Esmaspäev, 7. november

Peaminister selgitas riigi alkoholipoliitikat

Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikme Jüri Tamme 15. septembril esitatud arupärimisele alkoholipoliitika kohta (nr 171).

Ansip rõhutas oma vastuses arupärimisele, et riik tegeleb süstemaatiliselt nii illegaalse alkoholi vastase võitluse kui tervete eluviiside propageerimisega. Peaministri arvates on riigi olulisem roll ennetustegevus. Laste ja noorte vaba aja sisustamine kultuuri ja spordi harrastustega on kindlamaid vahendeid alkoholismi probleemide ennetamiseks. Samas on selge, et pearolli noorte alkoholi tarbimisel mängivad ka kodune kasvatus ja kooli väärtushinnangud. Ansip peab väga oluliseks alkoholi maksumärkide süsteemi sisseseadmist. See aitab vältida täna probleemiks kujunenud olukorda, kus tarbijatele võidakse kaubandusvõrgust müüa salaalkoholi ilma, et tarbija seda ise teadvustaks. “Süstemaatiline võitlus salaalkoholi vastu on meie põhimõtteline suund,” rõhutas peaminister. Salaalkohol on palju ohtlikum, kui pelgalt saamata jääv maksutulu, selgitas Ansip. Pärnumaa tragöödia näitas ilmekalt illegaalse alkoholi laastavat mõju inimese tervisele ja elule.

Peaminister vastas veel Riigikogu liikmete Trivimi Velliste, Andres Herkeli ja Mart Nuti 22. septembril esitatud arupärimisele Riigikogu otsuse eelnõu “Eesti kodanike relvavõitlusest NSV Liidu sõjalise okupatsiooni vastu” menetlemise kohta (nr 173) ja Riigikogu liikmete Mart Laari, Helir-Valdor Seederi, Peeter Tulviste ja Mart Nuti 12. oktoobril esitatud arupärimisele Venemaa vabanduste kohta seoses okupatsiooniga (nr 179).

Põllumajandusminister Ester Tuiksoo vastas Riigikogu liikmete Imre Sooääre ja Avo Üpruse 12. oktoobril esitatud arupärimisele eurotoetuste jagamise kohta (nr 178).

* * *

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul täiendati kolmapäevase istungi päevakorda. Arutusele tuleb põhiseaduskomisjoni algatatud põhiseaduslikkuse järelvalve kohtumenetluse seaduse ja Riigikogu kodukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (762 SE) esimene lugemine.

Vabas mikrofonis võttis sõna Liina Tõnisson.

Teisipäev, 8. november Istungil arutati eurole ülemineku probleeme

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude esimese lugemise:

Liina Tõnissoni ja Mart Opmanni algatatud Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu (720 SE) esimese lugemise. Seaduse muutmine on tingitud vajadusest viia seadusandlik regulatsioon kooskõlla nõudmistega, mida Euroopa Keskpank esitab seoses Eesti üleminekuga eurole. Vastavalt Euroopa pangandustraditsioonile on muudetud nii Eesti Panga presidendi kui asepresidentide valimiskorda ja vastutust. Panga presidendi ametiaega pikendatakse 7. aastani, samuti tahetakse seadusesse lisada nõue, mille kohaselt sama isik ei saa Eesti panga presidendiks olla kaks ametiaega järjest. Eelnõu tutvustamisel puudutati ka eurole ülemineku vahetuskursi problemaatikat. Praegu fikseeritud vahetuskursi lõplik otsustamine jääb ECOFIN-i nõukogu pädevuses.

Riigikogu lõpetas Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (748 SE) esimese lugemise. Eelnõuga täpsustatakse regionaalministri pädevust temale alluvate valdkondade juhtimisel. Eelkõige puudutab see siseministri ja regionaalministri, regionaalministri ja keskkonnaministri ning siseministeeriumi, keskkonnaministeeriumi ja valitsuse pädevuse piiritlemist. Isamaaliidu fraktsiooni ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ei läinud läbi. Ettepaneku poolt hääletas 24, vastu oli 42 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas menetlusest tagasi järgmised eelnõud:

Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati menetlusest tagasi Riigikogu liikme Reet Roosi algatatud maksukorralduse seaduse § 29 muutmise seaduse eelnõu (673 SE). Eelnõu menetlusest tagasilükkamise poolt hääletas 44, vastu 25 Riigikogu liiget.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lükati menetlusest tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kollektiivlepingu seaduse § 6 täiendamise seaduse eelnõu (698 SE). Sotsiaalkomisjoni ettepaneku poolt hääletas 43 ja vastu oli 19 Riigikogu liiget.

Kolmapäev, 9. november Riigikogu muutis riigireservi süsteemi

Riigikogu võttis 83 poolthäälega vastu valitsuse algatatud hädaolukorraks valmisoleku seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (712 SE), millega muudeti riigireservi süsteem tegevusvarupõhiseks, hädaolukorraks valmisoleku seadusse viidi sisse tegevusvaru planeerimist, moodustamist, kasutamist, finantseerimist, seiret ja aruandlust käsitlevad peatükid.

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu teise lugemise:

valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse eelnõu (666 SE); Isamaaliidu fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletustulemus: 24 poolt, 45 vastu;

valitsuse algatatud Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse ning kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (701 SE);

valitsuse algatatud maagaasiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (709 SE).

Riigikogu lõpetas seitsme eelnõu esimese lugemise:

põhiseaduskomisjoni algatatud põhiseaduslikkuse järelvalve kohtumenetluse seaduse ja Riigikogu kodukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (762 SE);

valitsuse algatatud seemne ning taimse paljundus- ja kultiveerimismaterjali ning sordikaitse seaduse eelnõu (746 SE);

valitsuse algatatud Euroopa Ülikooli-Instituudi asutamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (750 SE);

valitsuse algatatud Euroopa Molekulaarbioloogia Konverentsi asutamislepinguga ühinemise seaduse eelnõu (751 SE);

valitsuse algatatud reklaamiseaduse eelnõu (717 SE);

valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (749 SE);

valitsuse algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (755 SE).

Infotunnis vastas kultuuriminister Raivo Palmaru küsimustele avalik-õigusliku ringhäälingu ja kultuuri rahastamise kohta. Siseminister Kalle Laanet vastas küsimustele politsei uurimisvõimekuse ja siseministeeriumi haldusala töötajate palkade kohta. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastas küsimustele haridusministeeriumi struktuuri ja hariduspoliitika kohta.

Neljapäev, 10. november

Lõpetati kohtutäiturite tasustamise aluseid muutva eelnõu teine lugemine

Riigikogu lõpetas õiguskomisjoni algatatud kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu (670 SE) ja karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (683 SE) teise lugemise.

Kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu (670 SE) eesmärk on kohtutäiturite tasustamise aluste ja tasumäärade muutmine. Vastavalt seaduseelnõule rakendub põhimõte, mille kohaselt k ohtutäituri tasu koosneb täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust. Kohtutäituri põhitasu määr kehtestatakse kas rahalise nõude suurusest või täitetoimingu sisust lähtudes kindla summana.

Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (683 SE) eesmärk on ühtlustada kaitseväeteenistuse seadusega seotud terminoloogiat ning kaasajastada aegunud norme.

Riigikogu istungite stenogrammi leiate internetist: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus