes gümnaasiumides (nr 189).

Minister selgitas, et eesmärgiks on gümnaasiumide lõpetajate suuremad võimalused kandideerida kõrghariduse õppesse, õppida väga hästi kutsekoolides ja olla konkurentsivõimelised meie tööjõuturul. Kogu venekeelse gümnaasiumi 2007. aasta põhikooli ja gümnaasiumiseaduse täitmist tulebki vaadata ministeeriumi poolt sellise sisuga tegevuskavana, mille oleme esitanud tutvumiseks valitsusele, ütles Reps.

Põhjalike analüüside tulemusena selgus, et kõige otstarbekam oleks õpetada nn kommunikatiivse suunitlusega õppeaineid, kus saab kõige rohkem kasutada igapäevasuhtluseks vajalikku kõnekeelt. Sellelaadne kogemus on Eestis olemas juba 60-ndatest aastatest peale, kui võõrkeele süvakoolides ja klassides on õpetatud inglise või saksa keeles teatud õppeaineid. Ka praegu õpetatakse nii kirjandust, geograafiat kui ka ajalugu meie keele süvaõppega gümnaasiumites ja klassides valikkursustena. „Vene õppekeelega gümnaasiumis pakkusimegi seetõttu ministeeriumipoolses tegevuskavas välja, et otstarbekas oleks õpetada Eesti kirjandust, aga samuti geograafiat, kaunite kunstide ajalugu, ajalugu ja ühiskonnaõpetust. Just need oleksid ained, mis tõenäoliselt kõige vähem ka ainealastes teadmistes kannataksid ja nagu ma juba ütlesin, oleksid kommunikatiivse iseloomuga ained,” selgitas minister. Varasem kogemus on näidanud, et matemaatika ja loodusteadusteained ei ole kõige sobivamad õpetamiseks võõrkeeles eelkõige oma abstraktsuse tõttu. „Eestikeelne aineõpetus saab rakenduda vaid siis, kui vastavad ettevalmistustööd on tehtud. Seetõttu meie põhilisteks tegevusvaldkondadeks ongi õppevaraga varustamine, õpetajate täiendkoolitus ning teavitustöö nii vanemate kui koolide osas,” rõhutas Reps.

Minister tõi välja rõõmustava fakti, et mitmetes koolides õpetatakse juba täna erinevaid aineid eesti keeles nii valikkursustena kui ka õppekavade osadena. Viie aineõppevara täiendkoolituse süsteem on esitatud valitsusele tutvumiseks. Reps ütles, et valitsus arutab nimetatud tegevuskava juba sellel nädalal. Pärast seda on dokument tutvumiseks haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel. Repsi arvates on pinged vene õppekeelega koolides seotud noorte inimeste, nende vanemate ja õpetajate hirmuga, et nende teadmised kannatavad, kui nad peaksid õppima teises keeles - riigikeeles. Minister arvas, et kui pedagoogiliselt kaalutletult pakkuda välja rahulikus rütmis ühe või teise aine õpetus riigikeeles, mis annab neile head keeleteadmised, küll aga ei kitsenda nende ainealaseid teadmisi, riigieksami tulemusi ja kõike muud, siis võime me rahulikus tempos saada positiivseid tulemusi. „Selle eesmärk on minu jaoks ühene – hea riigikeele oskus ning hea ja tubli kodaniku kasvatamine,” rõhutas minister.

Haridus- ja teadusminister vastas veel Riigikogu liikmete Nelli Kalikova, Ken-Marti Vaheri ja Siiri Sisaski 9. veebruaril esitatud arupärimisele tervisekasvatuse kohta koolides (nr 193).

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar vastas Riigikogu liikmete Imre Sooääre ja Avo Üpruse 26. jaanuaril esitatud arupärimisele jäätee kohta Saaremaaga (nr 190).

Keskkonnaminister Villu Reiljan vastas kolmele arupärimisele: Riigikogu liikmete Tõnis Lukase, Andres Herkeli, Mart Nuti ja Mart Laari 8. veebruaril esitatud arupärimisele meditsiinitarvete steriliseerimiskeskuse kohta (nr 192), Riigikogu liikmete Tõnis Lukase, Andres Herkeli, Mart Nuti ja Mart Laari 9. veebruaril esitatud arupärimisele Coal Terminal Operator AS-i söeterminaali tegevuse kohta (nr 194) ja Riigikogu liikmete Indrek Raudse, Marko Pomerantsi ja Aivar Õuna 13. veebruaril esitatud arupärimisele riigivara rendileandmisel asetleidnud seaduserikkumiste kohta (nr 201).

Istung lõppes kell 18.08.

Teisipäev, 7. märts

Ansip andis Riigikogule ülevaate ELi poliitika elluviimisest

Tänasel täiskogu istungil esines peaminister Andrus Ansip ülevaatega valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel.

Eesti eesmärkidena Euroopa Liidus näeb Ansip rahvastiku positiivset juurdekasvu ja riigi jõudmist ELi viie rikkama liikme hulka. „Meie tegutsemine Euroopa Liidus peab toimuma nendest sihtidest lähtudes,” rõhutas ta.

Ansip väljendas heameelt, et Riigikogu on andmas olulist panust selleks, et Euroopa lähitulevik muutuks selgemaks. Euroopa põhiseaduse lepingu on seni ratifitseerinud 14 liikmesriiki, peaminister avaldas lootust, et Eestist saab selles nimekirjas viieteistkümnes riik. „Põhiseaduse lepingu ratifitseerimine annab signaali, et oleme Euroopa arendamise poolt,” ütles peaminister. „See näitab, et mitmeaastase põhjaliku arutelu läbinud leping on parem, lihtsam, demokraatlikum ja kodanikele arusaadavam kui olemasolev lepingute rägastik.”

Kõneldes seni saavutatust, tõstis peaminister esile kiiduväärt muutused Eesti tööjõuturul. Tööpuuduse vähenemine 9,4 protsendilt 6,2 protsendile on ELis kiireim. Eesti jaoks väga tähtsaks hindas peaminister ka detsembri ülemkogul saavutatud eelarveraamistiku kokkulepet aastateks 2007-13. Uue eelarveperspektiivi järgi eraldatakse Eestile üle 70 miljardi krooni. „See tähendab, et meie kasutuses olevate ELi vahendite aastane hulk enam kui kahekordistub,” nentis ta. Ühtlasi tõi peaminister välja valdkonnad, milles riigipoolsed investeeringud kasvavad: „Valitsuse prioriteetideks on haritud ja tegus rahvas, ettevõtluse ning teadus- ja arendustegevuse arendamine, paremad ühendusvõimalused, väiksem keskkonnakoormus ning regionaalpoliitika arendamine.”

Riigikogu liikmed esitasid peaministrile hulgaliselt küsimusi, sõnavõttudega esinesid fraktsioonide volitatud esindajad.

***

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (832 SE) esimese lugemise.

Kolmapäev, 8. märts

Riigikogu täpsustas regionaalministri pädevust

Riigikogu võttis vastu viis seadust:

51 poolthäälega (25 vastu) võeti vastu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus (748 SE), mis täpsustab regionaalministri pädevust temale alluvate valdkondade juhtimisel, samuti siseministeeriumi ning keskkonnaministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse pädevust.

68 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seadus (803 SE), mille kohaselt saab okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isik arvata represseerimise aja sooduskorras Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka, kui isik võeti vahi alla, saadeti kinnipidamiskohta või asumisele Eestist.

62 poolthäälega (3 vastu, 1 erapooletu) võeti vastu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud maapõueseaduse muutmise seadus (824 SE), mis annab võimaluse keelduda põlevkivi kaevandamise loa taotluse menetlusse võtmisest, kuni ei ole määratletud põlevkivi kasutamise edasised suunad. Plaani kohaselt peaks valitsus kinnitama põlevkivi kasutamise arengukava veel sellel poolaastal.

66 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise seadus (804 SE), mis täpsustab seaduse rakendamisega seotud aspekte ja lihtsustab seaduse rakendamiseks vajalikke toiminguid.

64 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud päästeseaduse, lõhkematerjaliseaduse, riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestike seaduse ning töö- ja puhkeaja seaduse muutmise seadus (722 SE), mis kaotab ära sõjaväestatud päästeüksused. Kehtiva päästeseaduse kohaselt korraldavad ja teevad demineerimistöid päästeamet ja sõjaväestatud päästeüksused. Kaitsejõudude struktuur ja arenguplaan kuni aastani 2010 ei näe kaitseväe operatiivstruktuuris ning väljaõppe- ja administratiivstruktuuris päästeameti poolt ettevalmistatavaid üksusi enam ette. Kaitsejõudude arengukavast lähtuvalt lõpetas valitsus alates 2005. aastast ka ajateenistuse sõjaväestatud päästeüksustes.

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise:

valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (797 SE);

valitsuse algatatud kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (754 SE).

Õiguskomisjoni ettepanekul katkestati kahe eelnõu teine lugemine: valitsuse algatatud politseiseaduse ja politseiteenistuse seaduse muutmise ning sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (500 SE) ja valitsuse algatatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (823 SE).

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (828 SE) esimese lugemise.

* * *

Infotunnis vastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar küsimustele energeetika kohta. Sotsiaalminister Jaak Aab vastas küsimustele küttehinna kompensatsiooni ja toimetulekutoetuse kohta. Regionaalminister Jaan Õunapuu vastas küsimustele regionaalpoliitika kohta.

Neljapäev, 9. märts

Loodi seaduslik alus Eesti Teadusinfosüsteemi asutamiseks

79 poolthäältega võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse (797 SE), mis näeb ette Eesti Teadusinfosüsteemi asutamise. Loodav süsteem koondab riigi teadus- ja arendustegevusega seotud informatsiooni ühtseks tervikuks. See loob paremad võimalused inim-, finants- ning teaduspotentsiaali ja töökeskkonna ressursside kasutamiseks.

65 poolthäältega võttis Riigikogu vastu kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Rahvusooperi nõukogu liikmete nimetamine" muutmise (845 OE). Rahvusooperi nõukogu liikmeks nimetati Värner Lootsmani asemele Riigikogu liige Enn Eesmaa.

Riigikogu lõpetas Riigikogu liikmete Liina Tõnissoni ja Mart Opmanni algatatud Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu (720 SE) teise lugemise. Eelnõu eesmärk on viia Eesti Panga seadus kooskõlla nõuetega, mida Euroopa Ühenduse asutamisleping ja Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikiri esitavad majandus- ja rahaliidu täieõiguslikust liikmest riigi keskpangale. Lisaks viib eelnõu seadusesse muudatused, millega Eesti Panga president ei saa enam olla Eesti Panga Nõukogu liige, Eesti Panga presidendi ametiaega pikendatakse 7 aastani ning sätestatakse ühtlasi piirang, mille kohaselt ei või sama isik olla Eesti Panga presidendiks 2 ametiaega järjest.

Riigikogu lõpetas põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu valimise seaduse, rahvahääletuse seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (836 SE) esimese lugemise. Eelnõu täpsustab elektroonilise hääletamise ja valimiskomisjoni tööga seotud sätteid. Vabariigi Valimiskomisjon peab võimalikuks rakendada elektroonilist hääletamist ka 2007. aasta Riigikogu valimistel.

Riigikogu istungite ülevaatliku stenogrammi leiate internetist: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus