Keskkonnaminister vastas arupärimisele kaevanduslubade kohta

Keskkonnaminister Villu Reiljan vastas Riigikogu liikmete Kadi Pärnitsa ja Jarno Lauri 27. oktoobril esitatud arupärimisele kaevandamislubade kohta Ida-Virumaal (nr 182).

Arupärijad tundsid muret Pandivere veekaitseala edasise saatuse vastu. Arupärijate väitel võib kaevandamisloa andmisel ohtu sattuda kogu Lääne- Virumaa inimeste joogivesi.

Keskkonnameister selgitas, et Pandivere kõrgustik on tervele Põhja-Eestile oluline veelahkmeala. Mitte mingisuguseid hinnanguid ei saa esialgu anda võimalike looduskahjustuste ulatuse mõju kohta, sest keskkonnamõju hindamine konkreetsete taotluste kohta on tegemata. Igas konkreetses piirkonnas on hüdrogeoloogiline situatsioon ja kivimite litoloogiline koostis varieeruv. See kõik mõjutab põhjavee kogust ja režiimi. Sellises situatsioonis ei saa teha üheseid järeldusi, teadmata igat juhtumit eraldi.

Reiljan märkis, et keskkonnaministeerium on kaevandusloa taotluste menetleja, otsus kaevandamise lubamise ja mittelubamise kohta selgub alles pärast mitmeid vajalikke protseduure nagu avalikustamine, omavalitsuste seisukoht, keskkonnamõju hinnang jne. Joogivee olemasolu ja puhtuse kaitse üle otsustab keskkonnamõjude hindamine, mis toetub uuringutele, mitte emotsioonidele. „Kui keskkonnamõju hindamise käigus selgub, et kaevandamistegevus põhjustab pinna- ja põhjaveele kahjustusi, mida pole võimalik elimineerida, siis kaevandusluba ei väljastata,” kinnitas keskkonnaminister.

Kultuuriminister Raivo Palmaru vastas Riigikogu liikmete Mark Soosaare, Peeter Kreitzbergi ja Liina Tõnissoni 14. novembril esitatud arupärimisele Pärnu vanalinna muinsuskaitseala kohta (nr 183).

* * *

Rahanduskomisjoni ettepanekul arvati töönädala päevakorrast välja Res Publica fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Ettepanek Vabariigi Valitsusele sõltumatu hinnangu tellimiseks AS Eesti Ühispank endiste juhtidega seotud finantstehingute kohta” eelnõu (743 OE) esimene lugemine.

Teisipäev, 13. detsember

Riigikogus toimus välispoliitika arutelu

Ettekannetega esinesid välisminister Urmas Paet ja väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa.

Välisminister keskendus oma kõnes kahele põhiteemale – Euroopa Liit ja julgeolekupoliitika. „Eesti huve teenivad kiiresti muutuvas maailmas kõige paremini tugev, solidaarne ning dünaamiline Euroopa Liit ja NATO,” rõhutas Paet. EL-i finantsperspektiivi, konkurentsivõime, teadus- ja arendustegevuse kõrval tõstis Paet esile Euroopa põhiseaduse lepingu arutelu tähtsust. Minister märkis, et seni on liiga vähe räägitud põhiseaduse leppes sisalduvatest poliitilistest otsustest ja eesmärkidest. Paeti sõnul muudab põhiseaduslepe EL-i toimimise demokraatlikumaks ja läbipaistvamaks ning tugevdaks Eesti võimalusi välissuhetes jõulisemalt tegutseda. „Pean õigeks, et Riigikogu pärast põhjalikku arutelu lepingu ikkagi ratifitseerib. Sellega ütleks Eesti oma seisukoha Euroopa Liidu ees seisvate väljakutsete kohta. Sellega ütleks Eesti: Me peame edasi minema!” rõhutas Paet.

Teise põhiteema juurde asudes märkis välisminister, et Eesti julgeolekupoliitika lähtekohaks on kogu iseseisvumise taastamise järgsel perioodil olnud transatlantiliste sidemete prioriteetsus. Paet hindas kõrgelt Eesti kaitseväelaste osalemist rahvusvahelistel rahutagamismissioonidel, märkides, et see on tõhus võimalus seista Eesti julgeolekuhuvide eest.

Väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa keskendus oma kõnes samuti Euroopa Liiduga seotud teemadele. Euroopa põhiseaduse lepingu osas märkis Eesmaa, et osade selles sätestatud eesmärkide elluviimiseks ei tuleks ootama jääda lepingu ratifitseerimist kõigi liikmesriikide poolt. „Euroopa Liidu välispoliitika suhtes oleme rõhutanud põhiseaduse lepingust tulenevate struktuuride ja ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning kaitsepoliitika mehhanismide väljatöötamise vajalikkust Nizza lepingu alusel ootamata põhiseaduse lepingu jõustumist,” ütles Eesmaa. Seoses Euroopa Liidu laienemise ning ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga on Eesmaa sõnul Eesti jaoks üha olulisemaks muutunud Euroopa naabruspoliitika teemad, samuti arenguabi osutamise tähtsust.

52 poolthäälega (vastu 22) võttis Riigikogu vastu Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud vedelkütusevaru seaduse muutmise seaduse (772 SE). Senine regulatsioon ei olnud seaduse eelnõu algatajate sõnul piisavalt paindlik riigi vedelkütusevaru tagamiseks. Seadusega soovitakse lühendada vastavaid rahvusvaheliste riigihangete läbiviimise protseduure. Vedelkütusevaru hanked loetakse julgeoleku tagamisega seotud riigihangeteks. Varu moodustamiseks ja hoidmiseks korraldatavate hangete läbiviimise põhimõtted ning kütuse ostu-, müügi-, hoiu- ja delegeeritud varu lepingute üldtingimused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

60 poolthäälega võttis Riigikogu vastu rahanduskomisjoni algatatud Riigikogu otsuse "Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2005. aasta tegevuse kontrollimiseks" . Riigikontrolli 2005. aasta tegevuse audiitoriks nimetati Veiko Hintsov ASst Deloitte Audit Eesti.

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude teise lugemise:

Valitsuse algatatud pagulaste seaduse, piirivalveseaduse, riigipiiri seaduse, välismaalaste seaduse ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse eelnõu (558 SE).

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud elektroonilise side seaduse § 192 muutmise seaduse eelnõu (784 SE).

Sotsiaalkomisjoni algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (773 SE).

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (783 SE).

Riigikogu lõpetas Isamaaliidu fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine 1994. aastal Eesti Vabariigi territooriumilt sõjatehnika väljaveo asjaolude väljaselgitamiseks” muutmine" eelnõu (794 OE) esimese lugemise.

Väliskomisjoni ettepanekul pikendati Riigikogu istungi tööaega kella 14-ni. Ettepaneku poolt oli 60 ja erapooletuid 3 Riigikogu liiget. Seoses istungi tööaja lõppemisega peatati Isamaaliidu fraktsiooni algatatud riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE) e simene lugemine. Eelnõu menetlemist jätkatakse kolmapäevasel istungil.

Kolmapäev, 14. detsember

Riigikogu laiendas õiguskantsleri pädevust

Riigikogu võttis vastu seitse seadust:

69 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seadus (675 SE). Õiguskantsleri seadust täiendati sättega, mis annab õiguskantslerile pädevuse teha Euroopa Parlamendi presidendile ettepanek võtta Euroopa Parlamendi liikmelt immuniteet. Vabariigi Valitsuse seadust täiendati sätetega, mis reguleerivad Vabariigi Valitsuse, peaministri ja ministri rolli Eesti seisukohtade kujundamisel ja esindamisel Euroopa Liidu otsustusprotsessis. Vabariigi Valitsuse seadust muudeti, täpsustati ja parandati ka osas, mis puudutab riigi esindamist kohtumenetluses, portfellita ministri kaasallkirja andmist ning justiitsministeeriumi ja välisministeeriumi valitsemisalade kirjeldusi.

68 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud rahuaja riigikaitse seaduse muutmise seadus (758 SE), mis viib seni riigireservi seaduses sätestatud mobilisatsioonivaru käsitlevad põhimõtted rahuaja riigikaitse seadusesse ja kaasajastab mobilisatsioonivaru käsitlevaid sätteid. Seaduse kohaselt korraldab mobilisatsioonivaru hoidmist ja uuendamist kaitseministeerium. Mobilisatsioonivaru kasutusele võtmise kaitseväe valmisoleku tõstmiseks või mobilisatsiooni läbiviimiseks otsustab kaitseminister.

70 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (726 SE) harmoniseeris Euroopa Liidu Nõukogu direktiivid ning sätestas välismaalase ajutist kaitset puudutava regulatsiooni. Kehtestati sisuliselt uus pagulaste seaduse redaktsioon, mistõttu tunnistati kehtiv pagulaste seadus kehtetuks. Kuivõrd kehtiva seaduse pealkiri ei kajasta enam täpselt seaduse sisu, muudeti seaduse pealkirja ja sõnastati see välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusena. Seaduse kohaselt on Eestis esmakordselt reguleeritud varjupaigataotlejate ajutise kaitsega seonduvad aspektid. Ajutise kaitse puhul on tegemist erandliku menetlusega, mille eesmärgiks on anda massilise sissevoolu või eeldatava massilise sissevoolu korral viivitamatut ja ajutist kaitset välismaalastele juhul, kui need isikud ei saa päritoluriiki tagasi pöörduda. Tulenevalt Euroopa Liidu õigusest antakse ajutise kaitse saajatele ja varjupaigataotlejatele teatud tingimustel ka juurdepääsuõigus Eesti tööturule.

66 poolthäälega (1 vastu, 1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1435/2003 „Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta” rakendamise seadus (708 SE), mis täpsustab SCE määruse rakendamise küsimusi nendel juhtudel, kui loodava SCE asukohaks on Eesti. Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 249 järgi kohaldatakse määrust liikmesriikides otse ja seetõttu ei vaja see üldjuhul liikmesriigi õigusesse ülevõtmiseks rakendussätteid. SCE määrus kaldub osaliselt sellest üldpõhimõttest kõrvale, sest sisaldab liikmesriigi seadusandjale mitmeid suuniseid ja valikuvõimalusi. Seetõttu oli vaja kehtestada määruse rakendussätted.

64 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud pagulaste seaduse, piirivalveseaduse, riigipiiri seaduse, välismaalaste seaduse ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seadus (558 SE). Seaduse väljatöötamine oli peamiselt tingitud nelja Euroopa Liidu õigusakti hiljutisest vastuvõtmisest ja jõustumisest, millega kehtestati kriteeriumid ja menetlus varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi määratlemiseks. Seadus paneb kodakondsus- ja migratsiooniametnikule, piirivalveametnikule ja politseiametnikule kohustuse võtta sõrmejälgi varjupaigataotlejalt, ebaseaduslikul piiriületusel tabatud välismaalaselt ning ebaseaduslikult Eestis viibivalt välismaalaselt, kelle vanus on vähemalt 14 aastat. Samuti antakse kodakondsus- ja migratsiooniametnikule, piirivalveametnikule ja politseiametnikule õigus võtta bioloogilisi proove varjupaigataotlejalt, ebaseaduslikult riigis viibivatelt ja kinnipeetud isikutelt, kui teisiti ei ole võimalik isikut tuvastada.

55 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 14, millega muudetakse konventsiooni kontrollsüsteemi, ratifitseerimise seadus (703 SE). Konventsioon annab igaühele, kes leiab, et konventsiooniosaline riik on rikkunud tema õigusi, õiguse pöörduda konventsiooniga loodud järelevalveinstitutsioonide poole. Algselt oli tegemist kaheastmelise süsteemiga, mis koosnes inimõiguste kohtust ja komisjonist. Seoses uute liikmesriikide lisandumisega Euroopa Nõukogusse ning kaebuste kasvuga ilmnes vajadus konventsiooni kontrollsüsteemi täiustada ning liikmesriigid otsustasid luua alaliselt tegutseva inimõiguste kohtu. Konventsiooni protokolli nr 11 jõustumisega 1998. aastal alustaski tööd alaliselt tegutsev kohus. Kuna alalise kohtu tööle asumisest alates on kohtule esitatud kaebuste arv mitmekordistunud, siis ei suuda kohus enam praeguse töökorralduse juures kaebuste lahendamisega efektiivselt toime tulla. Roomas 2000. aastal konventsiooni vastuvõtmise 50. aastapäevale pühendatud Euroopa Nõukogu ministrite konverentsil kiideti poliitilisel tasandil heaks otsus kohtu uue reformi kohta. Reformi põhiosa on koondatud konventsiooni protokolli nr 14, mis peab tagama selle, et kohus saaks jätkata oma tööd parimal ja tõhusamail viisil, vältides kaebuste menetlemise venimist.

55 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni ratifitseerimise seaduse § 3 kehtetuks tunnistamise seadus (716 SE), millega tunnistatakse kehtetuks korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni ratifitseerimise seaduse § 3, mille kohaselt tegi Eesti reservatsiooni konventsiooni artikli 12 kohta. See otsus on aluseks reservatsiooni tagasivõtmiseks rahvusvaheliselt. Reservatsiooni tagasivõtmisega kohustub Eesti kriminaliseerima nimetatud teo oma õigusaktidega, hõlmates sellega teatud korruptsiooniilminguid, mis ei ole käesoleval ajal kriminaalkorras karistatavad.

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise:

valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (756 SE);

valitsuse algatatud kohtute seaduse, advokatuuriseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (764 SE);

Riigikogu lõpetas viie eelnõu esimese lugemise:

õiguskomisjoni algatatud karistusseadustiku, väärteomenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (791 SE );

valitsuse algatatud päästeseaduse, lõhkematerjaliseaduse ning töö- ja puhkeaja seaduse muutmise seaduse eelnõu (722 SE);

valitsuse algatatud piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni raskmetallide protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (778 SE);

valitsuse algatatud kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (754 SE);

valitsuse algatatud abieluvararegistri seaduse, kinnistusraamatuseaduse, kohtutäituri seaduse, laeva asjaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (779 SE).

* * *

Riigikogu arvas esimesel lugemisel menetlusest välja kaks eelnõu:

Isamaaliidu fraktsiooni algatatud riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE). Hääletustulemus: 51 poolt, 12 vastu.

Riigikogu liikme Trivimi Velliste algatatud kohalike maksude seaduse muutmise seaduse eelnõu (745 SE). Hääletustulemus: 53 poolt, 6 vastu.

* * *

Infotunnis vastas justiitsminister Rein Lang küsimustele kriminaalpoliitika ja korruptsiooni kohta. Välisminister Urmas Paet vastas küsimustele riiklike huvide ja välispoliitika kohta. Kultuuriminister Raivo Palmaru vastas küsimustele tele- ja raadioprogrammide reklaamimahu ja rahvakultuuri kohta.

Neljapäev, 15. detsember

Riigikogu pidas sügisistungjärgu viimase istungi

Riigikogu võttis vastu viis seadust ja kaks otsust :

76 poolthäälega Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud elektroonilise side seaduse § 192 muutmise seaduse (784 SE). 1. jaanuarist 2006 jõustub elektroonilise side seadus.

784 SE jõustumisel luuakse tingimused, kus konkurentsiolukord elektroonilise side turul, üleminekul ESSi alusel märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramise protsessile, ei oleks moonutatud.

75 poolthäälega sotsiaalkomisjoni algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse (773 SE). Seadusega lühendatakse töötajate, avalike teenistujate ja FIE-de ravikindlustuskaitse tekkimise ooteaeg ning lihtsustub FIE-de kindlustuskaitse tekkimiseks, peatamiseks ja lõppemiseks vajaliku informatsiooni edastamise kord.

68 poolthäälega Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse (783 SE). Seaduse jõustumisel tõuseb toetus keskmise puudega lapsele 220 krooni võrra ehk 1080 kroonini kuus ning raske ja sügava puudega lapsele 240 krooni võrra ehk 1260 kroonini kuus.

73 poolthäälega valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse (756 SE). Vastavalt seadusele peavad teenuse pakkujad teavitama tarbijaid teenuse lõplikust müügihinnast, mis sisaldab nii käibemaksu kui ka muid makse ja tasusid, mis tarbijal tuleb teenuse saamise eest tasuda. Näiteks lennu- ja laevapiletite hinnad peavad sisaldama ka lennujaama- ja sadamatasusid jne. Kui teenuse täpset müügihinda ei ole eelnevalt võimalik määrata, tuleb tarbijat informeerida teenuse müügihinna komponentidest, selle arvutamise aluseks olevatest tariifidest või arvutamise alustest selliselt, et tarbijal on võimalik teenuse müügihind piisava täpsusega välja arvutada.

73 poolthäälega valitsuse algatatud kohtute seaduse, advokatuuriseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (764 SE). Seadus võimaldab rahvusvahelistesse kohtutesse tööle asunud Eesti kohtunikel nende ametiaja lõppemisel tagasi pöörduda Eesti kohtunikuametisse. Kui kohtunikul puudub Eestis võimalus tagasi pöörduda kohtunikukohale ja ta ei soovi asuda teise kohtusse, säilivad tal ühe aasta jooksul kohtuniku palk ja muud tagatised.

70 poolthäälega (erapooletuid 2) kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ühise arengukava aastateks 2006-2008 heakskiitmine" (785 OE). Seaduses on arvestatud, et 2006. aastal võetakse vastu rahvusringhäälingu seadus, mille alusel alustatakse ettevalmistusi uue organisatsiooni - Eesti Rahvusringhääling - moodustamiseks. Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni ühinemise eelduseks on rahvusringhäälingu maja valmimine, millega oleks tagatud kahe organisatsiooni ulatuslik ja sisuline integreerumine. Vastavalt arengukavale peab uus maja valmima 2008. aasta lõpuks.

57 poolthäälega (vastu 5, erapooletuid 4) Isamaaliidu fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine 1994. aastal Eesti Vabariigi territooriumilt sõjatehnika väljaveo asjaolude väljaselgitamiseks" muutmine" (794 OE). Otsusega pikendatakse parvlaevaga Estonia sõjatehnika väljavedu uuriva komisjoni tegevust kuni 1. juulini 2006.

* * *

Riigikogu külastas jõuluvana, kes presidendi valimise aastal kinkis rahvaesindajatele presidendi kohvi ja pilsnerit ning pimesivalimise harjutamiseks silmaklapid. Jõuluvana soovis, et Riigikogu teeks kõik endast sõltuva, et rahval kasvaks usaldus riigi vastu ning järgmine aasta tuleks õnnelikum ja lasterohkem.

Istungite stenogrammi leiab Riigikogu koduleheküljel aadressilt:

http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus