Esmaspäev, 17. oktoober
Riigikontrolör andis hinnangu üleliigse laovaru suhtes

Riigikontrolör Mihkel Oviir vastas Riigikogu liikmete Andres Herkeli, Mart Laari, Peeter Tulviste ja Tõnis Lukase 20. juunil esitatud arupärimisele kontrollaruande “Eesti riigiasutuste tegevus Euroopa Liiduga liitumise ajaks üleliigsete suhkruvarude tekkimise vältimiseks” kohta (nr 163). Riigikontrolör ütles, et riigikontrolli auditi otseseks ajendiks oli Riigikogu riigieelarve komisjoni pöördumine riigikontrolli poole. “Lähtudes seadusest seadsime auditi eesmärgiks selgitada, miks valitsus ei võtnud või ei pidanud otstarbekaks võtta kasutusele toimivaid meetmeid, et üleliigset suhkruvaru tekkimist ja sellest tuleneda võivaid kulutusi vältida.” Oviir tuletas meelde, et Eesti peaks praeguste arvestuste kohaselt maksma üleliigsete varude eest ligikaudu miljard krooni, sealhulgas üle 700 miljoni krooni suhkru eest. “Kontrollaruandest nähtub, et üleliigset suhkru laovaru tekkimist ei suudetud vältida valitsuse puuduliku tegevuse tõttu. Aruandest selgub, et süüdi on valitsuskabinet tervikuna,” ütles riigikontrolör.

Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Andres Herkeli, Mart Laari, Peeter Tulviste ja Tõnis Lukase 13. septembril esitatud arupärimisele kinnisvaratehingute kohta (nr 168) ja Riigikogu liikme Urmas Reinsalu 15. septembril esitatud arupärimisele haridusministri visiidi kohta Marimaale (nr 170).

Eesti Panga president Andres Lipstok vastas Riigikogu liikme Kadi Pärnitsa 12. septembril esitatud arupärimisele korruptsioonikahtlusega tehingute kohta (nr 164) ja Riigikogu liikmete Andres Herkeli, Tõnis Lukase, Helir-Valdor Seederi, Peeter Tulviste, Mart Laari, Mart Nuti ja Trivimi Velliste 12. septembril esitatud arupärimisele Eesti Ühispanga endise juhiga seotud tehingute kohta (nr 166).

Kultuuriminister Raivo Palmaru vastas Riigikogu liikmete Imre Sooääre, Reet Roosi, Avo Üpruse ja Aivar Õuna 21. septembril esitatud arupärimisele Arvo Pärdi 70. juubelile pühendatud muusikafestivali reklaami kohta (nr 172).

Teisipäev, 18. oktoober Riigikogu lükkas tagasi tulumaksuseaduse muutmise ettepanekud

Riigikogu arvas menetlusest välja kolm eelnõu:

47 poolthäältega (vastu 30, erapooletuid 1) Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 49 täiendamise seaduse eelnõu (653 SE). Eelnõu järgi oleks kehtestatud tulumaksusoodustused kingitustele ja annetustele kutseõppeasutuste materiaal-tehnilise baasi kaasajastamiseks. Eelnõu lükati menetlusest tagasi tuginedes väitele, et ka olemasoleva regulatsiooni raames on võimalik taolisi annetusi teha.

47 poolthäältega (vastu 25) Isamaaliidu fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (662 SE). Eelnõu oleks võimaldanud tööandjatel erisoodustusmaksu maksmata katta kulusid töötajate tasemekoolitusele, spordiga tegelemisele ja tervishoiule. Eelnõu lükati tagasi maksupoliitilistel põhjustel, mille järgi töötajal peab olema võimalus ise otsustada, milliseid kulutusi ta koolitusele ja tervishoiule teeb. Eraldi põhjusena toodi välja eelnõuga kaasnev tulumaksu ja sotsiaalmaksu laekumise vähenemine.

45 poolthäälega (vastu 19, erapooletu 1) Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (663 SE). Eelnõu järgi ei oleks tööandjad enam pidanud maksma tulumaksu kulutustelt, mis on tehtud töötaja või teenistuja tervisele. Eelnõu puudusena toodi välja eelnõuga kehtestatavate soodustuste piiritlemise probleemid.

Kolmapäev, 19. oktoober

Tuleva aasta riigieelarve läbis esimese lugemise.

Riigikogu võttis vastu viis seadust:

75 poolhäälega võeti vastu valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seadus (612 SE), mis muudab kodakondsuse seaduse paragrahvi 7, millega määratletakse Eesti kodakondsust taotleva välismaalase legaalne püsiv sissetulek.

68 poolhäälega võeti vastu valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse, investeerimisfondide seaduse, krediidiasutuste seaduse, väärtpaberituru seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (724 SE), mis muudab finantsjärelevalve subjektide poolt makstavate järelevalvetasude määrasid, samuti viib seadusesse finantsinspektsioonis loamenetluse või muu sarnase menetluse eest makstavate menetlustasude süsteemi.

58 poolhäälega (1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud e-raha asutuste seadus (725 SE), mis reguleerib e-raha väljastamist, e-raha asutuste tegevust ning järelevalve teostamist e-raha asutuste üle. Seadus viib e-raha asutuste regulatsiooni täielikult vastavusse Euroopa Liidu õigusega. Tegemist on Euroopa Liiduga ühinemisel vajalike muudatustega, Euroopa Liidu acquis ülevõtmisega. E-raha näol on tegemist ettemakstud maksevahendiga, kus e-raha on salvestatud protsessoriga kaardile. Kui tarbija ostab kaupu või teenuseid vähendatakse salvestatud raha hulka kaardil. Erinevalt deebetkaardist ei ole see seotud ostja pangakontoga. Seadus jõustub alates 1. jaanuarist 2006.

60 poolhäälega võeti vastu valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse, investeerimisfondide seaduse, Tagatisfondi seaduse ja asjaõigusseaduse muutmise seadus (731 SE), mis tagab Eesti emitentidele nn euroopa passi alusel lihtsamad võimalused oma väärtpaberite pakkumiseks lepinguriikides, samuti võivad lepinguriigi emitendid, kes vastavad direktiivide nõuetele, oma väärtpabereid Eestis lihtsustatud korras pakkuda. Ka suhtlus kolmandate riikidega on täpsemalt reguleeritud kui varem. Seejuures on finantsinspektsioonile antud konkreetsed õigused ja ülesanded lepinguriigi ja kolmandate riikide emitentide Eestis tegevuse üle järelevalve teostamisel. Seadus on üheks osaks Euroopa ühtse väärtpaberituru väljakujundamise tagamisel. Seaduse rakendamine ei too endaga kaasa olulisi muudatusi fiskaalpoliitikas.

57 poolhäälega võeti vastu valitsuse algatatud kasutatud tuumakütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsiooni ratifitseerimise seadus (684 SE), mille kohaselt r atifitseeritakse kasutatud tuumakütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsioon, mis on koostatud 5. septembril 1997 Viinis ja millele Eesti Vabariik on alla kirjutanud 5. jaanuaril 2001 Viinis. Seaduse eesmärk on konventsiooni jõustamine Eesti Vabariigi suhtes. Konventsiooni eesmärk on elanike ja keskkonna kaitsmine tsiviilvaldkondades tekkivate radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumakütuse käitlemisel tekkivate ohtude eest, rakendades selleks ohutu käitlemise põhimõtteid.

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu teise lugemise:

valitsuse algatatud toote ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (702 SE);

valitsuse algatatud ülikooliseaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu (699 SE ja 700 SE);

valitsuse algatatud loomakaitseseaduse, põllumajandusloomade aretuse seaduse ja loomatauditõrje seaduse muutmise seaduse eelnõu (689 SE).

Riigikogu lõpetas kaheksa eelnõu esimese lugemise:

valitsuse algatatud seaduse “2006. aasta riigieelarve” eelnõu (741 SE);

valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE);

valitsuse algatatud maagaasiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (709 SE);

valitsuse algatatud tuumaohutuse konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (739 SE);

valitsuse algatatud Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1435/2003 “Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta” rakendamise seaduse eelnõu (708 SE);

valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (729 SE);

valitsuse algatatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 14, millega muudetakse konventsiooni kontrollsüsteemi, ratifitseerimise seaduse eelnõu (703 SE);

valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja temaga liitunud isikkoosseisu ohutuse konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (705 SE).

Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip küsimustele tuleva aasta riigieelarve, üldhariduskoolide finantseerimise ja töösuhete kohta. Välisminister Urmas Paet vastas küsimustele riikide kohustustest Euroopa Nõukogu ees ja ÜRO-s Eesti taktika kohta.

Neljapäev, 20. oktoober

Eesti Põllumajandusülikool nimetati ümber Eesti Maaülikooliks

Riigikogu võttis vastu kaks seadust:

69 poolthäältega valitsuse algatatud toote ohutuse seaduse muutmise seaduse (702 SE). Seaduse eesmärk on tarbijakaitse tõhustamine teenuste ohutuse seisukohalt, tagamaks, et kõik osutatavad tooted ja teenused, ka need, mille kohta puudub eriregulatsioon, oleksid võimalikult ohutud. Ohtlik teenus on seaduse järgi teenus, mille osutamisviisiga seonduv viga või teenuse osutamisel kasutatava toote konstruktsiooni või koostise puudus või teenuse kohta antud ebaõige, eksitav või puudulik teave võib põhjustada vigastuse, mürgistuse, haiguse või muu ohu inimese tervisele. Seaduse nõuete rikkumise eest kehtestati rahatrahv kuni 300 trahviühikut (18 000 krooni), juriidilisele isikule kuni 50 000 krooni.

62 poolthäältega (vastu 1) võeti vastu valitsuse algatatud ülikooliseaduse § 3 muutmise seadus (699 SE ja 700 SE). Seadus nimetab Eesti Muusikaakadeemia ümber Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaks ja Eesti Põllumajandusülikool Eesti Maaülikooliks.

Riigikogu lõpetas Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud maareformi seaduse muutmise seaduse eelnõu (681 SE) teise lugemise. Maa munitsipaalomandisse andmise korra kehtestab eelnõu järgi valitsus. Opositsioon kritiseeris sellest tulenevat võimalikku otsustuspädevuse monopoliseerimisohtu. Isamaaliidu fraktsiooni ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada ei leidnud toetust, selle vastu hääletas 44 ja poolt 21 Riigikogu liiget.

Keskerakonna fraktsiooni ettepanekul lükkas Riigikogu 41 poolthäälega (vastu 24) menetlusest tagasi Res Publica fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (664 SE).

Riigikogu istungite stenogrammi leiate internetist: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus