Esmaspäev, 18. oktoober

Riigikogu ees andis kõigepealt ametivande asendusliige Ago-Endrik Kerge.

Õiguskantsler Allar Jõks vastas arupärimisele Riigikogu fraktsiooni mittekuuluvate liikmete õiguste kohta (nr 89). Õiguskantsler rõhutas, et Riigikogu valimistel osalevad üksikkandidaadid ja erakonnad. Erakonna esinduseks parlamendis on fraktsioon, mille kaudu erakond teostab rahvalt oma poliitilisele platvormile saadud mandaati ja usaldust. Seetõttu tuleb pidada põhjendatuks, et ühes erakonnas Riigikokku valitud saadikud saavad moodustada ühe ja ainult ühe fraktsiooni ning olla vaid selle fraktsiooni liikmed. Lähtudes põhiseaduse §-i 62 sissekirjutatud nn vaba mandaadi põhimõttest ei saa side erakonna ja fraktsiooni vahel olla siiski absoluutselt jäik. Seda rõhutab eraldi ka § 71, mille järgi on fraktsiooni kuulumine mitte Riigikogu liikme kohustus, vaid Riigikogu liikme õigus. Seoses sellega ei saa Riigikogu liiget sundida oma erakonna fraktsiooni astuma ning talle tuleb anda ka võimalus soovi korral fraktsioonist välja astuda. Selle võimaluse kehtiva Riigikogu kodukorra seadus § 42 lõige 2 ka ette näeb.

Jõksi hinnangul ei ole põhiseadusega vastuolus Riigikogu kodukorra seaduse sätted, mille järgi saab ühe erakonna põhjal moodustada vaid ühe fraktsiooni ning ühe erakonna saadikud ei saa kuuluda teise erakonna fraktsiooni.

Allar Jõks ütles järgmist: “Kui Riigikogu leiab, et Riigikogu kodukorra seadus ei taga Riigikogu põhiseaduslike ülesannete täitmist näiteks põhjusel, et fraktsioonide moodustamise reeglid on liiga jäigad, siis on Riigikogu pädevuses kahtlemata kodukorda muuta või täiendada.” Põhiseadus ei välista fraktsioonide moodustamist ka teistsuguses korras või teistsugustel alustel, kui seda teeb kehtiv Riigikogu kodukorra seadus. “Otsustamispädevus on siin Riigikogu käes, “ rõhutas Jõks.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip vastas kolmele arupärimisele: arupärimisele olukorrast Eesti Raudteel (nr 92), arupärimisele riigi omandis olnud ja olevate elamute probleemide kohta (nr 100) ja arupärimisele koondamiste kohta AS-s Tallinna Sadam (nr 105).

Teisipäev, 19. oktoober

Riigikogu lõpetas riikliku pensionikindlustuse seaduse § 43 muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (352 SE ja 380 SE) teise lugemise.

Riigikogu lõpetas põhiseaduskomisjoni algatatud Eesti lipu seaduse eelnõu (470 SE) esimese lugemise.

Võrreldes kehtiva riigilipu seadusega muudab eelnõu Eesti lipu heiskamise ja kasutamise korda liberaalsemaks. Samas sätestab seaduseelnõu olulisematele riigiasutustele kohustuse lipp alaliselt heisata. Eelnõus on lipupäevade arv tõstetud praeguselt 14-lt 16-le. “Lipupäevade arvukus kujuneb tõenäoliselt üheks olulisemaks arutelu teemaks edasises menetluses rahvaesindajate poolt,” arvas oma ettekandes põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu. Muu hulgas on eelnõuga kavas täiendada pühade ja tähtpäevade seadust. Vastavalt muudatusele oleksid leinapäevaga kokkusobimatute avalike ürituste korraldamine 14. juunil keelatud.

Riigikogu hääletas põhiseaduskomisjoni ettepanekul menetlusest välja kümne Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikme esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tööhõive probleemide läbitöötamiseks” eelnõu (455 OE).

Seoses istungi tööaja lõppemisega katkes Riigikogu probleemkomisjoni HIV, AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamiseks algatatud töötu sotsiaalse kaitse seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse täiendamise seaduse eelnõu (411 SE) esimene lugemine. Eelnõu menetlemist jätkatakse kolmapäevasel istungil.

Kolmapäev, 20. oktoober

Infotunnis vastasid Riigikogu liikmete küsimustele haridus- ja teadusminister Toivo Maimets, rahandusminister Taavi Veskimägi ja kaitseminister Margus Hanson. Kokku käsitleti 9 teemat.

Kaitseminister vastas Trivimi Velliste küsimusele kaitsekulutuste osakaalu protsendi kohta SKT-st. Käesoleva aasta suvel muutus SKT arvestamise metoodika, mille tõttu SKT näitaja kasvas tänu kaudse rendi ja põhivara kulumetoodika korra täpsustamisele. “Selle tulemusena saame me järgmisel aastal eraldada kaitsekuludeks 1,69% SKT-st vastavalt NATO definitsioonile,” kinnitas Hanson. 2007. aastal, mil kaitsekulutuste maht kehtiva kava järgi pidi olema 2%, moodustaksid need 1,85% SKT-st. Kaitseministeeriumi ettepanek on jõuda riigi kaitsekulutuste tõstmisele 2%-ni SKT-st planeerimisperioodi lõpuks ehk 2010. aastaks. See eesmärk on fikseeritud ka valitsuse kaitsejõudude arengukavas aastani 2010.

Riigikogu võttis vastu järgmised seadused:

76 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise seadus (429 SE). Seadus harmoneerib Eesti õigusega Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2002/65/EÜ, milles reguleeritakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustamist. Finantsteenuste kaugturustuse direktiiviga täpsustatakse sidevahendi abil toimuvale finantsteenuse osutamise lepingu sõlmimisele esitatavaid nõudeid.

67 poolthäälega võeti vastu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Ühenduse Vabariigi Eest – Res Publica fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seadus (426 SE). Seadus kaotab välisriigi isikute registreerimiskohustuse nullmääraga maksustava käibe puhul vabatsoonis, vabalaos või tollilaos. Eesti naaberriikides saab vabatsoonides ning tolliladudes teha tehinguid ilma käibemaksukohustuslaseks registreerimata, mis võib ohustada Eesti konkurentsivõimet transiidisektoris.

66 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud Põhja-Atlandi lepingu organisatsiooni ning selle liikmesriikide esindajate ja rahvusvahelise personali staatuse kokkuleppega ühinemise seadus (437 SE). Kokkulepe määrab kindlaks Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni kui rahvusvahelise organisatsiooni, NATO liikmesriikide esindajate ning rahvusvahelise personali staatuse.

69 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vahelise relvajõudude staatust reguleeriva kokkuleppega ja protokolliga Põhja-Atlandi lepingu alusel loodud rahvusvaheliste sõjaliste peakorterite staatuse kohta ühinemise seadus (436 SE). Seaduse sisuks on Lepingu ja Protokolli ratifitseerimine. Lepingu jõustumisel Eesti suhtes hakkab see reguleerima Eesti relvajõudude staatust teistes NATO riikides ja teiste NATO riikide relvajõudude staatust Eestis. Protokoll hakkab reguleerima Eesti relvajõudude staatust rahvusvahelistes sõjalistes peakorterites ning peakorterite staatust Eestis.

63 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Rekonstrueerimis- ja Arengupanga asutamislepingu muudatuse ratifitseerimise seadus (432 SE). Seadus kiidab heaks asutamislepingu muutmise, mis võimaldab panga tegutsemise mandaati laiendada ka Mongooliasse. Pank asutati eesmärgiga aidata Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel üle minna avatud turumajandusele ning toetada nendes riikides era- ja ettevõtlusalgatusi (asutamislepingu artikkel 1). Asutamislepingu artikli 3 lõike 1 kohaselt võivad seni riikidest pangaga liituda ainult Euroopa riigid ning need mitte-Euroopa riigid, mis on Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) liikmed.

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude teise lugemise:

Vabariigi Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (378 SE). Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada ei leidnud toetust. Hääletustulemused: 20 poolt, 44 vastu.

Vabariigi Valitsuse algatatud seaduse “2004. aasta lisaeelarve” eelnõu (444 SE). Ettekande tegi rahanduskomisjoni esimees Andres Lipstok, kes andis ülevaate juhtivkomisjonis toimunud arutelust. Kokku laekus eelnõule 286 muudatusettepanekut. Läbirääkimiste käigus toimus elav arutelu lisaeelarve üle. Sõnavõttudes pöörati kõige enam tähelepanu 600 miljoni krooni eraldamisele Riigi Kinnisvara AS-i tütarettevõttele koolide kordategemiseks. Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist ja hääletamist otsustati teine lugemine lõpetada. Toetust ei leidnud Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletustulemused: 25 poolt, 48 vastu.

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude esimese lugemise:

Vabariigi Valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse ja äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu (414 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud e-raha asutuste seaduse eelnõu (415 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (449 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud masina ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (435 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide teabekaitse kokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu (447 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni põhikirja vastuvõtmise seaduse eelnõu (448 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhineva Euroopa Politseiameti konventsiooniga (Europoli konventsioon) ning selle muutmisprotokollidega ühinemise seaduse eelnõu (438 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (463 SE).

Istung lõppes kell 20.47.

Neljapäev, 21. oktoober

Riigikogu võttis 62 poolthäälega vastu valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja erakooliseaduse muutmise seaduse (378 SE). Seaduse põhieesmärk on kutseharidusstandardi kehtestamine. Muu hulgas sätestab kutseharidusstandard koolidele esitatavad üldnõuded pedagoogide kohta. Sellega luuakse võimalus kaasata õppetegevusse senisest rohkem praktikuid. Seaduses on määratletud kutse- või erialade riiklike õppekavade ning kooliõppekava mõiste. Samuti täpsustab seadus kooli õppekava kinnitamise mehhanismi.

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse eelnõu (251 SE) teise lugemise.

Riigikogu pressitalitus