Esmaspäev, 14. november

Riigikontrolör peab vajalikuks riigi kinnisvarapoliitika väljatöötamist

Riigikontrolör Mihkel Oviir vastas Riigikogu liikme Peeter Kreitzbergi 29. septembril esitatud arupärimisele avaliku sektori vahendite kasutamise kohta (nr 176). Arupärijad soovisid saada riigikontrolöri hinnangut Tallinnas politseiprefektuurile, politseiametile ja ka Lõuna Politseiprefektuurile 2003. aastal ruumide üürimise kohta.

Oviir märkis, et kahtluse on tekitanud protsessi läbipaistmatus. See kahtlus on leidnud väljendust nii ajakirjanduses kui ka antud arupärimises. “Ei ole võimalik öelda praegu tagantjärgi, kas oleks võimalik olnud need ruumid rentida hoopis soodsamalt,” nentis riigikontrolör. Kõigepealt meil puuduvad andmed, et see tehing oleks ebaseaduslik. Teiseks, puudub informatsioon selle kohta, et antud juhul oleks tekitatud riigile suur kahju, selgitas Oviir.

Riigikontrolör juhtis tähelepanu, et riik peab arvestama maksumaksja soovi saada teada alati adekvaatset informatsiooni toimuva kohta. “Ma olen sedameelt, et mõnikord see nn vähempakkumine ei pruugigi olla kõige kasulikum,” tõdes Oviir. Ta avaldas heameelt, et riigi kinnisvarapoliitika tervikuna on saanud niisuguse tähelepanu osaliseks ja ka valitsus on teinud mõistliku sammu, määranud riigi kinnisvarapoliitika eest vastutajaks rahandusministeeriumi. “Rahandusministeeriumi ülesanne on riigi kinnisvara põhisuunad ja põhiseisukohad välja töötada ja ka riigikontroll tahab oma panuse anda sellele,” rõhutas riigikontrolör.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar vastas Riigikogu liikmete Mart Nuti, Trivimi Velliste, Peeter Tulviste, Tõnis Lukase, Helir-Valdor Seederi ja Mart Laari 11. oktoobril esitatud arupärimisele teede remondi ja teeäärsete kinnistute kahjustamise kohta (nr 177).

Rahandusminister Aivar Sõerd vastas Riigikogu liikme Ken-Marti Vaheri 12. oktoobril esitatud arupärimisele Viru vangla ehituse hanketingimuste kohta (nr 181).

* * *

Rahanduskomisjoni ettepanekul jäeti töönädala päevakorrast välja valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE).

Teisipäev, 15. november Arutati erivajadustega laste õppevahendite toetamist reguleerivat eelnõu

71 poolthäälega võttis Riigikogu vastu väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse “Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine” muutmine (770 OE). Vastavalt otsusele arvati ENPA Eesti delegatsiooni koosseisust välja asendusliige Mailis Rand, tema asemel nimetati delegatsiooni asendusliikmeks Küllo Arjakas.

Riigikogu lõpetas Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi, Ivari Padari, Jarno Lauri, Kadi Pärnitsa, Eiki Nestori, Katrin Saksa, Sven Mikseri, Jüri Tamme ja Mark Soosaare algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (633 SE) teise lugemise. Algatajate sõnul on eelnõu sisuks hariduslike võimaluste võrdsuse põhimõtte elluviimine. Eelnõu kohaselt hakataks erivajadustega õpilaste õppevahendite soetamist toetama riigieelarvest. Erivajadustega laste õppevahendite toetamise probleemile on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler Allar Jõks.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lükkas Riigikogu 49 poolthäälega (vastu 26) menetlusest tagasi Isamaaliidu fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (734 SE). Eelnõu algatajad soovisid täiendada pühade ja tähtpäevade seadust vastupanuvõitluse mälestuspäevaga 22. septembril mälestamaks 1944. aasta Otto Tiefi valitsust.

Rahanduskomisjoni ettepanekul hääletati 46 poolthäälega (vastu 15) menetlusest tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (721 SE). Eelnõu järgi oleks avaliku teenistuse töötajatele makstud ametiülesannete täitmisega seotud ühistranspordi kasutamise eest tulumaksuvaba hüvitist.

