Esmaspäev, 26. jaanuar

Vabas mikrofonis võtsid sõna Toomas Alatalu ja Mihhail Stalnuhhin.

Teisipäeval, 27. jaanuar

Riigikogus oli arutusel olulise tähtsusega riiklik küsimus “Laste olukorrast ja laste õiguste tagamisest Eestis”.

Sotsiaalminister Marko Pomerants märkis oma ettekandes, et Eesti riigi poolsele lastekaitsealasele tegevusele on kolm peamist sisendit: kõige olulisemaks lähtealuseks on ÜRO lapseõiguste konventsioon, teiseks – lapse õiguste tagamise strateegia, mille Vabariigi Valitsus kiitis heaks 2003. aasta oktoobris ning kolmandaks lastekaitseseadus. Pomerants lisas, et 1993. aastal jõustunud lastekaitseseadus on tänaseks vananenud ning valdkonda reguleeriva seadusandluse kaasajastamiseks on Sotsiaalministeerium algatanud uue lastekaitse kontseptsiooni koostamise protsessi. Samuti andis sotsiaalminister Pomerants ülevaate Eesti laste olukorra hetkeseisust, põhiprobleemidest ning lapseõiguste tagamise strateegiaga kavandatud valitsuse poolsest tegevuskavast.

Haridus- ja teadusminister Toivo Maimets rääkis hea hariduse omandamise võimalusest, kui ühest laste õiguste tagamise olulisest küsimusest. Maimets nentis, et tänaseks on jäänud õige vähe neid, kes on olemasoleva koolituse sisu ja korraldusega rahul. Haridus- ja teadusministri arvates tuleb koolidele endile, aga eelkõige koolijuhtidele panna suurem usaldus ja vastutus ning koolide rahastamine peab toetama vanemate valikuvõimalusi. Minister rõhutas, et meie eesmärgiks peab olema oma tähtsaimale ressursile, meie lastele, kõige paremate arenguvõimaluste loomine ning selleks tuleb olemasolevate ressursside piires luua võimalused omandada haridust, mis kõige paremini vastaks inimeste individuaalsetele annetele, huvidele ja kalduvustele.

Õiguskantsler Allar Jõks keskendus oma ettekandes õiguskantsleri tegevusele laste õiguste tagamisel ning lahendamist vajavatele kitsaskohtadele. Allar Jõks viitas asjaolule, et õiguskantsler ei või hakata kujundama parlamendi pädevusse kuuluvat riigi pere-, lastekaitse- ja hariduspoliitikat, vaid saab juhtida tähelepanu nende poliitikate väljatöötamise ja ellurakendamise vajadusele.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Mai Treial viitas oma ettekandes Eesti Lastekaitseliidu poolt tõstatatud probleemidele, milleks on näiteks vähene haldussuutlikkus. Treiali sõnul on kohalikes omavalitsustes vähe lastekaitsetöötajaid ning toimetuleku toetamiseks meetmete ja teenuste rakendamine üsna tagasihoidlik. Sotsiaalkomisjoni esimees edastas oma kõnes ka Lastekaitseliidu ettepanekud olukorra parandamiseks. Samuti viidati puudustele laste tervise kaitses, eriti väärkoheldud laste puhul. Mai Treial rõhutas, et on saabunud aeg, kus perepoliitika ja laste õiguste tagamine vajab järjepidevust ning vastuvõetavaid õigusakte hinnatakse nende mõju järgi perepoliitikale, lastekaitsele ja demograafilistele protsessidele.

Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Kadi Pärnits, Vilja Savisaar, Raivo Järvi, Sven Mikser, Kaarel Pürg, Ela Tomson, Elle Kull, Eiki Nestor, Tõnis Lukas, Mai Treial, Liina Tõnisson, Helmer Jõgi, Andres Taimla ja Siiri Sisask.

Kolmapäev, 28. jaanuar

Infotunnis vastasid ministrid Riigikogu liikmete küsimustele.

Minister Jaan Õunapuu vastas Helir-Valdor Seederi küsimusele halduskorralduse ja Andres Tarandi küsimusele regionaalarengu kohta.

Rahandusminister Taavi Veskimägi vastas Eiki Nestori küsimusele tulumaksuseaduse ja tasemekoolituse, Tõnis Lukase küsimusele riigi avalike teenuste ja Margi Eini küsimusele muusikakoolide rahastamise kohta.

Riigikogu võttis vastu järgmised seadused:

70 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse ja karistusseadustiku muutmise seadus (198 SE). Seadus viib prokuratuuriseaduse kooskõlla Justiitsministeeriumis heaks kiidetud riigi peaprokuröri kavandatavate struktuurimuudatustega prokuratuuris ja prokuröride uue diferentseeritud palgakorralduse alustega. Samuti tagab turvatunde prokuröridele ning nende lähedastele õigusvastaste rünnete korral seoses teenistusega prokuratuuris.

63 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseadus (105 SE). Seadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest.

52 poolthäälega (4 erapooletut) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud metsaseaduse, keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadus (190 SE). Seadus aitab parandada metsakorraldustööde kvaliteeti, tagab turberaie parema korraldamise, muudab metsateatise raiet lubavaks dokumendiks ja määratleb metsamajandamiskavas uuendus-, harvendus- ja valikraie maksimaalse lubatud pinna kindlustamaks metsade säästev majandamine.

68 poolthäälega (3 erapooletut) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud lifti ja köistee ohutuse seaduse muutmise seadus (171 SE). Seadus täpsustab ja täiendab liftide ja köisteede ohutuse tagamise regulatsiooni tulenevalt vajadusest viia see täpsemasse vastavusse Euroopa Liidu õigusega.

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude teise lugemise:

Vabariigi Valitsuse algatatud kaubandustegevuse seaduse eelnõu (164 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud majandustegevuse registri seaduse eelnõu (165 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse ja kindlustustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (133 SE). Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni ettepanek teine lugemine katkestada ei leidnud toetust. Hääletustulemused: 27 poolt, 47 vastu.

Riigikogu katkestas järgmise eelnõu teise lugemise:

Vabariigi Valitsuse algatatud majandustegevuse registri seaduse ja kaubandustegevuse seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (166 SE).

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude esimese lugemise:

Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendavate protokollide ratifitseerimise seaduse eelnõu (222 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Euroopa Liiduga ühinemisega seonduvalt seaduste sätete jõustamise, kehtetuks tunnistamise ja muutmise seaduse eelnõu (192 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud kiirgusseaduse eelnõu (221 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud mõõteseaduse eelnõu (216 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi ratifitseerimise seaduse eelnõu (202 SE).

Neljapäev, 29. jaanuar

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Euroopa asjade komisjoni ja väliskomisjoni algatatud Riigikogu kodukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (177 SE) teine lugemine. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul katkestati Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigieelarve kontrolli komisjoni moodustamise otsuse eelnõu (120 OE) teine lugemine.

Kultuurikomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Isamaaliidu fraktsiooni algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (193 SE) esimene lugemine.

Riigikogu pressitalitus