Riigikogu kinnitas töönädala päevakorra, mille kohaselt tuleb arutusele 30 teemat.

Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku täiendada töönädala päevakorda põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse ja Riigikogu kodukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (762 SE) teise lugemisega. Seoses Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni vastuseisuga ei täiendatud töönädala päevakorda nimetatud eelnõuga.

Justiitsminister tutvustas kriminaalpoliitika arengusuundade elluviimist aastal 2005

Justiitsminister Rein Lang esines Riigikogu ees ettekandega “Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2010” elluviimisest 2005. aastal.

Justiitsministeerium ja siseministeerium on omavahel jõudnud kokkuleppele valdkonna prioriteetides, mis ministri sõnul tähistab uut arenguetappi kriminaalpoliitikas. Kuritegevusevastase võitluse esmaseks prioriteediks fikseeriti alaealistega seotud kuritegevus. “Uute kurjategijate põlvkonna pealekasvamist aitab kõige paremini takistada noortega tegelemine enne, kui nendest saavad väljakujunenud õigusrikkujad,” nentis Lang. Kuritegevusevastase võitluse järgmise eelistusena tõstis minister esile võitluse organiseeritud kuritegevusega. Eelkõige soovitakse selles osas parandada eeldusi süütegudega saadud vara konfiskeerimiseks. “Organiseeritud kuritegevus ei saa toimida ilma kuritegelikult teenitud raha varjatud kanaliseerimiseta legaalsesse majanduskäibesse,” märkis Lang tõdedes, et kuritegeliku tulu konfiskeerimisel on Eestis astutud alles esimesi samme. Tähtsamateks kriminaalpoliitika arengusuundadeks on justiitsministri sõnul ka e-toimiku arenduse käivitamine ning töö seadusandlusega, eriti kiirmenetluse ja lepitusmenetluse seadustamine. Ühtlasi rõhutas Lang, et kriminaalpoliitika väljatöötamisse on varasemaga võrreldes oluliselt suurenenud teadlaste kaasamine.

Riigikogu võttis vastu rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Tagatisfondi nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" (769 OE). Otsusega nimetati Jürgen Ligi asemel tagatisfondi nõukogu uueks liikmeks Tatjana Muravjova. Otsuse poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid polnud.

Riigikogu lõpetas Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud liikluskindlustuse seaduse § 22 muutmise seaduse eelnõu (737 SE) esimese lugemise.

Riigikogu lükkas menetlusest tagasi järgmised eelnõud:

Õiguskomisjoni ettepanekul lükati menetlusest tagasi Kadi Pärnitsa algatatud pärimisseaduse § 118 täiendamise seaduse eelnõu (735 SE). Ettepaneku poolt hääletas 51 ja vastu 13 Riigikogu liiget.

Õiguskomisjoni ettepanekul lükati menetlusest tagasi Eiki Nestori algatatud kriminaalmenetluse seadustiku § 368 muutmise seaduse eelnõu (690 SE). Ettepaneku poolt hääletas 48 ja vastu oli 17 Riigikogu liiget.

Majanduskomisjoni ettepanekul lükati menetlusest tagasi Robert Lepiksoni algatatud liiklusseaduse, karistusseadustiku ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (588 SE). Ettepaneku poolt hääletas 46 ja vastu 1 Riigikogu liiget.

Istungiaja lõppemise tõttu jäi pooleli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (728 SE) esimene lugemine. Enne põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu 728 SE menetlusest tagasi lükata võttis Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon vaheaja.

Riigikogu tõstis sünnitoetuste määra

Riigikogu võttis vastu kuus seadust ja otsuse:

72 poolthäälega (5 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seadus (706 SE ja 729 SE), mis võimaldab väljastada välismaalasele ühekordse lühiajalise viisa viibimisajaga kuni viis kalendripäeva turismiteenuse või meelelahutusteenuse kasutamise eesmärgil.

Kui välismaalane saabub Eestisse nimetatud eesmärgil ega soovi siin viibida kauem kui viis päeva ning tema majanduslik olukord võimaldab tal kanda enda Eestis majutamise ja viibimise ning Eestist lahkumise kulud, ei vaja selline välismaalane viisa saamiseks Eestisse kutsujat. Viisataotluste vastuvõtmine ja viisa andmine ning välismaalase Eestisse saabumisega seonduva riski täiendav hindamine jääb välisministeeriumi valitsemisalas olevate Eesti välisesinduste konsulaarametnike pädevusse.

81 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud sundeksemplari seaduse muutmise seadus (711 SE), mille põhisisuks on sundeksemplari seaduse täiendamine võrguväljaannete sundeksemplaride loovutamist käsitlevate sätetega. Seaduse väljatöötamise vajadus tulenes asjaolust, et arvestatav ning pidevalt kasvav osa Eesti kirjastustoodangust tehakse kättesaadavaks üksnes arvutivõrgu kaudu. Eesti Rahvusraamatukogu asus 2000. aastal teostama süstemaatilist võrguväljaannete monitooringut. Selle käigus selgus, et internetis lisandub aasta jooksul üle 1000 nimetuse võrguväljaandeid, mis vastavad Eesti rahvusliku kultuuripärandina säilitatavate teavikute kriteeriumidele.

70 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse ning kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus (701 SE), millega muudetakse kaitseväe juhataja ametipalga määramise aluseid. Vastavalt seadusele on kaitseväe juhataja ametipalk Eesti keskmise palga ja vastava koefitsiendi korrutis. Koefitsiendi suuruseks on 5,0. 2004. aasta VI kvartali keskmise palga kohaselt oleks kaitseväe juhataja ametipalk seega 7704 krooni x 5,0 = 38520 krooni, pluss auastmetasu 4000 krooni.

79 poolthäälega võeti vastu v alitsuse algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seadus (755 SE), millega tõstetakse sünnitoetust ning lapsendamistoetust 5000 kroonini iga sündinud või lapsendatud lapse kohta.

61 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Euroopa Ülikool-Instituudi asutamise konventsiooniga ühinemise seadus (750 SE). Konventsiooni eesmärk on edendada teadmiste täiendamist Euroopa kultuuri, ajaloo, õigusteaduse, majanduse ja institutsioonide arengu valdkondades. Instituudi eesmärk on aidata kõrghariduse andmise ja teadustegevusega kaasa Euroopa kultuuri- ja teaduspärandi arendamisele.

58 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Euroopa Molekulaarbioloogia Konverentsi asutamislepinguga ühinemise seadus (751 SE). Euroopa Molekulaarbioloogia Konverentsi asutamisleping on koostatud 1969. aastal. Rahvusvahelise organisatsioonina on konverents juhtival kohal molekulaarbioloogia arengu suunamisel Euroopas, sellesse kuulub ligikaudu 1200 teadlast, kellest rohkem kui 30 on Nobeli preemia laureaadid. Kiire liitumine konverentsiga avab algataja sõnul uued ja väga vajalikud võimalused molekulaarbioloogia arenguks Eestis.

57 poolthäälega võeti vastu v alitsuse esitatud Riigikogu otsus “Eesti kaitseväe üksuse kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Bosnias ja Hertsegoviinas” (765 OE), mis näeb ette kasutada Eesti kaitseväe üksust isikkoosseisuga kuni 35 kaitseväelast Euroopa Liidu relvajõudude (European Union Force) poolt juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas tähtajaga kuni 2 aastat, alates Eesti üksuse lähetamisest missioonipiirkonda. Eesti planeerib alates 2005. aasta detsembrist osaleda Euroopa Liidu (EL) sõjalisel operatsioonil ALTHEA rühmasuuruse (29) allüksusega. Tegemist oleks Eesti esimese tõsise panusega EL-i sõjalisse operatsiooni. Eesti kaitsevägi on seni osalenud rahutagamismissioonidel Balkanil (UNPROFOR, IFOR, SFOR, KFOR, Concordia) alates 1995. aastast. Hetkel on Eesti osalus operatsioonis “ALTHEA” 1 ohvitser ja 1allohvitser EUFORi staabis Sarajevos ja 1 ohvitser (KL) Multinational Task Force North (MNTF(N)) staabis Tuzlas, kokku 3 kaitseväelast. Operatsioon ALTHEA peamiseks eesmärgiks on tagada Daytoni rahulepingu täitmine ning panustada ohutu ja turvalise keskkonna loomisesse Bosnias ja Hertsegoviinas.

* * *

Riigikogu ei võtnud vastu Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi, Ivari Padari, Jarno Lauri, Kadi Pärnitsa, Eiki Nestori, Katrin Saksa, Sven Mikseri, Jüri Tamme ja Mark Soosaare algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (633 SE). Hääletustulemus 32 poolt, 51 vastu.

Riigikogu lõpetas viie eelnõu teise lugemise:

valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse, erakooliseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (738 SE);

valitsuse poolt algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu (675 SE);

valitsuse algatatud Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1435/2003 “Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta” rakendamise seaduse eelnõu (708 SE);

valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse eelnõu (730 SE);

valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE).

Õiguskomisjoni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud politseiseaduse ja politseiteenistuse seaduse muutmise ning sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (500 SE).

Riigikogu lõpetas viie eelnõu esimese lugemise:

valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (771 SE);

valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (756 SE);

valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Eesti kaitseväe üksuste kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Kosovos” eelnõu (774 OE);

valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Eesti kaitseväe üksuste isikkoosseisu suurendamine ja nende kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis” eelnõu (775 OE);

valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Eesti Kaitseväe üksuste kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel julgeolekutagamismissioonil Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis” eelnõu (776 OE);

* * *

Riigikogu arvas põhiseaduskomisjoni ettepanekul menetlusest välja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (728 SE). Hääletustulemus: 66 poolt, 13 vastu.

Riigikogu arvas õiguskomisjoni ettepanekul menetlusest välja ka Res Publica fraktsiooni algatatud karistusseadustiku § 83 muutmise seaduse eelnõu (692 SE). Hääletustulemus: 42 poolt, 14 vastu.

Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip küsimustele Eesti ja Euroopa Liidu, Riigikogus menetlemist ootavate eelnõude, riigi raha kasutamise, valimiskomisjoni otsuse, riigivalitsemise ja valimisseaduse kohta.

Istung lõppes kell 19.04.

Neljapäev, 24. november

Riigikogu täiustas kutseharidussüsteemi

Riigikogu võttis 72 poolthäälega vastu valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse, erakooliseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse (738 SE), mis sätestab Eesti kutseharidussüsteemi arengukavast aastateks 2005-2008 tulenevad uuendused. Need avardavad kutseõppe võimalusi ja muudavad need paindlikumaks, reguleerivad täpsemalt koolitustellimuse ja õppe rahastamise mehhanismid ja sätestavad sotsiaalsete partnerite suurema osaluse kutseõppe korraldamises. Seadus näeb ette paindlikumad kutseõppe võimalused, mis on kooskõlas elukestva õppe põhimõtetega ja mis suurendavad kutseõppes osalemist ja vähendavad oluliselt väljalangevust. Seadus korrastab ka riikliku koolitustellimuse mehhanismi ja muudab efektiivsemaks rahaliste vahendite kasutamine koolitustellimuse kaudu.

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise:

Õiguskomisjoni algatatud äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu (777 SE);

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud vedelkütusevaru seaduse muutmise seaduse eelnõu (772 SE). Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Res Publica fraktsioon ja Isamaaliidu fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Hääletustulemus: 27 poolt, 47 vastu. Eelnõu jäi menetlusse.

Istungite stenogrammi leiab internetis aadressilt:

http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus