Esmaspäev, 25. oktoober

Peaminister Juhan Parts vastas Isamaaliidu fraktsiooni kuue liikme poolt 13. septembril esitatud arupärimisele Lihula monumendi teisaldamise kohta (nr 101).

Peaminister ütles oma vastuses: ”Eesti Vabariigi Valitsus otsustas selle samba eemaldada, sest see kahjustas Eesti mainet. See kahjustas Eesti iseseisvuse eest sõdinud ja langenud meeste mainet ja lõpuks oli see ebaseaduslikult püstitatud.” Peaministri arvates on kahetsusväärne, et monumendi paigaldamise initsiaatorid ei suutnud oma tegude tagajärgi ette näha. Peaminister nõustus küsijatega, et Lihula ausamba taoliste rajatistega on võimalik ühiskondlikke pingeid Eestis tekitada ja kasvatada. Juhan Parts rõhutas, et pärast valitsuse otsuse põhjendamist ja tagamaade avamist on emotsioonid vaibunud ja seda mõistetakse. “Kindlasti õnnestus lühiajaliselt ühiskondlikke pingeid tekitada rahvuslikul pinnal neil, kes erinevaid hauakivisid sodisid ja lõhkusid,” märkis peaminister.

Peaminister vastas ka Eesti Keskerakonna fraktsiooni kuue liikme poolt 16. septembril esitatud arupärimisele ÜRO inimõiguste komisjonis 16.04.2004 vastu võetud rassismi ja ksenofoobia vastase resolutsiooni kohta (nr 102).

Sotsiaalminister Marko Pomerants vastas Eesti Keskerakonna fraktsiooni üheksa liikme poolt 21. septembril esitatud arupärimisele vanemahüvitise mõjude kohta (nr 103).

Vabas mikrofonis võttis sõna Mihhail Stalnuhhin.

Teisipäev, 26. oktoober

Riigikogu mälestas leinaseisakuga Iraagis missioonil hukkunud rahukaitsjat vanemveebel Arre Illenzeeri.

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (393 SE) teise lugemise. Eelnõuga muudetakse puudega isiku kodakondsuse taotlemise regulatsiooni. Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tekib ka nendel puuetega inimestel, kellel puudub kõrvalabi vajadus, õigus taotleda eksamite sooritamisest vabastamist või osalist sooritamist.

Riigikogu lõpetas koalitsioonierakondade fraktsioonide esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine riigi viljareservi kadumise uurimiseks” muutmise eelnõu (473 OE) esimese lugemise.

Riigikogu lõpetas Riigikogu liikme Olev Laanjärve algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (421 SE) esimese lugemise.

Kolmapäev, 27. oktoober

Infotunnis vastasid Riigikogu liikmete küsimustele peaminister Juhan Parts, sotsiaalminister Marko Pomerants ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip. Kokku käsitleti 9 teemat.

Riigikogu võttis vastu järgmise seaduse:

46 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud konventsiooni kalapüügist ja elusressursside säilitamisest Läänemeres ja Beltides (Taani väinades) denonsseerimise seadus (441 SE). Seadus denonsseerib nimetatud konventsiooni ning täidab sellega Eesti EL ühinemislepingust tuleneva kohustuse astuda välja nendest rahvusvahelistest kalandusorganisatsioonidest, milles osaleb Euroopa Ühendus.

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude teise lugemise:

Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001 “Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta” rakendamise seaduse eelnõu (431 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (430 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse eelnõu (409 SE).

Riigikogu katkestas järgmise eelnõu teise lugemise:

Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse eelnõu (404 SE).

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude esimese lugemise:

Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni muutmisdokumentide ratifitseerimise seaduse eelnõu (446 SE).

Riigikogu otsuse “2003. aasta riigieelarve täitmise aruande kinnitamine” eelnõu (400 OE).

Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse eelnõu (442 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (471 SE).

Riigikogu kuulas ära riigikontrolör Mihkel Oviiri esitatud Riigikontrolli ülevaate riigi vara kasutamise ja säilimise kohta 2003. aastal.

Neljapäev, 28. oktoober

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lükkas Riigikogu menetlusest välja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (422 SE).

Algatajate sõnul oli eelnõu eesmärgiks naturalisatsiooniprotsessi kiirendamine. Selleks taheti tasemeeksamisüsteemi kõrval käivitada riigikeele õppekursustesüsteemi. Õppekursused läbinud isikutele oleks laienenud eesti keele õppekulude kuni 100%-line hüvitus. Kodakondsuse saamise korda oleks lihtsustatud ka üle 65-aastastele taotlejatele. Eelnõu algatajate sõnul puudutaks uus regulatsioon umbes 140 000 inimest. Põhiseaduskomisjoni seisukoht oli, et muudetud regulatsioon võimaldaks kodakondsust saada inimestel, kes eesti keelt piisavalt ei valda. “Kui õppemaksust tasutakse 100 % ja mitte isegi positiivse eksami, vaid ainuüksi kursuste läbimise korral, siis see võib viia motivatsiooni eesti keele õppimiselt tegelikult palju väiksemaks kui see on praegu,” nentis oma ettekandes põhiseaduskomisjoni esindaja Mart Nutt. Ta lisas, et sellega langeks eesti keele valdamise nõue ära umbes 95 %-dil kodakondsuse taotlejatest. Eelnõu tagasi lükkamise poolt hääletas 38, vastu 15 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud.

Riigikogu istungite stenogrammi leiab aadressilt:

http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus