Riigikogu hakkab arutama Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimist

Riigikogu kinnitas töönädala päevakorra, mille kohaselt tuleb arutusele 10 eelnõu. Kolmapäevasele istungile on kavandatud Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (645 SE) esimene lugemine. Kolmapäevases infotunnis esinevad muudetud kava kohaselt keskkonnaminister Villu Reiljan, siseminister Kalle Laanet ja välisminister Urmas Paet.

Vabas mikrofonis võttis sõna Liina Tõnisson.

Teisipäev, 7. veebruar

Eesti Geenivaramu nõukogu liikmeks sai Marika Tuus

51 poolthäälega (vastu 3 ja erapooletuid 7) võttis Riigikogu vastu sotsiaalkomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Sihtasutuse Eesti Geenivaramu nõukogu liikmete nimetamine” muutmise (818 OE). Eesti Geenivaramu nõukogu liikmeks nimetati Vilja Savisaare asemel Riigikogu liige Marika Tuus.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lükkas Riigikogu menetlusest tagasi Riigikogu liikme Jüri Tamme algatatud tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (781 SE). Ettepaneku poolt hääletas 44 ning vastu 33 Riigikogu liiget. Eelnõu autor soovis tulumaksust vabastada mittetulundusühenduste, sihtasutuste ja usuliste ühenduste heategevusüritustel kaasinimeste toetamiseks kogutud annetused.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lükati tagasi Isamaaliidu ja Res Publica fraktsioonide algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (786 SE). Ettepaneku poolt hääletas 49, vastu oli 34 Riigikogu liiget. Eelnõuga sooviti sätestada 22. september vastupanuvõitluse mälestuspäevana. Sellel päeval ja leinapäeval, 14. juunil oleksid keelatud vastupanuvõitluse mälestuse austamisega kokkusobimatud avalikud üritused.

Kolmapäev, 8. veebruar

Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimine läbis esimese lugemise

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (645 SE) esimese lugemise. Põhiseaduse leping konsolideerib kõik varasemad aluslepingud üheks dokumendiks ja tunnistab kehtetuks kõik liidu ja ühenduse toimimist käsitlevad aluslepingud. Kehtima jäävad Eesti Euroopa Liiduga ühinemise tingimused. Valitsus esitas eelnõu Riigikogu menetlusse 5. mail 2005.

Välisminister Urmas Paet selgitas oma ettekandes, mis kaalutlustel on oluline põhiseadusleppe ratifitseerimine. Isegi kui peaks juhtuma, et leping tema praegusel kujul ei jõustu, oleks lepingu ratifitseerimine meie poolt selge sõnum Euroopale. See näitaks, et Eesti jaoks on tähtsad lepingusse kätketud euroopalikud väärtused ja poliitilised kokkulepped. „Eesti ütleks sellega, et me peaks edasi liikuma ja tugevdama koostööd valdkondades, mis on Euroopa Liidu elanike turvalisuse ja heaolu suurendamise huvides. Seega ka meie, eestlaste, huvides,” rõhutas Paet. Välisminister ei välistatud, et ka lepingu tagasi lükanud riigid selle praegusel kujul mõne aja möödudes siiski ratifitseerivad. „Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimine on oluline Euroopale ja Eestile,” toonitas välisminister.

Põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu andis ülevaate töörühmas ja komisjonis toimunud arutlustest. Reinsalu selgitas töörühma seisukohta, et Euroopa põhiseaduse lepingut kui välislepingut on võimalik Riigikogus ratifitseerida eelnevalt põhiseadust muutmata. Põhiseaduskomisjoni esimees märkis, et praeguse leppe ratifitseerimise menetlusel on poliitiline tähendus. Reinsalu rõhutas, et leppel on kahtlemata määratu mõju meie põhiseaduslikule keskkonnale ja olgugi, et töörühm kujundas loetletud küsimustes oma seisukohad konsensuslikult, siis oli töörühmas üpris arvukalt erinevaid seisukohti kitsamates küsimustes. Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad: Mart Nutt (Isamaaliit), Evelyn Sepp (Keskerakond), Sergei Ivanov (Reformierakond), Peeter Kreitzberg (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Janno Reiljan (Eestimaa Rahvaliit) ja Marko Mihkelson (Res Publica).

Põhiseaduskomisjonile muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 8. märts kell 18.

* * *

Riigikogu võttis 75 poolthäälega (1 erapooletu) vastu Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse (763 SE), millega tunnistatakse kehtetuks paragrahvid, mis võimaldavad lõpetada töötaja töölepingu tema 65 aastaseks saamisel.

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (749 SE) teise lugemise.

Riigikogu lõpetas veel kolme eelnõu esimese lugemise:

valitsuse algatatud punase risti nimetuse ja embleemi seaduse eelnõu (795 SE);

valitsuse algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (803 SE);

valitsuse algatatud Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (814 SE).

Infotunnis vastasid keskkonnaminister Villu Reiljan ja siseminister Kalle Laanet küsimustele keskkonnareostuse kohta.

Riigikogu ees andis ametivande asendusliige Aadu Must.

Neljapäev, 9 . veebruar

Istungil arutati Saksamaale ümberasunute vara tagastamise probleemi

Seoses istungi aja lõppemisega jäi pooleli Riigikogu liikmete Evelyn Sepa, Toivo Tootseni, Tõnu Kauba ja Helle Kalda algatatud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 3 muutmise seaduse eelnõu (15 SE) teine lugemine. Vastavalt eelnõule kaotataks teoreetiline võimalus 1939.a ja 1941. a. Eestist Saksamaale lahkunud isikutele õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine. Praegune ORAS sätestab, et Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunud isikute õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine või kompenseerimine lahendatakse riikidevahelise kokkuleppega. Taoliste kokkulepete sõlmimine on eelnõu autorite järgi vähetõenäoline. Samas tekitab selle teoreetiline võimalus õiguslikku ebaselgust, mille tulemusel ei saa ümberasujate vara käsutada, s.h. näiteks erastada kortereid.

Riigikogu ees andis ametivande Aadu Musta asemel Riigikogu asendusliikmeks asunud Inara Luigas.

Istungi stenogrammi leiab Riigikogu koduleheküljelt:

http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus