Esmaspäev, 6. detsember

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip vastas seitsme Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikme poolt 18. oktoobril esitatud arupärimisele Vabariigi Valitsuse järjepidevuse kohta (nr 114). Arupärijad soovisid saada informatsiooni Energiaturu Inspektsiooni otsuse aluseks oleva kalkulatsiooni kohta, millest tulenevalt rahuldati AS Narva Elektrijaamad taotlus soojusenergia piirhinna kooskõlastamiseks.

Ansip vastas arupärijatele, et seadus ei näe ette arupärijate poolt soovitud ulatuses teabe avaldamist kohalikule omavalitsusele. Seega ei ole ministeeriumil õigus nõuda Energiaturu Inspektsioonilt soojusenergia hinna kooskõlastamiseks esitatud kalkulatsioonide täisteksti esitamist Narva Linnavolikogule.

Minister rõhutas oma vastuses: “Kui tarbijaid ei rahulda Energiaturu Inspektsiooni seisukoht, siis tuleb pöörduda halduskohtu poole, kes peab jälgima, et seadusest oleks kinni peetud.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Tiit Niilo ja Mihhail Stalnuhhin.

Teisipäev, 7. detsember

Riigikogus toimus täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu, millel esinesid ettekandega välisminister Kristiina Ojuland ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Rõhutades oma ettekandes ELi ja NATO liikmelisuse tähtsust, nentis Ojuland, et Eesti osaluse tõttu on siinne välispoliitika omandanud uue mõõtme. “Eesti välispoliitika ei ole enam pelgalt riigikeskne, isegi mitte regioonikeskne. Liikmesus Euroopa Liidus ja NATOs on meie välispoliitikale andnud globaalse mõõtme,” märkis minister.

Käsitledes lähemalt Euroopa Liidu Ühist Välis- ja Julgeolekupoliitikat, nentis Ojuland, et Eesti prioriteetideks selles valdkonnas jäävad tugevad transatlantilised suhted. Ministri järgi on need Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse olulisemateks tagatisteks.

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson keskendus oma ettekandes Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika temaatikale. Oluliseks edasiminekuks selle kujundamisel pidas ta ELi põhiseadusliku lepingu heakskiitmist, mis muu hulgas looks Euroopa Liidu välisministri koha. Mihkelsoni järgi annaks ELi välisministri institutsioon uue võimaluse sõnakama ja aktiivsema ühispoliitika edendamiseks.

Kõneldes välispoliitika eesmärkidest rõhutas Mihkelson, et üheks olulisemaks ülesandeks on Eesti jaoks praegu tõhus osavõtt Euroopa Naabruspoliitika kujundamisest ning efektiivsest ellurakendamisest. Eesti kui Euroopa Liidu aktiivse liikmesmaa huvides on kaasa aidata stabiilse demokraatliku arengu ja heaolu kasvule meie lähinaabruses, tõdes ta.

Võttes vaatluse alla Ukrainaga seonduva problemaatika väljendas Mihkelson heameelt, et Euroopa Liit on Ukraina sisekriisi käsitledes käitunud positiivse tervikjõuna. Mihkelsoni järgi anti sellega märku kui hädavajalik ja samas efektiivse mõjuga on tõeliselt ühtne välis- ja julgeolekupoliitika.

Rääkides sidemetest Venemaaga ütles Mihkelson, et eesmärgiks peavad olema partnerlusele ja vastastikusele kasutoovusele orienteeritud suhted. Ta lisas, et strateegiliste suhete sisu esmaseks mõõdupuuks peaksid kujunema ühisväärtuste olemasolu ning nendest vastastikune lugupidamine.

Ettekandjatele esitati arvukalt küsimusi pärast mida esinesid kõnedega Riigikogu liikmed.

Päevakorra esimese punktina hääletas Riigikogu menetlusest välja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse täiendamise ja muutmise seaduse eelnõu (445 SE).

Kolmapäev, 8. detsember

Infotunnis vastasid ministrid Riigikogu liikmete küsimustele. Kokku käsitleti 10 teemat.

Sotsiaalminister Marko Pomerants vastas küsimustele tervishoiuprobleemide, haigekassa reservide, tervishoiu rahastamise, arstiabi kulupõhiste hindade, sotsiaalpoliitika valimistega seotuse ning patsientide omaosaluse kohta.

Haridus- ja teadusminister Toivo Maimets vastas küsimustele haridussüsteemi juhtimise ja kutsekvalifikatsioonide kohta.

Siseminister Margus Leivo vastas küsimusele piirivalve rahastamise kohta.

Riigikogu võttis vastu järgmised seadused:

57 poolthäälega (36 vastu) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud “2005. aasta riigieelarve seadus” (453 SE). Tuleva aasta eelarve tulud on 53,072 miljardit ja kulud 53,042 miljardit krooni. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon ei toetanud eelarve vastuvõtmist. Isamaaliidu fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu kolmas lugemine katkestada. Katkestamisettepaneku hääletustulemus: 36 poolt, 57 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu pandi lõpphääletusele ja võeti seadusena vastu.

75 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu Isamaaliidu fraktsiooni algatatud karistusseadustiku ja alkoholiseaduse muutmise seadus (371 SE). Seadus muudab lastele alkoholi müümise kriminaalkuriteoks korduval müümisel. Samuti tõstab seadus sellise teo eest määratavaid karistusi.

48 poolthäälega (10 vastu) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (303 SE). Seadus täpsustab võrguettevõtja kohustusi, Energiaturu Inspektsiooni pädevust, elektrienergia müüja kohustusi. Näiteks peab vastavalt eelnõule elektrienergia müüja esitama tarbijatele andmeid keskkonnamõju kohta, mis on põhjustatud elektrienergia tootmisel tekkinud CO₂ emissioonidest ja radioaktiivsetest jäätmetest. Seadus sätestab ka kriteeriumid, mis võimaldaksid elektrituru avanemist ligikaudu 20% ulatuses.

59 poolthäälega (6 vastu, 1 erapooletu) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seadus (404 SE). Seaduse eesmärk on luua elektroonilise side arenguks vajalikud tingimused, et soodustada elektroonilise side võrkude ja teenuste arengut konkreetseid tehnoloogiaid eelistamata ning tagada elektroonilise side teenuse kasutajate huvide kaitse vaba konkurentsi soodustamise teel ja raadiosageduste ning numeratsiooni otstarbekas ja õiglane planeerimine, eraldamine ning kasutamine.

68 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seadus (442 SE). Seadus reguleerib kindlustustegevust ja kindlustusvahendust ning nende järelevalvet. Kindlustustegevus seaduse tähenduses on tegevus, mis on suunatud kindlustuslepingu või edasikindlustuslepingu sõlmimisele või jõus hoidmisele ning hüvitise väljamaksmisele kindlustusjuhtumi saabumisel. Tänaseks päevaks on kehtiva seaduse regulatsioon vananenud, reaalne vajadus nõudis kindlustusandjate ja -vahendajate alase regulatsiooni täiendamist ja laiendamist, samuti oli vajalik seadust täiendada seoses mitme Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi harmoneerimisega.

59 poolthäälega (25 vastu) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seadus (439 SE). Seaduse põhisisuks on hooldajatoetuse maksmise lõpetamine 18-aastase ja vanema raske või sügava puudega inimese hooldajale või eestkostjale puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel Sotsiaalkindlustusameti kaudu ning hooldajatoetuse maksmise õiguse andmine kohalikele omavalitsustele sotsiaalhoolekande seaduse alusel.

57 poolthäälega (19 vastu) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse täiendamise seadus (463 SE). Seadus sätestab sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) paragrahvi 6 punkti 8¹ volitusnormi, mille alusel saab sotsiaalminister määrusega kehtestada sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete vormid ja nende esitamise korra. Sotsiaalhoolekande olukorra hindamiseks ja arengu planeerimiseks on vajalik statistiliste andmete (näiteks: toimetulekutoetuse rahuldatud taotluste arv toetuse saajate sotsiaalse seisundi järgi kohaliku omavalitsuse tasandini; erinevaid hoolekandeteenuseid saanud isikute arv vanuse ja soo lõikes; teenuse osutajad vanuse, soo ja hariduse järgi; hoolekandeteenuste finantseerimine nende allikate lõikes jne) saamine. Vastav ülesanne tuleneb ka SHS § 6 punktidest 7 ja 8, mille kohaselt on sotsiaalministri ülesandeks sotsiaalhoolekandealase informatsiooni kogumine, analüüsimine ja teabe edastamine riigi elanikkonnale ning selleks otstarbeks sotsiaalstatistika kogumine. Hoolekandestatistika on oluline baas sotsiaalministeeriumile riikliku sotsiaalpoliitika kujundamiseks.

49 poolthäälega (29 vastu) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (452 SE). Seaduses tehtud SHS muudatused võib jagada nelja ossa. Esimese muudatusega sätestati seaduse tasemel rehabilitatsiooniteenus, millele on õigus puuetega inimestel, puude määramist taotlevatel inimestel, alaealiste komisjoni otsuse alusel lastel ning psüühikahäirega inimestel. Teisena täpsustati toimetulekutoetuse määramise ja maksmise aluseid, et aidata sotsiaalabist sõltuvaid (vaesuslõksus) peresid puudusest välja. Kolmandana sätestati SHS-is seaduse tasemel perekonnas hooldamise teenuse osutamise sihtgruppi kuuluvad lapsed ja täpsustati nende õigusi ning kehtestati nõuded lapse perekonnas hooldajale ja tema täisealistele perekonnaliikmetele, samuti sätestati volitusnorm sotsiaalministrile nõuete kehtestamiseks lapse hooldamisele ja selle korraldusele. Neljandana sätestati SHS-is volitusnorm, mille alusel maavanem võib anda halduslepinguga kohalikule omavalitsusele üle temale SHSis pandud ülesanded korraldada proteeside, ortopeediliste ja muude abivahenditega varustamine. RPTS muudatusega tõsteti nelja- ja viielapseliste; kuue- ja enamlapseliste ning kolmikuid kasvatavate perede kvartalitoetust, et ennetada ja leevendada vaesusriski piiril olevate perede olukorda. Muudatus tagab lastega perede toetamise sotsiaalkindlustushüvitistest, et laste olemasolu peres ei suunaks peret toimetulekutoetuse saajate hulka.

66 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töö- ja puhkeaja seaduse muutmise seadus (440 SE). Seadus täpsustab tööandjate kohustust korraldada terviskontrolli töötajatele, kes töötavad ööajal, nii enne nende tööleasumist kui ka kindlate ajavahemike järel töötamise ajal. Samuti täiendab tsiviilõhusõidukite meeskonna liikmete töö- ja puhkeaja regulatsiooni kohapeal veedetavate puhkepäevade miinimumi kehtestamisega ja kõrvaldab ühtlasi vastuolu seaduste ja Euroopa Liidu asjakohaste direktiivide vahel.

61 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud tolliasutuste vastastikuse abi ja koostöö konventsiooniga ühinemise seadus (385 SE). Konventsiooni kohaselt teevad tolliasutused vastastikust koostööd kriminaalasjade uurimises eesmärgiga ennetada ja tuvastada riigi tollisätete rikkumisi, võtta vastutusele ning karistada ühenduse ja riigi tollisätete rikkujaid.

Riigikogu kuulas ära

Ettekande kriminaalpoliitika arengusuundade elluviimise kohta. Justiitsminister Ken-Marti Vaher andis ülevaate olulisematest sammudest, mida Vabariigi Valitsus on teinud käesoleval aastal Riigikogus aasta varem heaks kiidetud kriminaalpoliitika arengusuundade elluviimiseks.

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude teise lugemise:

Vabariigi Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõu (475 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (502 SE)

Vabariigi Valitsuse algatatud e-raha asutuste seaduse eelnõu (415 SE). Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teise lugemise katkestamiseks. Hääletustulemus: 26 poolt, 49 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine lugemine lõpetati.

Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (471 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud nimeseaduse eelnõu (369 SE).

Riigikogu liikme Olev Laanjärve algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (421 SE).

Riigikogu katkestas järgmiste eelnõude teise lugemise:

Vabariigi Valitsuse algatatud pakendiaktsiisi seaduse, pakendiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (490 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse eelnõu (360 SE).

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude esimese lugemise:

Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse, sihtasutuste seaduse ja tulundusühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu (469 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (508 SE).

Isamaaliidu fraktsiooni algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (459 SE).

Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 19 muutmise seaduse eelnõu (460 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (520 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (485 SE). Isamaaliidu fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletustulemus: 6 poolt, 26 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Esimene lugemine lõpetati.

Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Türgi Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (476 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud töötajate kaasamise seaduse eelnõu (499 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse ja õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (504 SE).

Riigikogu lükkas tagasi järgmise eelnõu:

Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-de 32¹ ja 51 muutmise seaduse eelnõu (454 SE). Ettepaneku eelnõu tagasilükkamiseks tegi kultuurikomisjon. Hääletustulemus: 39 poolt, 32 vastu. Eelnõu langes menetlusest välja.

* * *

Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku eelnõu (208 SE) teine lugemine jäi pooleli. Arutelu jätkub homsel istungil.

Istung lõppes kell 00.04.

Neljapäev, 9. detsember

Riigikogu kuulas ära õiguskantsler Allar Jõksi  ettekande Riigikogu poolt vastu võetud erakonnaseaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse kooskõlla viimiseks Eesti Vabariigi põhiseadusega. Riigikogu liikmed esitasid õiguskantslerile hulgaliselt küsimusi, misjärel avati läbirääkimised. Sõnavõttudes väljendati nii nõustumist kui ka mittenõustumist õiguskantsleri seisukohtadega. Riigikogu kuulas ära ka põhiseaduskomisjoni esimehe Urmas Reinsalu ettekande. Tööaja lõppemise tõttu jäi arutelu pooleli.

Riigikogu istungite stenogrammid leiate internetist: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus