Riigikogu kinnitas töönädala päevakorra

Päevakorra kohaselt tuleb arutusele kümme teemat.

Teisipäevale on kavandatud 54 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu avalduse “Demokraatia toetuseks Valgevenes” eelnõu arutelu. Kolmapäeval tuleb muuhulgas teisele lugemisele valitsuse algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse ja esimesele lugemisele metsaseaduse eelnõu. Neljapäevasel istungil esineb justiitsminister Rein Lang ettekandega „Kriminaalpoliitika arengusuundade aastani 2010” elluviimise kohta. Teisel lugemisel menetletakse maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Teisipäev, 21. veebruar

Riigikogu avaldas toetust Valgevene demokraatiale

58 poolthäälega võttis Riigikogu vastu avalduse „Demokraatia toetuseks Valgevenes” (837 AE). Selles nenditakse, et 19. märtsil toimuvate Valgevene presidendi valimiste eel on president Aleksander Lukašenko režiim demokraatlikke vabadusi veelgi piiranud. Pöördumises viidatakse kohapeal vaba ajakirjanduse puudumisele, opositsiooni liidrite vangistamisele, valitusväliste organisatsioonide tegevusele põhjendamatute piirangute seadmisele. Sellega seoses väljendab Riigikogu muret Valgevenes kujunenud olukorra pärast. „Vabad valimised eeldavad võrdseid võimalusi kõigile. Valgevenes on seda põhimõtet korduvalt jõhkralt rikutud ning puuduvad eeldused vabade valimiste läbiviimiseks,” nenditakse pöördumises. ”Riigikogu seisab demokraatia, inimõiguste ja vabade valimiste eest Valgevenes,” deklareeritakse vastuvõetud avalduses.

Riigikogu lõpetas Eestimaa Rahvaliidu, Eesti Keskerakonna ja Eesti Reformierakonna fraktsioonide algatatud keskkonnatasude seaduse § 56 täiendamise seaduse eelnõu (819 SE) esimese lugemise. Eelnõu näeb ette, et keskkonnatasude kasutamiseks moodustatavasse sihtasutusse määratakse neli liiget Riigikogu poolt.

Kolmapäev, 22. veebruar

Metsaseaduse eelnõu läbis esimese lugemise

Riigikogu võttis 60 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi muudetud põhikirja heakskiitmise seaduse (822 SE). Konverentsi põhikirja muudeti peamiselt selleks, et võimaldada konverentsi liikmeks saada ka piirkondlikel majandusintegratsiooni organisatsioonidel. Organisatsioonile esitatavatele nõuetele vastas üksnes Euroopa Ühendus. Muudatuste peamiseks eesmärgiks ongi võimaldada EÜ saamist konverentsi liikmeks, kuna Euroopa Ühenduse asutamislepingu art. 65 kohaselt on ühenduse pädevuses mitmed konverentsi tegevusvaldkonda kuuluvad küsimused. Lisaks Euroopa Ühenduse liikmelisusele jagatakse ümber ka konverentsi organite pädevus. Senisest suuremad volitused antakse üldasjade ja üldpoliitika komiteele, kus osalevad kõikide liikmesriikide valitsuste esindajad.

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu teise lugemise:

valitsuse algatatud loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise seaduse eelnõu (804 SE);

valitsuse algatatud päästeseaduse, lõhkematerjaliseaduse ning töö- ja puhkeaja seaduse muutmise seaduse eelnõu (722 SE);

valitsuse algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (803 SE).

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise:

valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (829 SE);

valitsuse algatatud metsaseaduse eelnõu (833 SE).

Riigikogu infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip küsimustele Ida-Virumaa probleemide, valitsuse töö, riigi haldussuutlikkuse ja maaelu kohta. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastas küsimusele kutsehariduse kohta.

Neljapäev, 23. veebruar

Riigikogus arutati kriminaalpoliitika arengusuundi

Justiitsminister Rein Lang andis täna Riigikogu ees ülevaate valitsuse tähtsamatest sammudest 21. oktoobril 2003 heaks kiidetud kriminaalpoliitika arengusuundade elluviimisest. Minister keskendus ettekandes kuritegevuse arvandmete ning nende kogumise probleemidele, kõneles kuritegevuse avastamisest ja enamlevinud kuritegevuse liikidest.

Lang nentis, et senine kuritegevuse statistika pole rahuldav: „Politsei andmebaas POLIS ja kriminaalmenetluse register on omavahel puudulikult sidustatud ning andmete kvaliteet kriminaalmenetlusregistris jätab paljuski soovida.” Kurioosse näitena esitas minister joobe tuvastamise andmed kriminaalmenetlusregistri järgi. Vastavalt registrile olevat joove esinenud vaid 11% isikutel, kelle suhtes algatati kriminaalasi sõiduki joobes juhtimise eest. Ülejäänud isikutel registriandmete põhjal joovet ei olnud. „See ei tulene minu arvates mitte õiguskaitseasutuste kehvast tööst joobe tuvastamisel, vaid sellest, et andmed on kriminaalmenetlusregistrisse lihtsalt puudulikult sisestatud,” nentis Lang.

Õiguskaitseasutuste infosüsteem paraneb ministri järgi siis, kui ellu hakatakse rakendama e-toimikuid. E-toimiku kontseptsiooni esimese etapi on valitsus heaks kiitnud, selle järgi ühendatakse politsei kriminaalregistrid ja justiitskriminaalregistrid infotehnoloogiliselt üheks andmepangaks.

Kõneldes kuritegevuse avastamise statistika probleemidest, tunnistas Lang, et selles osas valitsevad lahkarvamused politseiga. Politsei arvestab kuriteo avastatuks juba siis, kui keegi on kahtlustatavana üle kuulatud. „Õigusriigis saab justiitsministeeriumi arvates avastatuks lugeda vaid sellist kuritegu, mille toimepanija on kindlaks tehtud jõustunud kohtuotsusega,” tõdes minister, lisades, et tulevikus peavad arusaamad ja metoodika vastava statistika koostamisel ühtlustuma.

„Julgen lubada, et aasta pärast siit puldist justiitsministri poolt tehtav ettekanne kuritegevuse olukorra kohta 2006. aastal saab olema juba tunduvalt põhjalikum ja tuginema kvaliteetsemale statistikale,” märkis Lang.

Põhilistest arvandmetest tõi minister välja, et 2005. aastal registreeriti 55 589 kuritegu, millest rohkem kui poole moodustavad endiselt vargused. Samuti tõdes Lang, et möödunud aastal on kasvanud joobes sõidukijuhtide arv. Positiivse tendentsina tõi minister välja röövimiste arvu vähenemise. „Tallinna puhul on siin kindlasti üheks põhjuseks Põhjaringkonna prokuratuuri ja Põhja politseiprefektuuri initsiatiivil moodustatud röövimiste vastase uurijate ja prokuröride erigrupi tulemuslik töö,” märkis minister.

Riigikogu lõpetas Eestimaa Rahvaliidu, Eesti Keskerakonna ja Eesti Reformierakonna fraktsioonide algatatud maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu (824 SE) teise lugemise. Eelnõu järgi luuakse võimalus keelduda põlevkivi kaevandamise loa taotluse menetlusse võtmisest, kuni ei ole määratletud põlevkivi kasutamise edasised suunad. Plaani kohaselt peaks valitsus kinnitama põlevkivi kasutamise arengukava veel sellel poolaastal.

Istungite stenogrammi leiab Riigikogu koduleheküljelt:

http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus