Esmaspäev, 10. oktoober
Riigikogu kinnitas töönädala päevakorra

Ametivande andsid Riigikogu asendusliige Kristen Michal ja kaitseminister Jürgen Ligi. Seejärel kinnitati töönädala päevakord, mille kohaselt tuleb arutusele 28 teemat.

Teisipäev, 11. oktoober

Istungil arutati hariduseluga seonduvaid eelnõusid

Riigikogu lõpetas Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi ja Tõnis Lukase algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44¹ muutmise seaduse eelnõu (179 SE) teise lugemise. Eelnõuga soovitakse ümber korraldada munitsipaalkoolide rahastamist.

Riigikogu lükkas menetlusest välja kaks Res Publica fraktsiooni algatatud eelnõu:

40 poolthäälega (vastu 16 ja erapooletuid 1) valla- ja linnaeelarveseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (655 SE);

33 poolthäälega (vastu 14) kutseõppeasutuse seaduse eelnõu (672 SE).

Kolmapäev, 12. oktoober

Tänavuse aasta lisaeelarve eelnõu läbis teise lugemise.

Riigikogu võttis vastu kuus seadust ja otsuse:

60 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud notariaadialaste seaduste muutmise seadus ( 575 SE), mis vähendab kinnisvaratehingutega seotud kulusid, tagab notariteenuse kiirema kättesaadavuse, tagab notariteenuse kättesaadavuse ka majandusraskustes isikutele ning teeb isikutele digitaalallkirja kasutamise kaudu asjaajamine kiiremaks ja mugavamaks.

51 poolthäälega (2 erapooletut) võeti vastu valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise seadus (552 SE), mis kõrvaldab äriseadustiku rakendamise käigus ilmnenud kitsaskohad ning lihtsustab äriühingute tegevusega seonduvaid reegleid, kaotades üleliigsed formaalsusnõuded. Seadus korrastab ja ühtlustab äriseadustiku regulatsiooni tervikuna.

56 poolthäälega võeti vastu Riigikogu liikmete Kaarel Pürgi, Mai Treiali ja Leino Mägi algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus (679 SE), mis muudab Vabariigi Valitsuse volitusnormi haiglavõrgu arengukava loetelu kehtestamisel. Haiglavõrgu arengukava haiglate ringi laiendati hooldushaiglatega ja taastusravi haiglatega. Arengukava täiendamine hooldushaiglatega ja taastusravi haiglatega annab aluse Eesti Haigekassaga pikemaaegsete lepingute sõlmimiseks ning läbi selle võimaluse arendada hooldushaiglate tegevust. Samuti tagada hooldushaiglate tegevuse jätkusuutlikkus, teenuse kvaliteet ja ühtlane kättesaadavus. Hooldushaiglate hulgast valiku tegemise aluseks on maakondlike hooldusravi arengukavade andmed. Taastusravi haiglate hulgast valiku tegemise aluseks on taastusravi võrgu arengukava. Seadus kindlustab tõhusamalt toimiva haiglavõrgu, mis on vajalik tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks ning võimaldab süsteemsemalt ellu viia riiklikku tervishoiupoliitikat.

53 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud Maksu- ja Tolliameti struktuurireformiga seonduvate seaduste muutmise seadus (676 SE), mis lähtus asjaolust, et 1. juulist 2005 moodustati Maksu- ja Tolliametis senise 4 piirkondliku maksukeskuse ja 5 tolliinspektuuri baasil 4 uut piirkondlikku struktuuriüksust (maksu- ja tollikeskust). Maksu- ja Tolliameti regionaalse struktuurireformi esmane eesmärk oli ühendada sarnaseid või samu töölõike ja funktsioone täitvad üksused ning koondada sama protsessiga seotud inimesed samasse funktsionaalsesse juhtimisliini või ühte struktuuriüksusesse. Seoses struktuuriliste muudatustega viidi seadusesse sisse täpsustused.

52 poolthäälega võeti vastu Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seadus (682 SE). Lepingu eesmärk on piirata tulu- ja varamakse, mida riik teise riigi residentide suhtes võib kehtestada, ja kõrvaldada rahvusvaheline topeltmaksustamine, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena. Leping reguleerib maksustamisõiguste jagamist riikide vahel, keelustab diskrimineeriva maksustamise ja sätestab topeltmaksustamise kõrvaldamise kohustuse. Leping piirab riigi seaduste mõju (näiteks kohaldatakse 10% maksumäära 24% määra asemel), mis tähendab, et lepingupool loobub osast maksutulust teise lepingupoole kasuks ja vastupidi. Topeltmaksustamise vältimise lepingud aitavad soodustada rahvusvahelisi investeeringuid ning riikidevahelist kaubandust, samuti tehnoloogia ja inimeste vaba liikumist.

47 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu v alitsuse algatatud hoiuste intresside maksustamise ja intressidealase teabevahetuse kokkulepete ratifitseerimise seadus (719 SE). Euroopa Liidu direktiiv hoiuste intresside maksustamise kohta näeb oma rakendamise ühe tingimusena ette, et selles sätestatud meetmetega samaväärseid meetmeid kohaldavad liikmesriikide assotsieerunud või sõltlasterritooriumid ja teatud kolmandad riigid. Direktiiviga reguleeritakse olukorda, kus ühes EL liikmesriigis tehakse intressimakseid teises liikmesriigis elavale füüsilisele isikule. Direktiivi lõppeesmärk on võimaldada liikmesriikidel maksustada sellist intressitulu tulusaaja residendiriigis. Direktiivi kohaselt edastatakse riigist, kus intressi makstakse, teave intressi maksmise kohta intressi saaja elukohariigile. Teabevahetus aitab takistada maksudest kõrvalehoidmist, kuna võimaldab teabe saanud liikmesriigil tegeliku tulusaaja intressi oma õigusaktide kohaselt maksustada. Direktiivi eesmärgi saavutamiseks tuleb luua teabe kogumise ja vahetamise mehhanismid intressi maksja asukohariigi ja intressi saaja elukohariigi maksuhaldurite vahel.

51 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu v alitsuse esitatud Riigikogu otsus “Rahvusooperi Estonia poolt täiendava laenu võtmisega nõustumine” (713 OE), mille kohaselt annab Riigikogu nõusoleku Rahvusooperile “Estonia” võtta täiendavat laenu teatri- ja kontserdihoone renoveerimiseks summas 69 100 000 Eesti krooni tagasimakse tähtajaga kuni 2016. aasta detsember.

Riigikogu lõpetas kuue eelnõu teise lugemise:

valitsuse algatatud seaduse “ Riigi 2005. aasta lisaeelarve” eelnõu (736 SE);

valitsuse algatatud mereteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (667 SE);

valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (612 SE);

valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse, investeerimisfondide seaduse, krediidiasutuste seaduse, väärtpaberituru seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (724 SE);

valitsuse algatatud e-raha asutuste seaduse eelnõu (725 SE);

valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu (731 SE).

Riigikogu lõpetas 11 eelnõu esimese lugemise:

valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse, erakooliseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (738 SE);

valitsuse algatatud Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse ning kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (701 SE);

valitsuse algatatud korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni ratifitseerimise seaduse § 3 kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu ( 716 SE )

valitsuse algatatud vägivallakuritegude ohvritele hüvitise maksmise Euroopa konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (715 SE);

valitsuse algatatud teeseaduse muutmise seaduse eelnõu (714 SE);

valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse eelnõu (730 SE);

valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (710 SE);

valitsuse algatatud sundeksemplari seaduse muutmise seaduse eelnõu (711 SE);

valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse, äriseadustiku ja tulundusühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu (723 SE);

valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vahelise tulu-ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (707 SE);

valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rumeenia vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (718 SE).

* * *

Kolmandal lugemisel oli valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (621 SE), mille eesmärk oli täpsustada regionaalministri pädevust temale alluvate valdkondade juhtimisel. Peaministri ja ministrite välislähetuste ning haigestumistega seotud asendamise korral sooviti loobuda peaministri korralduse vormistamisest ning võtta asendamiste arvestuse pidamiseks ja vastava teabe avalikustamiseks kasutusele valitsuse liikmete asendamise elektrooniline infosüsteem. Eelnõu pandi hääletusele seadusena vastuvõtmiseks. Vajalik oli Riigikogu häälteenamus – vähemalt 51 häält. Hääletustulemus; 44 poolt, 1 vastu. Eelnõu jäi vastuvõtmata ja langes menetlusest välja.

* * *

Infotunnis vastas rahandusminister Aivar Sõerd küsimustele riigi rahanduse, tänavuse lisaeelarve, tuleva aasta riigieelarve ja põlevkiviõli hinnatõusu kohta. Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo vastas küsimustele represseeritute kompensatsioonide ja lastehoiu kohta.

Neljapäev, 13. oktoober

Muudeti mereteenistuse seadust

73 poolthäälega võeti vastu mereteenistuse seaduse muutmise seadus (667 SE). Seaduse eesmärk on tööinspektsiooni ja tervisekaitseinspektsiooni kontrollipiirkonna laiendamine. Inspektsioonid hakkavad teostama järelevalvetoiminguid laevadel; välja selgitama võimalikke illegaalseid töösuhteid, tugevdama laevapere liikmete õiguste kaitset, parandama töökeskkonna ohutust.

Riigikogu istungite ülevaatliku stenogrammi leiate internetist: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus