Esmaspäev, 14. juuni

Riigikogu mälestas istungi algul leinaseisakuga juuniküüditamise ohvreid.

Riigikogu korrigeeris komisjonide, fraktsioonide ja Riigikogu liikmete ettepanekul töönädala päevakorda. Seejärel kinnitati päevakord.

Peaminister Juhan Parts vastas neljale arupärimisele. Need olid: Riigikogu liikmete Eiki Nestori, Ivari Padari, Andres Tarandi ja Kadi Pärnitsa poolt 13. mail esitatud arupärimine Riigikantselei ja EMORi vahel sõlmitud lepingu kohta arvamusuuringute läbiviimiseks; Riigikogu liikmete Evelyn Sepa, Heimar Lengi, Enn Eesmaa, Arnold Kimberi, Vladimir Velmani, Mihhail Stalnuhhini ja Ain Seppiku poolt 19. mail esitatud arupärimine avaliku arvamuse uuringute aruannete kohta; Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Küllo Arjaka ja Ain Seppiku poolt 17. mail esitatud arupärimine Res Publicale annetajate kohta; Riigikogu liikmete Andres Herkeli, Trivimi Velliste ja Tõnis Lukase poolt 17. mail esitatud arupärimine Punaarmee erusõjaväelaste miitingute kohta Tallinnas ja Narvas 9. mail.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen vastas kolmele arupärimisele. Need olid: Riigikogu liikmete Heimar Lengi, Evelyn Sepa, Kaarel Pürgi, Arnold Kimberi, Vladimir Velmani, Jüri Šehovtsovi ja Marika Tuusi poolt 19. mail esitatud arupärimine teede ehituse ja korrashoiu finantseerimise kohta; Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Vilja Savisaare, Toivo Tootseni, Vladimir Velmani, Ain Seppiku ja Evelyn Sepa poolt 1. juunil esitatud arupärimine ASi Tallinna Sadam tulude väidetava kärpimise kohta eelmise nõukogu poolt; Riigikogu liikme Mart Laari poolt 2 juunil esitatud arupärimine tarkvara patenteerimise direktiivi kohta.

Teisipäev, 15. juuni

Riigikogu võttis vastu järgmised seadused:

50 poolthäälega (37 vastu) Vabariigi Valitsuse algatatud elamuseaduse ja Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 12¹ muutmise seaduse (313 SE). Seaduse eesmärgiks on tunnistada elamuseaduses kehtetuks sätted, mis puudutavad kohaliku omavalitsuse volikogu poolt munitsipaalomandis olevatele eluruumidele kehtestatud üüri piirmäärade laienemist õigusjärgsetele omanikele tagastatud eluruumidele, et kõrvaldada seadusest eraomandi valdamist kitsendav piirang. Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadust täiendati sättega, mille kohaselt üüri piirmäära kehtetuks tunnistamisest tuleneva üüri tõstmine ning selle vaidlustamine toimub võlaõigusseaduses sätestatud tähtaegadel ja korras.

77 poolthäälega Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud eluruumide erastamise seaduse § 22 täiendamise seaduse (228 SE). Seaduse eesmärk on lahendada eluruumide erastamise seadusest tõusetunud probleemid, mille kohaselt on eluruumide üürnike suhtes rikutud võrdse kohtlemise printsiipi, mis välistavad pärast 2001. aasta 1. juunit eluruumi üürilepingu sõlminud isikul võimaluse eluruumi ostueesõigusega erastada.

62 poolthäälega Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse (377 SE). Seaduse eesmärgiks on hasartmängumaksust laekuva raha kasutamise otstarbe täpsustamine. Muu hulgas on täpsustatud regionaalprogrammide investeeringute toetamise protsenti. Seaduse eesmärgiks on ka kunstimuuseumi valmimise tagamine. Muudetud seaduse kohaselt nähakse Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamiseks ette 75% kultuuriehitistele eraldatud summast.

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude esimese lugemise:

Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused (2004)” eelnõu (397 OE).

õiguskomisjoni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (398 SE).

Istungi tööaja lõppemise tõttu katkes Vabariigi Valitsuse algatatud postiseaduse eelnõu (281 SE) teine lugemine. Eelnõu menetlemist jätkatakse kolmapäevasel istungil.

Kolmapäev, 16. juuni

Infotunnis vastasid ministrid Riigikogu liikmete esitatud küsimustele.

Kultuuriminister Urmas Paet vastas Mart Laari küsimusele kultuuriürituste ja Ela Tomsoni küsimusele rahvusringhäälingu loomise kohta.

Regionaalminister Jaan Õunapuu vastas Helir-Valdor Seederi küsimusele halduskorralduse kohta.

Ministrid vastasid ka kohapeal esitatud teistele küsimustele.

Riigikogu võttis vastu järgmise seaduse ja otsuse:

44 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise kriminaalkohtu eesõiguste ja puutumatuse kokkuleppe ratifitseerimise seadus (332 SE). Rahvusvaheline Kriminaalkohus (RKK) loodi 17. juulil 1998. a Roomas vastuvõetud Rooma statuudiga, mis jõustus 1. juulil 2002. Eesti ratifitseeris Rooma statuudi 30. jaanuaril 2002, olles sellega RKK asutajaliige. RKK eesmärk on raskeimate rahvusvaheliste kuritegude (genotsiid, inimsusevastased kuriteod ning sõjakuriteod) toimepanijate üle õigusemõistmine juhul, kui riigid ei ole ise võimelised või ei soovi seda teha. RKK esimene osalisriikide assamblee võttis 9. septembril 2002. aastal New Yorgis vastu RKK eesõiguste ja puutumatuse kokkuleppe, mis on avatud allakirjutamiseks kõigile riikidele 10. septembrist 2002. aastal kuni 30. juunini 2004. aastal. Kokkuleppele on alla kirjutanud 46 riiki. Eesti kirjutas kokkuleppele alla 27. juunil 2003. aastal.

43 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsus “Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused (2004)” (397 OE). Julgeolekupoliitika alused sisaldavad Vabariigi Valitsuse üldhinnangut Eesti Vabariigi julgeolekukeskkonnale, millest lähtuvalt määratletakse julgeolekupoliitika eesmärk ja põhisuunad. Julgeolekupoliitika aluste uuendamise vajadus tuleneb Eesti julgeolekukeskkonna muutumisest seoses liitumisega NATO ja Euroopa Liiduga ning lähtuvalt riigi liikmekohustustest mõlemas organisatsioonis.

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude teise lugemise:

Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse eelnõu (359 SE). Isamaaliidu fraktsioon tegi ettepaneku teine lugemine katkestada. Hääletustulemused: 20 poolt, 48 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust.

Vabariigi Valitsuse algatatud riigivastutuse seaduse ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu (357 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse, karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse, riigisaladuse seaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (368 SE).

Riigikogu liikmete Vello Tafenau, Henn Pärna, Olav Aarna ja Rein Aidma algatatud saastetasu seaduse muutmise seaduse eelnõu (375 SE).

Riigikogu liikmete Kadi Pärnitsa ja Eiki Nestori algatatud mereteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (298 SE).

Euroopa Liidu asjade komisjoni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide seaduse täiendamise seaduse eelnõu (403 SE).

Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Ühenduse Vabariigi Eest – Res Publica fraktsiooni algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu (345 SE). Isamaaliidu ja Eesti Keskerakonna fraktsioonid tegid ettepaneku teine lugemine katkestada. Hääletustulemused: 18 poolt, 45 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust.

Keskkonnakomisjoni algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (390 SE).

Vabariigi Valitsuse ning Riigikogu liikmete Siiri Oviiri ja Toomas Vareki algatatud ravikindlustuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (119 SE ja 264 SE).

Riigikogu katkestas järgmiste eelnõude teise lugemise:

Vabariigi Valitsuse algatatud postiseaduse eelnõu (281 SE). Isamaaliidu, Eesti Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonid tegid ettepaneku teine lugemine katkestada. Hääletustulemused: 68 poolt, 4 erapooletut.

Vabariigi Valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse eelnõu (118 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (303 SE).

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude esimese lugemise:

Vabariigi Valitsuse algatatud välissuhtlemisseaduse eelnõu (365 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud konventsiooni tulevasest mitmepoolsest koostööst kalanduse valdkonnas Atlandi ookeani loodeosas denonsseerimise seaduse eelnõu (396 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (382 SE).

Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu (402 SE).

Isamaaliidu fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (342 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (384 SE). Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletustulemused: 11 poolt, 44 vastu, 2 erapooletut. Ettepanek ei leidnud toetust.

Vabariigi Valitsuse algatatud naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1969. aasta rahvusvahelise konventsiooni ja naftareostusest põhjustaud kahju kompenseerimise rahvusvahelise fondi asutamise 1971. aasta rahvusvahelise konventsiooni muutmise 1992. aasta protokollidega ühinemise seaduse eelnõu (405 SE).

Riigikogu lükkas tagasi järgmise eelnõu:

Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (339 SE). Ettepaneku eelnõu tagasilükkamiseks tegi põhiseaduskomisjon. Hääletustulemused: 42 poolt, 15 vastu. Eelnõu langes menetlusest välja.

Istung lõppes kell 20.17.

Neljapäev, 17. juuni

Riigikogu kuulas ära Riigikohtu esimehe kt, halduskolleegiumi esimehe Tõnu Antoni ettekande kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta.

Riigikogu võttis vastu järgmised seadused:

46 poolthäälega Riigikogu liikmete Kadi Pärnitsa ja Eiki Nestori algatatud mereteenistuse seaduse muutmise seaduse (298 SE). Seaduse eesmärk on tagada riiklik järelvalve töötingimuste üle merel ning viia mereteenistuse seadus vastavusse rahvusvahelise tööorganisatsiooni konventsioonidega.

46 poolthäälega keskkonnakomisjoni algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse (390 SE). Seadusega taastatakse tehnilistel põhjustel seadusest esialgselt kaduma läinud säte, mille järgi tegevusel, mille eest makstakse loodushoiutoetust, ei ole ettevõtlusega seotud tähendust ning mis on seetõttu vabastatud maksustamisest.

47 poolthäälega Riigikogu liikmete Vello Tafenau, Henn Pärna, Olav Aarna ja Rein Aidma algatatud saastetasu seaduse muutmise seaduse (375 SE). Seadus muudab põlevkivikeemiatööstuse maksustamist saastetasuga. Seadus lisab saastetasu seadusesse põhimõtteliselt uusi tegevusi, mille puhul on võimalik taotleda saastetasude asendamist keskkonnakaitseliste investeeringutega. 

49 poolthäälega Vabariigi Valitsuse algatatud konventsiooni tulevasest mitmepoolsest koostööst kalanduse valdkonnas Atlandi ookeani loodeosas denonsseerimise seaduse (396 SE). Eesti ratifitseeris konventsiooni tulevasest mitmepoolsest koostööst kalanduse valdkonnas Atlandi ookeani loodeosas 10. veebruaril 1993. Vastavalt konventsiooni artikli II punktile 1 on nimetatud organisatsiooni eesmärk teha kõikide konventsiooniosalistega koostööd konventsiooni piirkonna elusressursside optimaalse kasutamise, säilitamise ja ratsionaalse haldamise alal.

48 poolthäälega Vabariigi Valitsuse algatatud naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1969. aasta rahvusvahelise konventsiooni ja naftareostusest põhjustatud kahju kompenseerimise rahvusvahelise fondi asutamise 1971. aasta rahvusvahelise konventsiooni muutmise 1992. aasta protokollidega ühinemise seaduse (405 SE). Seaduse vastuvõtmisega ühineb Eesti Vabariik 1992. aasta protokollidega, millega muudetakse naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1969. aasta rahvusvahelist konventsiooni ja naftareostusest põhjustatud kahju kompenseerimise rahvusvahelise fondi asutamise 1971. aasta rahvusvahelist konventsiooni.

Riigikogu lõpetas õiguskomisjoni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (398 SE) teise lugemise.

Rahanduskomisjoni ettepanekul (37 poolt, 12 vastu) lükkas Riigikogu tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu (340 SE). Eelnõu langes menetlusest välja.

Riigikogu pressitalitus