Kolmapäev, 16. november Riigikogu istungil hääletati riigieelarve muudatusettepanekuid

Riigikogu võttis vastu kuus seadust ja otsuse:

77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud maagaasiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (709 SE), mille eesmärgiks on viia seadus vastavusse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 26. juuni 2003.a direktiiviga maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta. Seadusega harmoneeritakse direktiivist tulenev nõue juriidiliselt eristada maagaasiettevõtjate tegevuses võrguteenuse osutamisega seotud tegevus müügitegevusest. Nimetatud tegevuste eristamise eesmärk on tagada võrkudele tõhus ja mittediskrimineeriv juurdepääs ja tekitada võimalikku konkurentsi gaasimüüjate vahel.

65 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse muutmise seadus (666 SE), mille eesmärgiks on korrastada Kaitseliidu kui sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseorganisatsiooni struktuuri saavutamaks kontroll malevate majandustegevuse üle, samas säilitades ka malevate vajaliku majandusliku iseseisvuse.

69 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud “Lepingu Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriikide) ning Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia vahel Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemise kohta Euroopa Liiduga” ratifitseerimise seadus (733 SE), mille eesmärk on Bulgaaria ja Rumeenia ühinemiseks Euroopa Liiduga vajalike eeltingimuste - ühinemislepingu ja sellele lisatud ühinemisakti või ühinemisprotokolli, olenevalt sellest, kas Euroopa põhiseaduse leping jõustub enne Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga või mitte, ratifitseerimine - täitmine.

66 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja temaga liitunud isikkoosseisu ohutuse konventsiooniga ühinemise seadus (705 SE). Ühinemine konventsiooniga toimub seadusega, kuna konventsioonis kaitstav õigushüve käsitleb Eesti välissuhtlust ning rahu ja rahvusvahelise julgeoleku tagamist. Konventsioonis sisalduv regulatsioon on kooskõlas riigi õigusega, kuid vajab siiski kehtestamist seadusena. Artikli 10 lõike (2) kohaselt tehakse deklaratsioon, mille kohaselt Eesti Vabariik kehtestab oma jurisdiktsiooni Eesti kodaniku vastu toime pandud kuriteo üle.

64 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud vägivallakuritegude ohvritele hüvitise maksmise Euroopa konventsiooni ratifitseerimise seadus (715 SE). Konventsiooni kohaselt kohustuvad konventsiooniosalised rakendama vajalikke abinõusid, et nende kehtivad ja tulevased õigusaktid, mis käsitlevad vägivallakuritegude ohvritele hüvitise maksmist, järgivad konventsiooni.

61 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tuumaohutuse konventsiooniga ühinemise seadus (739 SE). Konventsioonis loetletakse meetmed, mida tuleb rakendada, et saavutada kogu maailmas tuumaohutuse kõrge tase. Eesti võtab endale konventsiooniga ühinemisel rahvusvahelise kohustuse tagada konventsiooniga sätestatud nõuete täitmine. Mitu konventsiooni sätet ei ole Eestis praegu kohaldatavad, kuna meil puudub tuumarajatis. Samas on meil oluline silmas pidada konventsiooni eesmärke, ohutuspõhimõtteid ning kohustusi seoses meie naabruses asuvate tuumarajatistega. Konventsiooniosalise staatus annab meile võimaluse avaldada arvamust tuumaohutuse poliitika kujundamise kohta. Osaledes konventsiooniosaliste koosolekutel, saame parema ülevaate ja ajakohasema teabe teiste konventsiooniosaliste territooriumidel olevate tuumarajatiste ohutuse kohta ning hea võimaluse esitada täiendavad küsimusi ja nõuda selgitusi.

56 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus “Riigi 2004. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” (727 OE). Raamatupidamise seaduse § 37 lõige 2 sätestab riigi majandusaasta aruande esitamise eesmärgina võimaldada Riigikogu poolse kontrollifunktsiooni teostamist valitsuse suhtes, anda valitsusele võimalus selgitada tegevust aruandeaastal ning esitada Riigikogule vajalik informatsioon uute eelarveliste otsuste tegemiseks.

Riigikogu istung jätkus valitsuse algatatud 2006. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (741 SE) teise lugemisega. Toimus muudatusettepanekute läbivaatamine ja hääletamine. Istungi tööaja lõpuks, neljapäeval kella 10-ks jõuti läbi hääletada 88 muudatusettepanekut. Kokku on neid 105. Eelnõu menetlemine jätkub neljapäevasel istungil.

* * *

Infotunnis vastas rahandusminister Aivar Sõerd küsimustele eurole ülemineku, hariduspoliitika ja käibemaksu erisuse kohta. Keskkonnaminister Villu Reiljan vastas küsimustele loomse rasva küttetoorainena kasutamise ja erametsanduse kohta. Sotsiaalminister Jaak Aab vastas küsimusele sotsiaaltoetuste kohta.

Istung lõppes neljapäeval, 17. novembril kell 10.

Neljapäev, 17. november Lõpetati 2006. aasta riigieelarve eelnõu teine lugemine

Neljapäevasel istungil jätkati 2006. aasta riigieelarve eelnõu (741 SE) teist lugemist. Menetlust jätkati eelnõu 89. muudatusettepaneku läbivaatamisega. 96. muudatusettepaneku juures lõpetas Res Publica fraktsioon hääletuste eel vaheaegade võtmise ning kell 11.44 eelnõu teine lugemine lõpetati. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek 741 SE teine lugemine katkestada ei läinud läbi. Ettepaneku poolt hääletas 15, vastu oli 47 Riigikogu liiget. Eelnõule esitatavate muudatusettepanekute tähtaeg on 21. november kell 17.

Riigikogu lõpetas järgmiste valitsuse algatatud eelnõude teise lugemise:

Sundeksemplari seaduse muutmise seaduse eelnõu (711 SE). Eelnõu eesmärk on sätestada võrguväljaanded sundeksemplari objektina ning reguleerida nende loovutamisega seotud küsimused.

Riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (755 SE). Eelnõu järgi tõstetaks sünnitoetust ning lapsendamistoetust 5000 kroonini iga sündinud või lapsendatud lapse kohta.

Välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (706 SE ja 729 SE). Eelnõu eesmärgiks on sätestada kehtivas õiguses ühekordsete kuni 5-päevaste viisade andmise regulatsioon.

Riigikogu lõpetas järgmiste valitsuse algatatud eelnõude esimese lugemise :

Taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (757 SE). Eelnõu eesmärk on lahendada taimekaitseseaduse rakendamisel ilmnenud probleemid, ühtlustada seaduse teksti ja harmoneerida see Euroopa Liidu õigusaktidega.

Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (760 SE). Eelnõuga muudetakse õhusõiduki, laeva ja diplomaatide aktsiisikaubaga varustamise korda, sätestatakse biokütuse aktsiisiga maksustamine ja alkoholi maksumärgistamine, täpsustatakse biokütuse ja kemikaalikäitleja aktsiisivabastust käsitlevate paragrahvide sõnastust. Maksumärgistamise alla kuuluks üle 22 % kangusega, alates 0,2 liitrise mahuga müüdav alkohol. Iga maksumärk saab unikaalse numbri, mille järgi on võimalik tuvastada alkoholi päritolu. Selle meetmega soovitakse piirata salaalkoholi turgu. Res Publica fraktsiooni ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ei leidnud toetust. Ettepaneku poolt hääletas 18, vastu 37 ning erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Riigikogu otsuse “Eesti kaitseväe üksuse kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Bosnias ja Hertsegoviinas” eelnõu (765 OE). Vastavalt eelnõule kasutataks Eesti kaitseväe üksust isikkoosseisuga kuni 35 kaitseväelast Euroopa Liidu relvajõudude juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas.

Rahuaja riigikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (758 SE). Eelnõu eesmärgiks on täpsustada ja kaasajastada mobilisatsioonivaru käsitlevaid sätteid.

Kuigi Riigikogu pikendas Reformierakonna fraktsiooni ettepanekul istungi aega kella 14, jõuti kolmapäevane päevakord läbi vaadata kella 13.

Istungite stenogrammid leiab internetis aadressilt:

http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus